Kihlveoblogi

Miks tuleks panustamisel usaldada statistikat? Esimene osa. (5)

Lennart Vahemets, 4. detsember 2013 10:18
Mario Chalmers (15) ja Brandon JenningsFoto: Steve Mitchell-USA TODAY Sports / Scanpix
2002. aasta Oakland Athleticsi pesapallivõistkonna edulugu oli üheks tõukeks, miks statistika osakaal on profispordis järjest olulisemaks kerkinud.

Kuigi nende üliatleetlikke robotite leidmine ja produtseerimine jääb alati kõige keerulisemaks tööks, siis võistkondade edu ja kasumlikkus otsustatakse tänapäeval suuresti tagatubades inimeste poolt, kes näevad välja nagu mina ja sina.

Film "Moneyball" on kohustuslik vaatamine kõikidele spordi- ja filmisõpradele, seal näidataksegi Oaklandi võistkonna lugu ja selgitatakse, miks on oluline eristada, millised sportlased sa enda võistkonda võtad ja mis raha eest.

Täpselt sama idee kehtib spordipanustamises – kui sa suudad eristada, kes on ülehinnatud ja kes alahinnatud, siis tuleb edu paratamatult.

Statistikal on selles hiiglaslik roll, tihtipeale tuleb usaldada objektiivseid numbreid selle asemel, mis su silmad sulle ütlevad.

Kui rääkida spetsiifiliselt korvpallist ja selle eliitliigast NBA, siis selle analüüsimisel on üks suurimaid vigu tulemuste taandamine terve mängu peale. Seda on mugav teha ja nii on andmeid kuvatud aastakümneid, kuid sellel on omad vead.

Nimelt on seni kõige tempokam võistkond sellel aastal NBA-s Philadelphia 76ers, kes saab keskeltläbi 100 rünnakut mängu kohta. NBA keskmine on 94,4 ja selle nimekirja alumises otsas on Memphis Grizzlies lausa 89,8-ga.

Kui panustada over/under panuseid (näiteks: kas klubi viskab üle või alla 105 punkti), siis on võistkondade mängutempo ääretult oluline.

Kui olla aga huvitatud võistkondade ja mängijate efektiivsusest, tuleks mõelda vormis „keskmiselt rünnaku kohta".

Sellel aastal on keskmine rünnak toonud võistkondadele 1,04 punkti.

Indiana number vastavas kategoorias on ennekuulmatu (0,93), ent neil on seni olnud teine kõige kergem vastasteseeria (ehk vaid üks klubi on kohtunud veel nõrgemate meeskondadega).

Kui midagi esile tõsta, siis ükski mainitud võistkondadest pole mõlemas nimekirjas. See olekski suhteliselt harva esinev nähtus ja sellisel korral võiks juba varakult tiitlipeole mõelda.

Küll aga tuleks arvestada ka konteksti, kust on need numbrid võetud – IND, SAS ja MIA korvidevahest selgub, et keskmine tulemus on võit 9-11 punktiga, sellisel juhul sisaldavad need numbrid palju garbage time'i , kus mäng on juba 4. veerandaja alguses otsustatud ja põhimeestele antakse puhkust.

Kuidas seda kasutada panustamises? Nendest andmetest lihtsalt keskmisi võttes saab mingi aimu, kuidas mänguskoor minna võib.

Näiteks: kui kohtuvad võistkonnad, kelle pace on 97,5 ja 95,5, siis see mängutempo on eeldatavasti üle liiga keskmise (94,3). Küll aga ei saa öelda, et see mängutempo täpselt 96,5 tuleb, sellise lähenemisega jääb panustamisturul hätta.

Valemis peaks olema kajastatud liiga keskmised näitajad, seniste vastaste raskus (või tempo), koduväljakueelis, viimased trendid, puhkepäevad ja argiprobleemid nagu vigastused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee