Eesti uudised

Hambapõletik võib hävitada lõualuu! (142)

Arvo Uustalu, 4. detsember 2013, 07:00
Foto: Aldo Luud
«Katkistest hammastest pea pidevalt valutab, aga raha pole, et isegi hambakontse välja tõmmata,» kurdab Võrumaal elav Nikolai arstile. Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku näo-lõualuukirurgia osakonna juhataja Marianne Soots teab, et paljude haiguste ägenemine võibki olla seotud tavalise igemepõletikuga.

«Ka luupõletik võib tekkida väga kiiresti, kui mitu kahjustavat tegurit kokku satuvad. Tsüst lõualuus võib arenda kaua ning haarata enda alla kogu lõualuu. Röntgenipildilt on siis näha, et lõualuu on osaliselt asendunud tsüstiga. Sellest võib deformeeruda ka nägu,» räägib ta.

Hambajuurepõletikud võivad põhjustada raskeid põletikke südames, liigestes ja ajus ning ägeneda võivaid reumaatilisi haigusi, tekitada ka veremürgistuse.

Suurel osal eestlasist pole raha, et isegi hammast välja lasta tõmmata. Liilia (50) kurtis juba aastapäevad tagasi, et on ise endal hamba välja kiskunud ning maamees Tõnu häbenes oma kolme kikuga suuõõnt.

Lagunevad hambad võivad aga kaasa tuua hullemat: liigesepõletiku ja peavalu ning järada läbi lõualuu nõnda, et seda ei anna parandada isegi luusiirdamisega.

Samal teemal

Haigekassa maksab suu-, näo- ja lõualuukirurgia eest aga vähestes raviasutustes ja arstide sõnul on vajadus selliste lõikuste järele oluliselt suurem, kui praegused lepingumahud võimaldavad.

«Operatsiooni ooteajad on kaheksa kuud. Kui patsient teenuse eest maksta ei jõua, kuid tal on vaja eemaldada neli tarkusehammast, siis võib selleks kokku kuluda kolm aastat. Haiged hambad on aga ohtlikud kogu organismile» ütleb Marianne Soots.

Ode hambakliinikus ja ülikooli kliinikumis töötav suu-, näo- ja lõualuukirurg Ülo Pintson lisab, et tohtriteni on jõudnud info, et kavas on lõualuukirurgia rahastamine veelgi kasinamaks jätta. «See tähendaks ravi kättesaadavuse olulist halvenemist. On tähtis püüda hüvitada ravikulusid erinevate võimalustega, kaasa arvatud haigekassa rahastatud operatsioonidega,» ütleb ta.

Pintson möönab, et inimeste lõualuude olukord on praegu juba nõnda kehv, et vähemalt pooltel juhtudel, kui tal tuleb implantaate lõualuusse opereerida, peab ühtlasi kaaluma ka luu kasvatamist. Ehk siis luud siirata. «Põhjuseks põletiku poolt kahjustunud luu, aga ka pikk aeg hamba eemaldamisest,» ütleb ta. Samas on tema sõnul luu siirdamine väga efektiivne ja tema kasutatav metoodika lubab taastada küllaltki suuri defekte.

«Ometi ei ole võimalik kõike taastada. Mida suurem defekt, seda suurem on risk luu osaliseks või täielikuks kaotuseks operatsiooni järel või ei pruugi me üldse loodetud tulemuseni jõuda. Need on väga komplitseeritud operatsioonid. Väga oluline on hoida varakult ära suurte lõualuudefektide tekkimine ja vältida parodontiidi tõttu luu kaotust,» ütleb Ülo Pintson, kelle sõnul on täna tüsistusi küll vähem kui kümmekond aastat tagasi, kuid neid on ikka lubamatult palju ühe arenenud Euroopa riigi kohta.

«Ei ole normaalne, et pidevalt on statsionaaris või isegi intensiivraviosakonnas mõni haige põletikuga, mis on lähtunud hambast, eeskätt tarkusehambast. Tarkusehammas on väga ohtlikus anatoomilises piirkonnas ja täiesti kasutu kehaosa, mis näidustuse tekkimisel tuleb kindlasti eemaldada,» räägib ta.

Pintson leiab, et haigekassa tegi omal ajal valearvestuse, kui arvas, et Eesti inimesed suudavad kinni maksta Euroopa tasemel hambaravi.

«Eriti veel nõukogude hambaravi poolt kahjustatud hammastel. Eesti hambaarstid suudavad küll pakkuda väga kõrgel tasemel hambaravi, aga kahjuks ei ole see nüüd kõigile kättesaadav,» nendib ta.

Marianne Soots ütleb, et kahjuks jõuavadki inimesed põletikest tekkinud tüsistustega enne suu-, näo- ja lõualuukirurgi, kui hambaarsti juurde.

Hammasteta noored

Aastas tehakse Tartu ja Tallinna suu- ja näokirurgia osakonnas 800–900 raskemat operatsiooni, millest suur osa on alguse saanud just hambajuure- või igemepõletikust. «Neid saanuks enamikus õigeaegse hambaravi korral ära hoida,» tõdeb ta ja ütleb, et tohtreid ei pane imestama 25–30aastased, kellel puuduvad pooled hambad. «Kahjuks on ka neid, kes pole veel pensioniikka jõudnud, kuid suus pole enam ühtegi hammast,» räägib ta.

Soots räägib, et üsna sageli tuleb ette, et patsiendil pole raha, et põletiku raviks osta antibiootikume. Inimene saab haiglast koju, aga põletike ravi peaks ju seal jätkuma. Ka enne keemiaravi saamist, liigeste vahetamist ning südameoperatsioone tuleb suu korda teha, kuid sellekski pole haigel sageli piisavalt raha.

«Vähemalt sellistel juhtudel peaks haigekassa hambaravi kompenseerima. Ei ole võimalik eraldada hambaid ülejäänud organismist. Hammastest võivad tekkida väga tõsised terviseprobleemid,» ütleb Soots.

Tohtri sõnul tuuakse ülikooli stomatoloogiakliiniku näo-lõualuukirurgia osakonda konsultatsiooniks patsiente, kel on organismis põletik. Sageli selgub siis, et põletikukolle on suus.

142 KOMMENTAARI

a
arve 6. detsember 2013, 20:16
Kui oled hambaarsti külastanud ja sealt arve saad, siis on alati selline tunne nagu oleks trahvi saanud....
u
uru 6. detsember 2013, 04:46
hamba välja tõmbamine on kallis jah. ravist ma ei räägigi. aga ma sain omal suu puhtaks nii et läksin ülbitsema baari ette kui olin eelnevalt manustan...
(loe edasi)
Loe kõiki (142)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee