Foto: SXC
Toimetas Sander Silm 25. november 2013 12:49
Eesti püsib Euroopas esikohal üksikemade arvu poolest, ent valitsus on loobunud luua mõttest neid abistav alimendifond, kirjutas ajaleht Pealinn.

"Buumi ajal oleks võinud fondi ära teha, aga praegune majanduslik olukord seda ilmselt välja ei vea," ütles Riigikogu liige Reet Roos (IRL), jättes selgitamata, kuidas peavad emad majanduskriisi ajal hakkama saama, kui riik seda ei suuda.

IRL-i poliitik Reet Roos käis juba 2003. aastal välja idee luua elatusraha fond, kuhu kogutud rahast maksaks riik üksikvanematele ise elatist, kui teine vanem keeldub alimente maksmast, ning nõuaks väljamakstud summad alimentidest hoidujalt ise sisse. Nüüd aga on IRL millegipärast sellest mõttest loobunud ehk sisuliselt ei tee praegune valitsus emade kaitsmisel midagi ära.

Roos, kes on püüdnud valijate südameid võita just emade kaitsjana, lisas, et fondi võiks teha nn Soome variandina, kus seda haldab kohalik omavalitsus. "Iga pere ja laps on omavalitsusele lähemal kui riigile, ja niimoodi oleks lihtsam. Paraku tekib siingi takistusi, sest sotsiaaltöötajaid napib," tunnistas Roos.

Eestis kasvab arvatavalt 22 protsenti lastest üksikvanema hoole all. Statistika näitab ka, et suur osa neist ehk 38 protsenti üksikvanemaga leibkondadest elab vaesuses. Lapse elatise võlgnike nimekiri kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja lehel on pikk ja summad suured, aga ka häbiposti panemine pole andnud tulemust.

Võlanõustaja Terje Lääts kinnitas, et olukord on hull. "Inimesed rabelevad, et ellu jääda, säästude kogumisest ei saa meil juttugi olla," ütles ta. "Iga nädal käib mu juures vähemalt üks murelik lapsevanem, kes pole lapsele elatusraha saanud, on kaotanud töö või ei tule omadega välja ka siis, kui töökoht on olemas."

Elatusraha maksmisest kõrvalehoidmise eest võib saada rahalise karistuse või minna kuni aastaks vangi, kuid sellist praktikat ei ole sisuliselt rakendatud.

"Meie tänased seadused peaks olema laste elatusraha saamisel abiks, aga valitseb käegalöömise meeleolu ja karistamatusetunne. Kui näiteks isa ei maksa elatusraha ja tal tiksub kümne aastaga suur võlg, pöördub ta ühel hetkel kohtusse ja teatab, et pole suutnud maksta, sest majanduslik olukord pole paranenud. Sel juhul võlg kustutatakse, kuritegu aegub," ütles Lääts.

Kommentaarid  (110)

rty 26. november 2013 17:52
enamus on siin ikka asjast valesti aru ka saanud, aga kaagutavad mis kole.Mulle jääb küll siin kommentaare lugedes mulje, et mingi kamp vallalisi isaseid möllab siin, kellel pole mingitki aimu lapse kasvatamisest ja kes iga seeliku järel uutele jahimaadele kihutab.Üksikemadeks on meil emad (kes saaksid alimente nõuda) kes on olnud lapse isaga kas abielus või on lapse isadus tuvastatud ja sünnitunnistusel kirjas.Ei loe ka see, kui lahutuse jõustudes elatis välja nõutakse.Lihtsalt seda ei maksta ja kõik.Ja meie seadused võimaldavad seda teha.Hämmastama ei pane mitte umbisikuline valitsus, kellel tõesti pole oma kodanikest sooja ega külma, vaid isik, kellelt elatust nõutakse.Ühtäkki on siis armastatud laps eikeegi ja kopikatki ei tule enam kukrust.Meil ju ometigi on seadused, aga riik kahjuks neid ei täida....Vanemad ei vabane lapse ülalpidamisest ka juhul, kui see ohustab nende endi toimetulekut. See regulatsioon haakub senisest paremini ka täitemenetluse seadustiku vastavate sätetega, mis lubab erinevalt teistest võlanõuetest lapse elatisnõuete puhul arestida kuni 50% ka võlgnikule jäävast palga alamäärast.
Eve 26. november 2013 09:33
Ja veel Soomest: omavalitsuste ametnikud, nimetusega "lastenvalvoja", teevad elatuslepinguid, kui osapooled on asjast yhel meelel. Neid muudetakse ja uuendatakse vastavalt elamise olukordade muutusele. Kui nn elatusvelvoline on maksevöimetu (a la töötu), tehakse ka 0 lepinguid vöi a la mönekymneeuroseid lepinguid, mis tähendab seda, et KELA maksab miinimummääras elatisraha vöi miinimumi ja elatiskohuslase poolt makstava ja miinimumi vahe (2013. aastal on see miinimumsumma lapse kohta 151,85. Näide: 0,00 eurose elatusmaksu korral maksab KELA 151,85 ja 90,00 eurose elatismakse korrals 151,85-90,00 = 61,85 eurot). Elatiskohuslase sotsiaal-edutelt vöetakse see igal juhul varem vöi hiljem riigi tuludesse tagasi ja see on asi mida iga soomlane teab ja millest ei vabasta ka elatisvelvolise surm - ka kooljapesast nöutatakse maksmata elatis vöi riigi poolt makstu maksimaalselt tagasi. ja elatisvölad on seaduse kohaselt maksatavad esimeses järjekorras, olgu muid völgu ja kohustusi milliseid tahes.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS