Maailm

Euroopa-usku meeleavaldajad nõuavad Kiievis bande lahkumist (15)

Silver Meikar, Aadu Hiietamm, 6. detsember 2013 07:00
TÕUSEV TÄHT: Ukraina opositsiooni juhtfiguuriks on tõusmas poksimaailmameister ja partei UDAR juht Vitali Klitško (vasakul). Tema kõrval on Saksa välisminister Guido Westerwelle. Foto: Reuters
«Bande minema! Bande minema!» kajab igal õhtul üle Kiievi peaväljaku Maidani. Ratsionaalselt mõeldes ei suuda need (kümned) tuhanded meeleavaldajad võimuvertikaali kukutada, kuid mitte keegi ei uskunud paar nädalat tagasi, et sellised massid üldse tänavale tulevad. Taas kord leiab kinnitust klišee ettearvamatust Ukrainast.

Tudengite poolt algatatud meeleavaldused lõid segamini ka poksimaailmameistri Vitali Klitško juhitava erakonna (UDAR) tegevuskava. «Teeme taktikalisi otsuseid, aga meil puudub pikaajaline kokkulepitud strateegia,» seletas mulle UDARi palgaline töötaja Oleh. «Olukord muutub nii kiiresti, et mõnel päeval muudame plaane mitu korda.»

Samal teemal

Vitali Klitško tähetund

Kui esialgu meeleavaldustele parteisümboolikat ei lubatud ja poliitikuid kõnelema ei kutsutud, siis peagi mõisteti, et tark on jõud ühendada. Klitškost on niiviisi kujunenud Maidanile püstitatud kontserdilava üks õhtusi tõmbenumbreid. Tema jõuline kõne sütitas näiteks kolmapäevaõhtusele meeleavaldusele kogunenuid rohkem kui tuntud rokkbändi esinemine. Kõrvaltvaatajana tundub, et opositsiooni juhtfiguuridest on vaid Vitali Klitškol piisavalt karismat saamaks oranži revolutsiooni sangarite Viktor Juštšenko ja Julia Tõmošenkoga võrdväärseks protestiliikumise juhiks ja ühendajaks.

Kas opositsioonierakondadele sülle kukkunud ootamatu võimalus võib mõjutada näiteks 2015. aasta presidendivalimiste tulemusi, sõltub kindlasti sellest, mis toimub järgmisel paaril nädalal. Selleks peaks opositsioon loobuma kiusatusest näidata oma jõudu tugevamana, kui see tegelikult on, ning mitte esitama ebarealistlikke nõudmisi.

Üleskutse ja lubadus tuua mingile meeleavaldusele kümneid tuhandeid naeruvääristab erakonna juhti, kui välja ilmub vaid mõnisada protestijat. Sama tagajärg on ultimaatumil, et president peab kahe päeva jooksul tagasi astuma, või muidu sunnitakse teda seda tegema! Muidugi ei astu Viktor Janukovõtš homme tagasi ja muidugi ei ole opositsioonierakonnal hoobasid, et teda tagandada.

Ei tohi ju unustada, et erinevalt 2004. aasta valimistest, kus Janukovõtš püüdis presidendiks saada valimisi võltsides, olid 2010. aasta valimised piisavalt ausad ja vabad, et väljendada valijate tahet. Demokraatlikus riigis vahetub president valimistega. Neid võib korraldada ka enne tähtaega, aga tagasiastumise otsus peab tulema temalt.

Ukraina peaminister Mõkola Azarov ei välistanud võimalust, et opositsiooniga ollakse valmis läbi rääkima ka erakorraliste valimiste teemal, kuid pigem tundub see üks osa plaanist vaigistada proteste. On ju selle eeltingimus, et meeleavaldajad vabastaksid hõivatud hooned Kiievi kesklinnas. Seal aga korraldatakse suur osa meeleavalduste logistikast, tehakse protestijatele süüa ja pakutakse väsinutele võimalust soojas ruumis põrandale külili visata.

Meeleavaldajad ootavad valitsuselt tegusid

Samuti kasutab võim iga võimalust avalikkuse veenmiseks, et ta tegelikult toetab suunda Euroopasse. Azarovi lubadus, et õige pea sõidab Brüsselisse asepeaminister Sergiy Arbuzov uuesti lepingut läbi arutama, nimetas idapartnerluse programmi asejuht ja Euroopa Parlamendi liige Jacek Sarysz-Wolski tabavalt suitsukatteks, mille eesmärk on külmutada protestiliikumine Euro-Maidanil.

Kaadrid sellest, kuidas rahumeelseid protestijaid koheldakse, tõid tänavatele ka vanema generatsiooni. Euroopa on keeruline teema, aga see, et maas lamavat noort jalgadega peksta ei tohi, on selge igale vanaemale.

President Janukovõtšit peab enamik juhtunu eest vähemalt kaasvastutavaks, ning seetõttu ei pruugi mõne miilitsakindrali ametist vabastamine ning konkreetsete peksjate kohtu alla andmine olla piisav lahendus.

Millistel tingimustel on meeleavaldajad valmis rahumeelselt tänavatelt lahkuma, pole selge. Muidugi püsib oht, et Maidan puhastatakse kumminuiade ja pisargaasi abil, aga mis pärast seda Ukrainas toimuma hakkab, ma ennustada ei taha.

Janukovõtšil oli unikaalne võimalus viia Ukraina Euroopasse (ja ennast ajalukku), kuid ta valis taas riigi lõhestamise tee. Peamiselt Ida-Ukrainast saadud häältega president oleks saanud veenda eurointegratsiooni vajalikkuses neid, kes pigem ida poole vaatavad. Lääneukrainlased on niigi Euroopa-usku.

Julia Tõmošenko tütar Jevgenia hoiatab

Seitsmeaastast vanglakaristust kandva Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko tütar Jevgenia ütles intervjuus Deutsche Wellele, et president Viktor Janukovõtš ei kirjuta kunagi alla Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepingule.

Jevgenia sõnul sai pärast allkirjastamise nurjumist selgeks, et praegusel presidendil pole kunagi olnud eurointegratsiooni suhtes strateegiat. «Minu ema arvab, et kui Janukovõtš jättis 29. novembril Vilniuses assotsiatsioonilepingule allkirja andmata, siis ei tee ta seda kunagi,» rõhutas Jevgenia Tõmošenko.

Ta ütles veel, et ema palus pöörduda Euroopa Liidu juhtide poole üleskutsega, et need ei laseks Janukovõtši diktatuuril õitseda. «Noorte inimeste peksmine tänavatel – see on alles diktaatorliku režiimi algus,» lisas Jevgenia Tõmošenko.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee