Eesti uudised

Lõikuspidu Sirbi sees ja ümber: kuidas edasi? (14)

Jaanus Kulli, 23. november 2013, 07:00
SIRISE, SIRISE SIRBIKE: Et rohkem omada, tuleb rohkem toota. Et rohkem toota, tuleb rohkem teada.Foto: Balabanov Pavel
Eilses Sirbis troonib uus kultuurikuningas Kender. Või vähemalt selle vahel hõljub tema vaim. Kultuuriminister Rein Lang on tagasi astunud, uus Sirp sündinud. Kas nüüd on kõik hästi?

Sirbi lugejaskond kasvab mühinal. Paljud said ehk alles lõppeval nädalal teada, et selline leht (ikka veel?) ilmub. Kindlasti ei maksa ennatlikke järeldusi teha esimese numbri põhjal, aga mida arvavad inimesed, ei, mitte kirjanikud, aga näiteks eesti keele õpetajad, et kirjanduse rubriik on kadunud. Või hakatakse põnevuse hoidmiseks mürinal põhja lastud rubriike tasapisi veest välja tõstma, kus nad siis laagerdunult on saanud uue näo? Nagu on uut nägu Sirbile maalimas kogu tema uuenenud seltskond eesotsas Kenderiga.

Samal teemal

Tõsi, seda uut nägu oli esimeses numbris märgata väga vähe.

«Sirp on praegusel kujul äärmiselt tekstitihe leht. Sõnad ei saa hingata. Pigem vähem, kuid paremini. Teksti peamine eesmärk on olla loetav ning pakkuda huvi laiale lugejaskonnale. Kultuur ei tohi olla oma nurka getostunud ning tegelda vaid iseenda problemaatikaga, vaid olema igaühe asi. Kultuur tuleb akademismilt tagasi võita kirele, romantikale ja huumorile, et ta oleks elav sõna surnud kirjatähe asemel,» kõlab uue Sirbi manifesti kaheksas lõik. Sellele avaldusele võiks kahe käega alla kirjutada, kui eelöeldu oleks selgelt suunatud ja seda järgnevalt rõhutatud just nädalalehe uuendamisele ja lugejaskonna laiendamisele. Kui aga mõelda natuke laiemalt, siis üleskutse et «kultuur tuleb akademismilt tagasi võita» võtab natuke kõhedaks, kui mõelda, et kolme peaga lohe (Lang, Klaas, Väljataga) rääkis veel enne uue Sirbi peatoimetaja pukki panemist, et üle tuleks vaadata teistegi kultuuriväljaannete jätkusuutlikkus.

Nii et Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Looming ja Vikerkaar, värisege. Või tormake ruttu tüüri juurde ja hakake laeva ümber pöörama akademismi suunalt.

Huvitav on muidugi seisukoht, et «jooksvalt peaks sisse viima ka seltskondliku elemendi». Nii et ka seltskonnaajakirjandus peab konkurentsi ootuses enda pilku avardama ja teravdama.

Õhtuleht esitas kultuuriinimestele mõned suunavad küsimused (Kultuuriminister astus tagasi, kas nüüd on kõik hästi? Kuidas edasi? Kas Kenderi juhtimisel võiks Sirp jätkata? Peaks Kender uuesti kandideerima? Kes võiks olla uus kultuuriminister?), mis ärgitaks neid mõne sõnaga arutlema lõikuspeost Sirbi sees ja ümber.

Jaan Tootsen, Ööülikooli toimetaja: «Tundub, et Kender ei plaani pikaks ajaks jääda!»

Tegelikult peaks igale küsimusele vastama leheküljelise tekstiga. Aga lühidalt. Kuigi kultuuriminister astus tagasi, ei tähenda see automaatselt seda, et nüüd oleks kõik kohe hästi. Aga edasi peaks minema rahulikult, üksteisega rääkides, üksteist kuulates, üksteist mõista püüdes. Mis puutub sellesse, kas Sirp võiks Kenderi juhtimisel jätkata, siis ma isiklikult ei oska veel selles küsimuses sõna võtta. Aga mulle tundub, et ilmselt ta ise ei ole plaaninud sellele kohale väga pikaks ajaks jääda.

Ja kui rääkida uuest konkursist, siis Kenderi kõrval võiksid paljud peatoimetaja kohale kandideerida.

Rääkides laiemalt meie kultuuritulevikust, selle võimalikust juhtimisest, siis miks ei võiks meie uus kultuuriminister olla mõni Cambridge’is majanduse lõpetanud noor humanitaar, kes tajuks suuremat pilti. Oluline on tunda ka esivanemate sidet ja uuemaid avastusi kosmoloogias.

Urmas Vadi: «Asi pole ainult Sirbis, asi on Reformierakonna kultuurivaenulikus poliitikas.»

Minu seisukoht on, et asi pole kindlasti ainult Sirbis, veel vähem Kenderis. Vaid asi on Langi ja tema meeskonna valetamises ja vassimises ning Reformierakonna kultuurivaenulikus poliitikas. Lang lubas tagasi astuda ja seega võiks ta isiku hetkeks rahule jätta. Aga see on korduv muster, kuidas asju otsustatakse tagaselja ja pannakse inimesed lihtsalt fakti ette, kuidas poliitikud satuvad nõukogudesse ja juhatustesse otsustama sisulisi küsimusi. Näiteid on mitmeid – filmiinstituudi nõukogu ümberkorraldamine, nukuteatri juhist lahtisaamine, ERSO, raamatukogude ostunimekirjad, nüüd Sirp. Kõik vastuväited ja küsimused pareeritakse väga lihtsalt – teie, kultuuriinimesed, näete und. Selle peale tundub, et polegi mõtet enam midagi vaidlustada, küsida. Kogu asjade käik on jõudnud sinnani, et dialoogi ei ole. Sulle öeldakse, et kui sa ei vali meid, on su hääled kadunud, kui sa ei räägi võimulolijatega sama juttu, siis hoia lihtsalt suu kinni. See ei ole enam demokraatia. Ja see ei vasta meie põhiseadusele, kus eesti keelt ja kultuuri tuleb hoida ja arendada.

Jaak Allik, poliitik ja kultuuritegelane: «Kui minister ütleb, et üks väljaanne saab raha juurde, teine mitte, on see selge sekkumine.»

Alustaks hoopis sellest, mis me enne Kenderi kohale määramist olime kuulnud: konkurss kukkus läbi ja et keegi ei tahtnudki sellele kohale saada jne, mis on ju täielik möga. Sest loomeliidud teadsid, et kandideerib Kaarel Tarand. Ja sellepärast ei hakanud ka keegi hea ja tegutseva peatoimetaja vastu kandideerima. Kuid Tarand võttis oma kandidatuuri maha, sest talle öeldi selgelt, et kui tema tuleb, siis Sirp 40 protsenti honorarifondi raha juurde ei saa, mis tuli Loomingule ja Akadeemiale ja teistele kultuuriväljaannetele. Kui Lang ütleb, et tema pole sekkunud, siis mis see muud on kui mitte selge sekkumine. Küsimus pole selles, kas minister pakub kellelegi kohta. Ta võib seda teha. Aga kui minister ütleb, et üks peatoimetaja saab 40 protsenti juurde ja teine ei saa, siis see on sekkumine. Selles on ju kogu juur, miks polnud kandidaate.

Küsimus pole loomulikult ainult ministri tagasiastumises, sest loomeliitudel oli ju veel kaks nõudmist. Et kohe kuulutataks välja uus konkurss, mis tähendab, et poolteise kuu pärast tuleks sinna etteotsa uus peatoimetaja, kes selle konkursi on võitnud. Teine nõudmine oli see, et Sirbi nõukogu moodustataks loomeliitude esindajatest. Nii et need kaks nõudmist ootavad juba täitmist uue ministri poolt.

Mis puutub täna (eile –J. K) ilmunud Sirpi, siis see koosneb suuresti toimetuse portfellis seisnud materjalidest, nagu ma aru sain. Lisaks siis Kenderi juhtkiri ja tema kirjavahetus Juhan Ulfsakiga. Muu tundus küllaltki tuttavana. Aga kas ta võiks jätkata, siis seda saab öelda täpsemalt juba siis, kui uus toimetus on lehe tervikuna kokku pannud. Kui nüüd võrrelda, kas Tarandi või Kenderi avaveerg, siis Tarandi avaveergu oli mul huvitavam lugeda. Mis puutub Kenderisse, siis kui ta tahab jätkata, siis loomulikult peab ta ka kandideerima. Selles oligi ju kogu probleem, et ta sattus sinna ilma konkursita.

Mis puutub uude kultuuriministrisse, siis reformikatel pole olnud tavaks selle kohale panna inimest, kes on selle ala spetsialist. Viimasel ajal vähemalt. On lähtutud tavast, et minister on poliitik ja koha saab endale see, kes on järjekorras parajasti esimene. Seda ma võin küll öelda, et oleks hea, kui kultuuriminister oleks kultuuritöö taustaga.

14 KOMMENTAARI

k
karm 26. november 2013, 07:05
kui lugeda kultuuriks mõne aja tagune üllitis - purki situtu eksponeerimine, siis, ausõna, sellise kultuuri toetuseks pole mina maksumaksjana nõus sen...
(loe edasi)
a
Ats 25. november 2013, 17:39
Sirp ei tohiks olla politiseeritud ajaleht, aga kahjuks seda ta on. IRL kasutab meediat oma alatute plaanide teostamiseks. Jube mõelda, mida nad on kõik teinud, et inimesi mõjutada enda kasuks hääletama. on inimesi, kes neid usuvad jäägitult ja hüsteeriliselt.
Loe kõiki (14)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee