Riigil on tõesti põhjust eelarvetulude pärast muretseda: käibemaksuaugu suurus moodustavat 260–270 miljonit eurot. See on summa, mis tuleb eelarve tasakaalu huvides kätte saada. Seetõttu ongi kavandamisel seadusemuudatus, mis paneb küll ettevõtjate õlgadele lisakoorma, kuid muudatusettepaneku autorite arvates suurendaks riigieelarve tulusid 30 miljoni euro võrra.
Lihtne petuskeem, millega eelnõu koostajad seadusemuudatuse vajadust illustreerivad, on järgmine. Kauba või teenuse müüja väljastab ostjale arve, millele märgitakse ka käibemaksusumma. Selle arve alusel küsib ostja arvel märgitud käibemaksu riigilt tagasi, samas kui müüja ei kavatsegi riigile käibemaksu maksta, rääkimata deklareerimisest.
Nii ongi juhtunud, et riik tagastab ettevõtjaile seda käibemaksu, mida ta saanudki pole.
Käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu kohaselt peavad maksukohustuslased tuleva aasta teisest poolest alates hakkama koos käibemaksudeklaratsiooniga esitama ka selle elektroonset lisa. Seal tuleb deklareerida ostjate ja müüjate lõikes arved, kui arve või arvete kogusumma konkreetse tehingupartneri osas on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta.
Eelnõu autorite sõnul nähtub ettevõtete pangakontode analüüsist, et ainult umbes kolmandik tehinguid tehakse suuremas väärtuses kui 1000 eurot. Samas moodustavat nende tehingute summa 96% kogu tehingute mahust. Seades deklareerimise kohustuse piiri 1000 euro peale iga tehingupartneri kohta, loodavad eelnõu algatajad, et väiksemaid ettevõtteid mitte koormates suudetakse hoida pilk peal kõigil võimalikuks pettuseallikaks olevatel tehingutel. Uus kord muutvat eelnõu koostajate arvates käibemaksu kontrolli efektiivsemaks, vähendavat arvete fabritseerimist ja parandavat ausalt tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet.
Ettevõtjad pole eelnõust vaimustuses
Ettevõtjad, kellele käibemaksuseaduse muudatus suunatud on, eelnõu koostajate optimismi ei jaga.
Kaubandus-Tööstuskoja (KTK) hinnangul suureneb ausate maksumaksjate halduskoormus, tuues neile kaasa täiendavaid kulusid. KTK poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras ütlebki koja väljaandes Teataja, et eelnõu koostajad on mõjude hindamisel lähtunud pigem kõhutundest kui objektiivsest analüüsist.
Udrase sõnul on ettevõtjad kurtnud, et seadusemuudatus tooks kaasa ühekordse raamatupidamisprogrammi muutmisega seotud kulud, mis suuremate ettevõtete puhul ulatuksid vahemikku 2500–12 000 eurot. Igakuine andmete sisestamine toovat ettevõtjate kinnitusel veel 200–500 eurot lisakulu.
KTK arvates oleks kohane asendada 1000eurone piirmäär 15 000 euroga ehk lähtuda piirmäärast, mis on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.
Ka peetakse KTKs mõistlikumaks siduda deklareerimiskohustus konkreetse tehingu väärtusega, mitte summeeritud väärtusega, mis teeb arvestuse oluliselt keerulisemaks ja aeganõudvamaks.
Eelnõu kohaselt muutub käibedeklaratsiooni lisa esitamine kohustuslikuks 2014. aasta 1. juulil. Uue korra rakendamist aasta keskel ei pea KTK mõistlikuks, sest arvestussüsteeme kontrollitakse ja täpsustatakse enamasti aasta algul. Seetõttu võiks muudatus, kui see peakski ettevõtjate kiuste seaduseks saama, jõustuda kõige varem 1. jaanuaril 2015.
Endine õiguskantsler ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks on koguni arvanud, et kavandatav käibemaksuseaduse muutus võib olla põhiseaduse vastane.
«Kuritegude, sealhulgas maksupettuste tõkestamine on riigi ülesanne, mida tuleb rahastada riigi vahenditest,» ütles Jõks oma seadusemuudatust käsitlevas ettekandes. «Käbemaksupettuste avastamine ei tohi toimuda ettevõtjate kohustuste valimatu suurendamise teel.»
Väikeettevõtja Tarmo (33) leiab siiski, et käibemaksu deklareerimise uus kord tema äri välja ei sureta. «Riigist võib ju isegi aru saada, sest kui meil on juba tänu asutamise lihtsusele kohutavalt palju ühemehefirmasid, siis küllap toimub seal ka hämaraid asju,» räägib Tarmo. «Käibemaksu tagasisaamise võimalust ei jäta ilmselt keegi kasutamata, ja kui riik tahab seda kontrollida, on see üsna mõistetav. Kas see käibedeklaratsiooni lisa täitmine ikka nii suurt vaeva ja raha nõuab, et väiksemadki ettevõtjad peaksid tingimata riigi vastu barrikaadile ronima, saab näha.»
Ausat ettevõtjat peaks muutus rõõmustama
«Meie praegune käibemaksu kontrollisüsteem koos oma õiguslike raamidega loodi 2003. aastal, mil enamik deklaratsioone olid paberil,» räägib maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. «Samal ajal on kõikjal mujal toimunud tohutu edasiminek – näiteks on praegu võimalik luua ühe päevaga viis uut firmat, värvata sama palju tankiste ja kiire käibemaksupettuse vaid paari tunniga toime panna.
Ettevõtjad väidavad, et maksupettureid on Eestis tuhatkond ehk umbes 3% ettevõtetest. Väide on eksitav. See on vaid käibemaksu tagastusnõuete arv, mida maksu- ja tolliamet sisuliselt kontrollida suudab, ega tähenda paraku seda, et kõigi ülejäänud 97% ettevõtjate puhul on eranditult tegemist ausate ettevõtjatega.
Käibemaksukahju põhjustajaks ei ole vaid pätid ja kuritegelikud grupid, aga suures osas ka tavalised ettevõtjad, kes maksud lihtsalt tasumata jätavad või käibemaksu põhjendamatult tagasi küsivad. Näiteks 72 000 käibemaksukohustuslasest 9700 käibemaksu sisuliselt ei maksa, kusjuures tegemist ei ole eksportööridega. Sellise hulga ettevõtete kontrolliks kuluks maksu- ja tolliametil olemasolevate jõududega 11 aastat.
Kontrollimisega oleme tegelnud pidevalt ja tegeleme ka edaspidi. Käibedeklaratsiooni lisa võimaldab meil aga info hankimise asemel, millele me praegu aega kulutame, keskenduda just nimelt kontrollimisele ja seega oma ressursse oluliselt tõhusamalt kasutada. Samuti aitab see meie kontrolliressurssi paremini suunata, mis peaks just ausaid ettevõtjaid rõõmustama.
Meie eesmärgiks oligi leida võimalusi koondada ja edastada deklareeritavat informatsiooni lihtsalt ja kiirelt, ilma et lisanduks märkimisväärselt täiendavat käsitööd.
Käibedeklaratsiooni lisas hakkavad kajastuma järgmised andmed müügi- ja ostuarvete kohta: tehingupartneri registrikood (käibemaksukohustuslastest FIEd võivad soovi korral kasutada ka isikukoodi), tehingupartneri nimi, arve number ja kuupäev, arve summa ning käibemaksu informatsioon. Kajastamisele ei kuulu tehingud, milles on üheks osapooleks füüsiline isik. Nende andmete automaatne võrdlemine aitab võidelda praegu väga levinud olukorraga, kus käive on jäetud deklareerimata või maksupetturid on näidanud fiktiivseid tehinguid, millest teine osapool isegi teadlik pole.»
Samal teemal
Elu eesti alal seisma ei jää, küsimus on vaid selles, kes siin elab ja mida teeb. Eliitikutel pole majanduslikult probleeme ka oma võsukeste välismaa ülikoolidesse õppima saatmisel. President Ilves käib juba praegu Soomes arsti juures.