Eesti uudised

Tartu pagulaskeskus tahab annetuste toel laieneda (23)

MAARIUS SUVISTE, 4. detsember 2013, 07:00
LÕIMUMISKESKUS: Pagulaste lõimumiskeskuses on kontorituba, klassituba raamatutega ja pagulastele ajutiseks peatumiseks voodikohad, tutvustab Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. Keskus rahastab end peamiselt eraisikute annetuste või projektitoetuste kaudu. Foto: ALDO LUUD
Tartu pagulaskeskus soovib annetuste toel laieneda, et majutada rohkem pagulasi ning õppeklass paremini tööle saada.

Aprillist saati on keskuses peatunud üks varjupaigataotleja ja kaks pagulast. Neist üks on seal praegugi.

Samal teemal

Aprillis sai Tartus asuv mittetulundusühing Eesti Pagulasabi oma kontoriruumid Vallikraavi tänavale, teisisõnu Emajõelinna ajaloolises keskpunktis –Toomemäe pargis – vanas tsaariaegses puuküttega majas teisel korrusel üürnikuks.

«Tegemist on tõelise ajaloopärliga, kus säilinud on näiteks kaunis vana puitparkett,» ütleb Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. «Kahjuks on maja pikema aja peale täiesti käest lastud. Pidime esmalt oma käte ja vahenditega remonti tegema.»

Nüüd on kasutada kontoriruum, klassituba raamatutega ja pagulastele ajutiseks peatumiseks voodikohad. «Eelkõige toimuvad meie ruumides nii ühingu igapäevane töö kui ka lõimumisüritused klassitoas, kus saavad kokku eestimaalased ja pagulased, et üksteiselt õppida ja üksteisele õpetada,» tutvustab Mihkelsoo.

Pagulasi veel vähe

Peamiselt läheb ajutist majutust vaja pagulastel, kes on värskelt saanud Eesti riigilt elamisloa, kuid kellel pole veel kohta, kus elada.

Mihkelsoo räägib, et võimalus ööbida mõni päev kuni mõni kuu keskuses aitab tööleidmisele palju kaasa, kuna pagulane on lähedal tööandjatele, töötukassale, aga ka Eesti Pagulasabi vabatahtlikele, kes saavad vajadusel abiks olla.

Mihkelsoo nendib, et kuna pagulaste arv Eestis on väike ning alles on hoogu saamas rahastamise otsimine, siis tegevusi on toimunud seni vähe. Aprillist alates on Tartu keskuses ööbinud kolm inimest. Peatunud on varjupaigataotleja Afganistanist, kes elas Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses ning kasutas majutusvõimalust, kuna tal oli vaja käia Tartus tegemas TOEFLi testi (rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele test) – sooviga astuda kõrgkooli. Lisaks peatus nädalaks pagulane Süüriast, kes läks pärast seda Emajõelinnast ära mujale tööd otsima, kuid plaanib peagi tagasi tulla.

Tutvustaks kultuuri

Pikemalt on Tartu keskuses peatunud pagulane Nigeeriast. Tuli mais ja elab veel praegugi seal. Endast ta rääkida ei soovinud ja end pildistada ka ei lubanud, küll aga polnud ta vastu oma ajutise elukoha näitamisele.

Keskuse õppetoas hakkab plaanide kohaselt toimuma eesti keele õpe pagulastele vabatahtlike toel, aga ka vajaduspõhised koolitused. Samas plaanib Eesti Pagulasabi hakata korraldama üritusi, kus pagulased saavad eestimaalastele tutvustada oma kultuuri ja õpetada vajalikke oskusi, olgu tegevusteks siis näiteks hennamaalingute või Aafrika tantsude töötubade korraldamine. Samuti on soov viia läbi ühisüritusi, nagu näiteks saabuv jõulupidu.

«Õppetoas tegutsevad kõik sedasorti tegevustest huvitatud pagulased, ka need, kes elavad omal käel,» selgitab Mihkelsoo. Ta lisab, et ühingul on kümmekond vabatahtlikku, kes õpetavad pagulastele eesti keelt, aitavad leida töökohta või ka selgitavad, kuidas käib Eestis toimetulemiseks küllalt hädavajalik oskus – ahjukütmine.

Pagulaste lõimumiskeskus rahastab end peamiselt eraisikute annetuste või projektitoetuste kaudu (Norra toetusraha, Eesti Ameerika Fond). «Et olla sõltumatu, ei ole me küsinud toetust Eesti riigilt ega plaani seda ka lähitulevikus teha,» ütleb Ingi Mihkelsoo.

Lähiaja plaanides on laiendada keskuse tegevust, et saaks

üürida samas majas ruume juurde – peamiselt selleks, et saaks teha hädaremonti. Praegu pole majas ka pesemisvõimalust.

Selleks, et olla võimelisemad majutama korraga rohkem pagulasi ning laiendada õppeklassi tegevusi, kogub Eesti Pagulasabi annetusi 9. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul peetaval heategevusvastuvõtul «Pagulaste toetuseks» Tallinnas Estonia talveaias.

415 taotlust

77 varjupaigataotlust esitati Eestile mullu.

74 on neid esitatud esimese kolme kvartali jooksul.

415 varjupaigataotlust kokku on Eestile esitatud 1997. aastast alates.

Kõige enam on varjupaigataotlejaid olnud Gruusiast, Vene Föderatsioonist,

Afganistanist, Vietnamist ja Iraagist.

Pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu.

2014. aastal kolib vastuvõtukeskus Väike-Maarja lähedale Vao külla.

23 KOMMENTAARI

k
kurb 8. september 2015, 17:35
Rootsi salliv neiu Elin Kantz nägi samasugune välja, kes lõpetas jõhkralt vägistatult kivihunnikus. Aga palju edu sallivale seal Tartus.Vaataks ehk googlest pilte, ehk kaob isu ära.
m
Maarja 20. detsember 2013, 11:53
Minu jaoks on kõige hämmastavamad need kommentaarid siin. Peaks organisaatorid saatma tagasi põhikooli ajalooeksamile? Ega teie ise sinna ei tahaks mi...
(loe edasi)
Loe kõiki (23)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee