KAKS KAVALPEAD: Kasahstani president Nursultan Nazarbajev (vasakul) ja Usbekistani president Islom Karimov. Foto: Reuters/Scanpix
Allan Espenberg 14. detsember 2013 08:00
Uudisteportaal CA-NEWS, mille moto on "Üks taevas, üks sait", tahtis oktoobris-novembris oma lugejatelt saada vastust küsimusele "Kes on kõige kavalam president Kesk-Aasias?". Selgus, et kõige kavalamaks peetakse Usbekistani presidenti Islom Karimovit.

Alates 2007. aastast tegutsev uudisteportaal CA-NEWS avaldab uudiseid, analüüse, kommentaare ja ülevaateid Kesk-Aasia viie riigi, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Türkmenistani, Kasahstani ja Usbekistani kohta.

Kõige kavalamat presidenti otsinud infoportaali ajakirjanikud selgitasid, et nad vältisid teadlikult (s.o portaali külastatavuse struktuuri arvestades) küsitlust "parima" või "mõjukama" presidendi selgitamiseks. Kuna umbes 70% portaali kasutajatest pärineb Usbekistanist ja Kõrgõzstanist, siis oleks eeltoodud formuleeringute puhul kindlasti eelistatud nende riikide presidente.

Ebakorrektne küsitlus?

Ühtlasi polnud toimetuse eesmärk anda sõnale "kaval" negatiivset varjundit (salakavalus, õelus, petturlus jms), sest paljudes sõnaraamatutes on "kavala" sünonüümideks ka tark, arukas, taibukas, nupukas, nutikas, osav, leidlik, vilunud, paindlik jne.

Kehtestatud kriteeriumide tõttu peavad paljud vaatlejad küsitlust ebakorrektseks – mõni inimene võis "kavaluse" all silmas pidada negatiivseid asju, teine jälle sai sellest aru positiivses võtmes. Nii oleks korraldajad pidanud valima siiski üheselt arusaadava termini – kes on kõige targem, salakavalam või näiteks kas või valelikum president.

Hääletusest võttis osa 6558 inimest, kellest rohkem kui pooled (50,94% ehk 3341 inimest) andsid hääle Usbekistani presidendile Islom Karimovile.

Kuigi ÜRO inimarengu edetabelis asub Usbekistan 186 riigi hulgas vaid 114. kohal, avaldatakse riigis tihti uuringutulemusi, mille järgi on suurem osa elanikkonnast majanduses, inimõiguste kaitsmisel, sotsiaalsfääris ja muudes valdkondades asetleidvate muutuste ja edusammudega rahul. Usbekistanis valitseb ka sisepoliitiline rahu ja stabiilsus, mis arvatavasti mõjutaski paljusid lugejaid oma häält Karimovi poolt andma. Samas oli 2013. aasta kuulutatud Usbekistanis heaolu- ja õitsenguaastaks, kuid sellele vaatamata peavad miljonid usbekid otsima tööotsi välismaalt. Peamiselt Venemaalt, kust saadetakse kodumaale suuri rahasummasid.

"Hõbemedali" pälvis 1798 häälega Kasahstani juht Nursultan Nazarbajev. Tema ja Karimov on endise Nõukogude Liidu aegsetest liidritest kõige pikaajalisemad valitsejad. Nazarbajevit peavad eksperdid kavalaimaks valitsejaks eeskätt seepärast, et ta oskab sõbrustada kõigi suurriikidega, nii Hiina, Venemaa kui USAga ning laveerida nende vahel.

Suhted on Kasahstanil kehvad aga just Karimoviga, keda eksperdid ei pea eriti nutikaks meheks, kuna ta püüab võidelda tuuleveskitega ehk konkureerida Nazarbajeviga ülemvõimu pärast Kesk-Aasias.

Kuigi CA-NEWSi peakorter asub Kõrgõzstanis ja Kõrgõzstani elanikud on ühed aktiivsemad portaali kasutajad, jäi selle riigi president Almazbek Atambajev 828 poolthäälega alles kolmandale kohale.

Tõenäoliselt mängis allajäämises oma osa seegi, et Atambajev on olnud president kõigest kaks aastat. Lisaks kehtib Kõrgõzstanis parlamentaarne riigivorm, mistõttu võrreldes naaberriikidega, on Atambajevi võimupiirid ja otsustamisõigus tunduvalt väiksemad.

Seetõttu oli aga mõnevõrra üllatuslik leida edetabeli neljandalt positsioonilt juba üle 20 aasta Tadžikistani juhtinud Emomalii Rahmoni nime.

Regiooni kõige lihtsameelsemateks ja naiivsemateks liidriteks tunnistasid tavakodanikud Türkmenistani juhi Gurbanguly Berdimuhammedowi ja Afganistani presidendi Hamid Karzai. Ka sellele vaidlevad paljud vastu. Ei saada aru, kuidas nende riikide juhid on teistest vähem kavalad.

Türkmenistanis valitseb piiramatu võimuga president ning riigil pole mingeid skandaale – järelikult suudab Berdimuhammedow olukorda kontrollida.

Sama võib väita ka Afganistani presidendi kohta – tekib küsimus, kuidas naiivne Karzai on suutnud kümme aastat juhtida Afganistani-sarnast "solgiauku" (see termin pärineb küsitlust analüüsinud ekspertidelt).

Ansip kavalpeal külas

Eile võttis Almazbek Atambajev Biškekis vastu Eesti peaministri Andrus Ansipi. Kõrgõzstani riigipea kinnitas, et tema riik tahab liikuda edasi demokraatliku riigina ja Balti riigid on neile eeskujuks.

Ta avaldas ka soovi, et Euroopa märkaks nende demokraatlikku suunda ja tunnustaks nende püüdlusi. Atambajev rõhutas, et

Kõrgõzstan ootab Euroopalt suuremat tähelepanu ja rohkem toetust.

"Demokraatliku tee valinud Kõrgõzstan saab olla kindel, et Eesti seisab teie huvide eest. Samuti töötame selle nimel, et Euroopa Liit pööraks rohkem tähelepanu Kõrgõzstanile ja kogu Kesk-Aasia regioonile," vahendab Eesti peaministri Andrus Ansipi vastust valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Euroopa Liit toetas aastatel 2011–2013 Kõrgõzstani 51 miljoni euroga.

Ansip avas eile Biškekis ka esimese Eesti aukonsulaadi.

Kesk-Aasia kavalpeade pingerida

Riigipea/Vanus/Võimul /Riik/Tulemus

1 Islom Karimov 75 1990 Usbekistan 50,94%

2 Nursultan Nazarbajev 73 1990 Kasahstan 27,41%

3 Almazbek Atambajev 57 2011 Kõrgõzstan 12,62%

4 Emomalii Rahmon 61 1992 Tadžikistan 9,94%

5 Gurbanguly Berdimuhammedow 56 2006 Türkmenistan 7,44%

6 Hamid Karzai 55 2004 Afganistan 5,38%