Mario Chalmers (15) ja Brandon JenningsFoto: Steve Mitchell-USA TODAY Sports / Scanpix
Lennart Vahemets 4. detsember 2013 10:18
2002. aasta Oakland Athleticsi pesapallivõistkonna edulugu oli üheks tõukeks, miks statistika osakaal on profispordis järjest olulisemaks kerkinud.

Kuigi nende üliatleetlikke robotite leidmine ja produtseerimine jääb alati kõige keerulisemaks tööks, siis võistkondade edu ja kasumlikkus otsustatakse tänapäeval suuresti tagatubades inimeste poolt, kes näevad välja nagu mina ja sina.

Film "Moneyball" on kohustuslik vaatamine kõikidele spordi- ja filmisõpradele, seal näidataksegi Oaklandi võistkonna lugu ja selgitatakse, miks on oluline eristada, millised sportlased sa enda võistkonda võtad ja mis raha eest.

Täpselt sama idee kehtib spordipanustamises – kui sa suudad eristada, kes on ülehinnatud ja kes alahinnatud, siis tuleb edu paratamatult.

Statistikal on selles hiiglaslik roll, tihtipeale tuleb usaldada objektiivseid numbreid selle asemel, mis su silmad sulle ütlevad.

Kui rääkida spetsiifiliselt korvpallist ja selle eliitliigast NBA, siis selle analüüsimisel on üks suurimaid vigu tulemuste taandamine terve mängu peale. Seda on mugav teha ja nii on andmeid kuvatud aastakümneid, kuid sellel on omad vead.

Nimelt on seni kõige tempokam võistkond sellel aastal NBA-s Philadelphia 76ers, kes saab keskeltläbi 100 rünnakut mängu kohta. NBA keskmine on 94,4 ja selle nimekirja alumises otsas on Memphis Grizzlies lausa 89,8-ga.

Kui panustada over/under panuseid (näiteks: kas klubi viskab üle või alla 105 punkti), siis on võistkondade mängutempo ääretult oluline.

Kui olla aga huvitatud võistkondade ja mängijate efektiivsusest, tuleks mõelda vormis „keskmiselt rünnaku kohta".

Sellel aastal on keskmine rünnak toonud võistkondadele 1,04 punkti.

Indiana number vastavas kategoorias on ennekuulmatu (0,93), ent neil on seni olnud teine kõige kergem vastasteseeria (ehk vaid üks klubi on kohtunud veel nõrgemate meeskondadega).

Kui midagi esile tõsta, siis ükski mainitud võistkondadest pole mõlemas nimekirjas. See olekski suhteliselt harva esinev nähtus ja sellisel korral võiks juba varakult tiitlipeole mõelda.

Küll aga tuleks arvestada ka konteksti, kust on need numbrid võetud – IND, SAS ja MIA korvidevahest selgub, et keskmine tulemus on võit 9-11 punktiga, sellisel juhul sisaldavad need numbrid palju garbage time'i , kus mäng on juba 4. veerandaja alguses otsustatud ja põhimeestele antakse puhkust.

Kuidas seda kasutada panustamises? Nendest andmetest lihtsalt keskmisi võttes saab mingi aimu, kuidas mänguskoor minna võib.

Näiteks: kui kohtuvad võistkonnad, kelle pace on 97,5 ja 95,5, siis see mängutempo on eeldatavasti üle liiga keskmise (94,3). Küll aga ei saa öelda, et see mängutempo täpselt 96,5 tuleb, sellise lähenemisega jääb panustamisturul hätta.

Valemis peaks olema kajastatud liiga keskmised näitajad, seniste vastaste raskus (või tempo), koduväljakueelis, viimased trendid, puhkepäevad ja argiprobleemid nagu vigastused.

Kui need väärtused on ära märgitud ja näha veidi matemaatilist tööd, siis võib juba võrdlema hakata, kui palju bookie'de seatud handicapid ja over/underid su enda omadest erinevad ja kummal pool eelis on ja miks.

Samal teemal

Kommentaarid  (5)

oijah 5. detsember 2013 10:38
ma ka ei usu, et korvpallis statsigurud panustamisel erilist edu saavutavad. Faktoreid, mis mõjutavad mängu on nii palju, et neid kõiki on võimatu matemaatilises mudelis arvessse võtta. Kui ongi võimalik koostada mingi statistiline mudel arvutis, mis on võimeline enam kui 50 % tõenäosusega arvutama spreadi võitjat ja over/ under võitjat, siis on see ilmselt kättesaadav väga rahakatele bookiedele enne kui asjaarmastaja matemaatikutele - gämbleritele.
Kõige hullem selles on ju ränk loogikaviga !
Mis on korvpallimängu eesmärk ? Võita mäng ! Kuidas see võidetakse, on täiesti tähtsusetu. Kas võidetakse 4 punktiga või 14-ga, pole kah üldse tähtis.
Oletame , et Miami spread Charlotte vastu on -8, 5. Oletame, et nad on 7 punktiga ees 16 sekundit enne lõppu ja pall Miami käes. Kas tõesti arvate, et mehed hakkavad nahast välja pugema, et visata veel üks korv ja see spread ära katta ?! Muidugi mitte. Kui võimalus avaneb, nad võivad visata korvi, kuid vaja pole neile seda mitte põrmugi. Kõige tõenäosem on lihtsalt kindlalt palli hoida ja isegi mitte pealeviset teha.
Täpselt sama ka over/ under bettidega. Võib ju jah nentida, et ühed meeskonnad viskavad rohkem kui teised punkte, ühed panustavad rohkem rünnakule, teised vintskele kaitsele, kuid meeskondadel pole ju mingit HUVI visata kokku üle 189 punkti. Neil pole ka huvi visata vähem kui see piir bookiede poolt on seatud. Nende huvi on võita, nad isegi tõenäoselt ei tea mis spread või over/ under neil on.
Seega, kas tiimid viskavad üle või alla totali, on puht juhuse asi konkreetses mängus, shanss 50 %
Kuid bookied annavad teile koefitsiendi 1, 9, kitsimad isegi 1, 85 nad ei anna kahte, Ja vahe läheb nende kasumiks.
Samahästi võiks visata 99 korda kulli ja kirja ning vedada kihla selle peale, kas kulle tuleb rohkem või kirjasid .
Seega, suures enamuses on spreadi ja totali peale panustamine puht õnnemäng, sama nagu ruletis mängiks punase või musta peale.
Ma ise ei kasuta neid peaaegu kunagi.
Ma teen siiski ühe erandi, underdogi spreadi puhul.
Oletame, et kohtuvad kaks meeskonda, A favoriit ja B underdog, B spread +, 3, 5. B mängib kodus ja tal pole ülemaailmselt hiiglaslikku fännibaasi, kuid tiim on noor, auahne, ohtlik ja heas vormis. Ma otsustan vedada kihla underdogi peale, sest arvan, et A vanade staaride supertiimi tuhanded andunud fännid/ kihlvedurid on ülemaailmselt kallutanud koefitsienti ebaõigesti A poole ja tegelt on hoopis B-l paremad võimalused oma kodumäng võita. Kuid siiski ikka hakkan kahtlema, et kas noortel meestel peab närv vastu kui peaks noatera peal asi kõikuma ja on vaja viimase rünnaku vise sisse saada näiteks. Võivad suure ja pingelise show teha,kuid ikkagi punkti või paariga vanadele tähtedele kaotada. Sel juhul valin +3, 5 beti , sest see katab ära ka väga pineva 1-3punktise kaotuse.
poolenisti gämbler 4. detsember 2013 23:02
Statistika ütleb kõik ja mitte midagi. Iga mäng on erinev ja eelnev statistika ei pruugi mingit kasu tuua. Võib olla mõned vigastused, olemasolev edasipääs, põhimeeste kojujätmine, halb ilm ja favoriit võib võõrsil saada ligi 2 ringi koefi, kuigi kodus normaal oludes oleks see ideaalis 1,25 nt. Täiesti umbkaudne näide, aga seega võib eelnev statistika olla vale, kui ei tea piisavalt infot, mõnikord võib ka olla nii ,et kõik tingimused on täidetud, et tuleks statistikapõhine tulemus,aga seda ei juhtu, kuna erand kinnitab reeglit. kogenud gämbler juba teab, millal usaldada statistikat ja millal mitte, ise olen viimased 2-3 nädalat teinud statistiak põhjal ennustusi korvpallis ja hokis, taabvus on kõvasti üle 60, 70% kanti, enne seda juhtus jaögpallis igasuguseid üllatusi
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS