Film

Hüvasti, Juri Jakovlev: Ippolit, Ivan Vassiljevitš ja vürst Mõškin! (7)

Nataly Koppel, 3. detsember 2013, 07:00
Ippolit vallutas inimeste südamed: Juri Jakovlev on eestlastele tuntud tänu sellistele legendaarsetele komöödiatele nagu «Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset» (1973) ja «Saatuse iroonia ehk Hüva leili!» (1975), mis läks esimest korda teleeetrisse 1976. aasta 1. jaanuaril ning mida Vene telekanalid näitavad siiamaani igal aastal. RIA Novosti
«Olen näinud võtteplatsil palju kuulsaid näitlejaid, kuid Juri Vassiljevitš rabas meid kõiki oma suhtumisega töösse,» meenutab Juri Jakovlevi kassahiti «Saatuse iroonia. Lugu läheb edasi» operaator Sergei Trofimov. «Ta oli erakordselt professionaalne! Sellised suursugused näitlejad ei tule lihtsalt võtteplatsile ? nad toovad endaga kaasa terve maailma, sügavuse ja hinge!»

Tänavu 25. aprillil 85aastaseks saanud Juri Jakovlev ütles nõrga tervise tõttu viimasel ajal ära reast rollidest Vahtangovi teatris, kus ta töötas üle 50 aasta. Juri Jakovlev ei esinenud televisioonis, ei andud intervjuusid, ei mänginud kinos. Suur oli «Saatuse iroonia» järje tegijate üllatus, kui ta nõustus taas Ippolitti mängima. 2007. aastal ilmunud Eldar Rjazanovi kultusfilmi «Saatuse iroonia. Lugu läheb edasi» järg osutuski Jakovlevi viimaseks kinorolliks.

Samal teemal

«Ta saabus võtteplatsile alati õigel ajal, teadis täpselt teksti ja oli end rolliks täielikult ette valmistanud. Enamgi veel: ta nägi pärast haigust enda kallal kõvasti vaeva, oli keskendunud ja teistele eeskujuks. Me püüdsime teda hoida. Samas ei meenu mulle, et ta oleks kunagi virisenud, nagu seda teevad paljud noored näitlejad,» kiidab operaator Sergei Trofimov.

Kui kinos oli Jakovlevi viimane osatäitmine «Saatuse iroonia» järjes, siis teatrilaval oli see osa tükis «Sadam», kus tal oli 20minutiline roll. Jakovlev tuli lavale lühikeseks ajaks, kuid rahvas jälgis iga tema liigutust ja kuulas teda hinge kinni hoides.

Näitlejatöö ei olnud Jakovlevile kerge – ta kannatas südamepuudulikkuse ja ootamatute minestushoogude all. Ööl, kui ta suri, kaotas ta samuti teadvuse ja toimetati kiirkorras haiglasse, kirjutas Ekspress-Gazeta. Mõne aja pärast teatas Vahtangovi teatri direktor Kirill Krok, et näitleja suri haiglas.

Minestushood vaevasid Jakovlevi mitu aastat. Neli aastat tagasi, kui Jakovlev oli 81aastane, sattus ta pärast õnnetut kukkumist haiglasse. Ta oli ärganud oma kodus, läinud kööki, tundnud end järsku halvasti, kukkunud ja löönud õla ära. Jakovlev arvaski kõigepealt, et põrutas vaid õla ära, kuid valu muutus nii tugevaks, et tuli kutsuda kiirabi ning ta toimetati haiglasse. Röntgenipilt näitas, et ta murdis õlaluu.

Aasta hiljem, uusaasta pidustuste ajal, kui Jakovlev oli 82aastane, sattus ta taas haiglasse. Sel korral oli tegemist südameatakiga. Meedikud avastasid Jakovlevil arütmia, kuid hoolimata raskest diagnoosist, läks mees haiglast välja saades taas teatrisse tööle.

Hüvastijätt Juri Jakovleviga toimubki Vahtangovi teatris, kus ta töötas pikki aastakümneid. Rahvakunstnik maetakse täna Novodevitšje surnuaiale.

Õppis kahtedele ja mängis teistele mõeldud rolle

Jakovlevi karjäär võinuks alata veel 1940ndatel, kui ta püüdis saada Timuri rolli filmi «Timur ja tema meeskond», kuid ta ei osutunud valituks.

Pärast seda läks ta tööle garaaži, kus teenindati USA saatkonna autosid, kihutas mööda Moskvat villisega, oli õnnelik. Veel üks edasiõppimise plaan kukkus läbi ja Jakovlevi astus Štšukini teatriinstituuti. Ta õppis kahtedele, kuid tänu oma kursuse juhendaja Tsetsilia Mansurovale, kes teda igati toetas, ei visatud Jakovlevi koolist välja ning peagi sai temast üks tuntumaid ja armastatumaid näitlejaid Venemaal ja kogu Nõukogude Liidus.

Jakovlevi üks tuntumaid rolle on vürst Mõškini osa Ivan Põrjevi 1958. aastal esilinastunud filmis «Idioot». Sellega jäi ta silma Hollywoodi filmitöösturitele ning talle pakuti Jeesuse osa, kuid Nõukogude režiim ei lasknud tal rolli pakkumist vastu võtta.

Suurele publikule on ta eelkõige tuntud kolme komöödia järgi: «Husaari ballaad», «Saatuse iroonia ehk Hüva leili!» ja «Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset».

Jakovlevi kehastatud porutšik Rževskist «Ballaadis» sai rahva seas liikunud sarkastiliste anekdootide kangelane; Ippolit ehk tõrjutud armuke, keda ta mängis «Saatuse iroonias» oli seevastu Nõukogude kino üks tundlikumaid tegelaskujusid.

Tema mängitud Ivan Julma Leonid Gaidai komöödias «Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset» peetakse siiamaani Vene komöödiate säravaimaks tegelaskujuks. Jakovlev suutis virtuoosselt kehastuda nii kretiinist majahoidjaks kui ka halastamatuks tsaariks, kes muutub ootamatus olukorras tundlikuks, haledaks ja inimlikuks.

Tagantjärele on kummaline mõelda, et režissöör Gaidai nägi Ivan Julma rollis hoopis Juri Nikulinit ja mitte kedagi teist. Kuid suurkuju Nikulin ütles filmis osalemisest ära, sest oli kindel, et linateos jääb riiulitele vedelema – ega soovinud seetõttu raisata filmiteole tervet aastat oma elust. Seejärel otsustas Gaidai pakkuda rolli Jakovlevile.

Koguni Ippoliti osa «Saatuse iroonias» ei olnud algselt mõeldud Jakovlevile. Filmi režissöör Eldar Rjazanov pakkus seda kõigepealt Oleg Basilašvilile, kuid viimane ütles rollist viimasel hetkel oma isa surma tõttu ära.

«Ei tohi võimendada valu ja negatiivsust»

«Eldar Rjazanov on õnnelik inimene, tal vedas kõvasti Jakovleviga,» arvab näitleja Oleg Basilašvili.

«Eldar pakkus mulle Ippoliti rolli filmis «Saatuse iroonia ehk Hüva leili!», aga kuna ma ei saanud perekondlikel põhjustel seda vastu võtta, kutsuti võtteplatsile kiirkorras Juri.»

Basilašvili pakub, et paljud näitlejad oleksid sellistel asjaoludel saadud ettepanekust solvunud. «Kuid Jakovlev ei öelnud midagi ja sai rolliga suurepäraselt hakkama,» kiidab Basilašvili kolleegi.

Tõesti, nüüd on raske ette kujutada, et Ippoliti rollis võiks olla keegi teine peale Jakovlevi. Rahva seas on siiamaani käibel tema tegelaskuju üks meeldejäävamaid fraase: «Teie kalatarretis on tõeliselt jälk!».

Jakovlevi kolleegid mäletavad teda ka kui erakordset inimest. Nende arvates oli Jakovlev intelligentne ja hea südamega inimene, kes hoidis kõiki oma muresid ja probleeme endale. Ta ei kurtnud kunagi midagi ning vastas alati, et temaga on kõik korras, naeratas ja püüdis vestluskaaslast kuidagi rõõmustada.

«Ei tohi võimendada valu ja negatiivsust,» rääkis Jakovlev tihti oma tuttavatele.

Jakovlevi surma varjatakse sõbra eest

Tuntud Vene filmirežissööri Eldar Rjazanovi abikaasa kardab talle rääkida lähedase sõbra, näitleja Juri Jakovlevi surmast. Emma Rjazanova on hirmul, et surmauudis tapab 86aastase Rjazanovi, kellel on kehv tervis, kirjutas Ekspress-Gazeta. Jakovlev, kes mängis mitmes Rjazanovi filmis, oli režissööri lemmiknäitleja ja sõber.

Lähedased muretsevad viimastel kuudel Rjazanovi tervise pärast. Režissööri süda on rivist väljas ja jalad ei kuula sõna.

«Eldar Rjazanov on praegu puhkusel, me ei teadnud midagi Jura surmast,» ütles Emma Komsomolskaja Pravdale ning lisas, et lülitab telefonid välja ja teeb kõik selleks, et Eldar ei saaks Jura lahkumisest teada.

«Kas te kujutate ette, missugune löök see võib talle olla? Neid sidus liiga palju. See on kohutav, kohutav,» oli Emma Jakovlevi surmast šokis.

Kolm korda abielus

«Kunagi mulle meeldis napsu võtta ja ka naistega olid mul suurepärased suhted, ei hakka varjama. Olen tähtkujult Sõnn, aga Sõnnid armuvad kergesti ja on väga armukadedad!» viskas Juri Jakovlev nalja oma armuelu kohta.

Näitleja abiellus esimest korda 1952. aastal arsti Kira Matšulskajaga. Üheksa aastat kestnud kooselust sündis tütar Aljona Jakovleva, kes on samuti näitleja.

Teise pulmapeo pidas Juri Jakovlev 1961. aastal. Sel korral oli tema kallimaks näitleja Jekaterina Raikina. Abielu kestis kõigest kolm aastat, ühisest pojast Alekseist sai kõigepealt näitleja ning hiljem ärimees.

Juri Jakovlevi viimane abikaasa, Irina Sergejeva, on muuseumitöötaja. Nende poeg Anton Jakovlev on režissöör, näitleja ja stsenarist.

Unistas diplomaadikarjäärist

• Juri Jakovlev sündis 25. aprillil 1928. aastal Moskvas. Tema isa oli jurist, ema meedik.

• Jakovlev kaotas 1937. aasta massiliste arreteerimiste ajal peaaegu kõik sugulased ning tema pere saadeti Ufaasse, kus möödus ka tema lapsepõlv.

• 13aastaselt töötas koos emaga haiglas. 1943. aastal naasis koos perega Moskvasse. Õppis õhtukoolis ja töötas garaažis mehaaniku abina.

• Jakovlevi huvitasid võõrkeeled ja diplomaadi karjäär ning ta plaanis õppida MGIMOs ehk Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituudis, kuid peagi muutis oma meelt ning otsustas saada näitlejaks.

• Jakovlev sai sisse Štšukini teatriinstituuti ning lõpetas selle 1952. aastal. Samal aastal võeti ta tööle Vahtangovi teatrisse, kus ta töötas elu lõpuni. Filmides mängis ta alates 1955. aastast.

• 1976. aastal sai Jakovlev NSV Liidu rahvakunstnikuks.

7 KOMMENTAARI

a
A 3. detsember 2013, 23:12
'´Saatuse iroonia ehk hüva leili '- maailma parim komöödia .
T
... 3. detsember 2013, 19:54
Toksige Youtoube Ivan Vasilievich menyaet professiy ja saate seda filmi vaadata inlgise keelsete subtiitritega. on
Loe kõiki (7)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee