Eesti uudised

Perekond mures: kas tõesti peame oma lapse Eestisse jõudes lapsendama? (51)

Juhan Haravee, 20. november 2013, 07:00
 
Ametiasutused ei tea öelda, kas perekonna Indias sündinud laps on Eestis teretulnud või mitte.

Eestis on asendusema kasutamine järglaste saamiseks keelatud. Eesti pere, kel seda võimalust kasutades peagi laps sünnib, ongi nüüd mures: kas tõepoolest tuleb oma geneetiline laps lapsendada? Asjaomased ministeeriumid jäävad vastuse võlgu.

Õhtulehele teadaolevalt on see abielupaar asendusema (võõras naine sünnitab perekonnale nende viljastatud lapse) teenust kasutanud Indias ja arutab nüüd, kas peab seadust järgides tõesti oma last lapsendama hakkama. Mõelda ei saa kaua: umbes kuu aja pärast sündiva lapsega tahab pere igal juhul kodumaale tagasi tulla.

«Keeruliseks võib asi muutuda siis, kui asendusemaduse võimalust kasutatakse mujal ja probleem tuleb koos inimestega siia kaasa,» ütleb seepeale sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Signe Riisalo.

Õiguskantsler on küll leidnud, et laste saamise õiguse piiramine teatud terviseprobleemidega naistel võib oluliselt riivata nende põhiseaduslikke õigusi. Kui riik toetab rahaliselt munarakudoonorlust ja viljatusravi, siis asendusemadus, mis mõnele naisele võib olla ainus tee lapsi saada, leiab kajastamist vaid karistusseadustikus. Tõsi, sealses sättes sisalduv hoiatus on adresseeritud eelkõige meditsiinitöötajatele, keda võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise eest naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda, karistatakse.

Asendusemaduse üle on vaieldud aastaid

Asendusemadus on nii hell teema, et selle üle on Eestis mõtteid vahetatud ja vaieldud juba aastaid. Valdav osa arste toetab asendusemaduse lubamist meditsiinilistel näidustustel, kuid ei poolda sellega äri tegemist.

Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonnas valmis septembris põhjalik juriidiline analüüs «Reproduktiivõigused – asendusemadus Eestis», mis annab praegusele olukorrale väga kriitilise hinnangu.

Sotsiaal- ja justiitsministeeriumis, kus on lubatud asendusemaduse teema tööplaani võtta, jahvatavad aga veskid tavakohase aeglusega. Absoluutne asendusemaduse keeld rikub endiselt põhiseadust ja mingist edasiminekust ei saa analüütikute sõnul juttugi olla.

«Praegu puudub meil seaduslik asendusemaduse võimalus täielikult,» möönab ka sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Signe Riisalo.

«Karistusseadustik keelab asendusemaduse vahenduse ja see ongi kõik.»

Tema sõnul sõltuvad lapse sotsiaalsed garantiid tema esmasest õigusest saada seadusega ette nähtud korras registreeritud.

«Võib olla olukordi, et lapse registreerimine läheb suhteliselt libedalt, aga võib olla ka olukordi, kus see osutub võimatuks, mis valmistab meile sügavalt muret,» tõdeb Riisalo.

«Üks asi on, kas me räägime asendusemaduse protseduuride läbiviimise lubatavusest Eestis, hoopis teine aga see, kas me korrastame oma seadust, et need kodanikud, kes on asendusemateenust ostnud kuskil mujal riigis, saaksid oma lapse õigused tagada kodumaal.»

Lapse õiguste seisukohalt on Eesti Riisalo sõnul praegu äärmiselt hõljuval pinnal. «Sellele ebamäärasusele on kolm aastat tagasi laiemat tähelepanu pööranud ka Haagi rahvusvaheline eraõiguse konverents, kus on valminud rahvusvahelist lapsendamist puudutavad konventsioonid,» ütleb peaspetsialist.

«Konverentsi mure ei ole see, kas üks või teine riik lubab asendusemadust ja selle vahendamist oma territooriumil või mitte, vaid eesmärk on igal juhul tagada lapse õigused olukorras, kus toimub piiride ületamine. Kuid konventsioon ei kehti veel ja seda ei ole kahjuks ka väga aktiivselt ette valmistama asutud.»

Eestis on selle perekonna juhtum pretsedent

Nii peavadki ootamisest väsinud abivajajad oma pilgud pöörama sinna, kust loodavad oma murele lahendust saada. Riikidesse, kus tasuta või tasuline asendusemadus on seadusega lubatud. Suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest on see küll keelatud, kuid Ühendkuningriigis on tasuta teenusena lubatud. Lähinaabruses asuvad riigid, nagu Venemaa, Ukraina ja Valgevene, on lubanud nii tasulist kui ka tasuta asendusemadust. Kaugematest riikidest on piiramatu juurdepääs teenusele näiteks Indias.

«Asendusemadusega ei tegelda Eestis praegu kuigi aktiivselt, küll aga mõeldakse tõsiselt lahendustele olukordades, kus sündinud lapse õigusi ei saa kaitsta asen-dusemadust keelavates riikides. Kui kellegi inimõigused selgelt kannatavad, siis tuleb viivitamatult lahendusi otsima hakata.»

«Kõiki vastsündinuid saab dokumenteerida pärast lapse sünni nõuetekohast registreerimist ning vanemlike ja hooldusõiguste määramist selle riigi, kus laps on sündinud, perekonnaseisutoimingute suhtes pädevust omavas riigiasutuses,» ütleb välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind.

«Välisriigi dokumentatsioon sünni registreerimise kohta peab olema nõuetekohaselt kinnitatud ja see ei tohi olla vastuolus Eesti normatiivaktidega.»

Ümmarguse vastuse täpsustamiseks ei oska midagi kosta ka siseministeeriumi pressinõunik Heidi Ojamaa. Tema sõnul on ministeeriumidevahelised arutelud alles pooleli ja praegu olevat vara öelda, mida Indias asendusema teenust kasutanud perekond lapse Eestisse toomiseks tegema peaks.

«Tegu on Eesti jaoks esmakordse juhtumiga, mille lahendamise küsimus ei ole tehnilises registrikandes, vaid selles, kuidas saab antud olukorras kohaldada perekonnaseadust,» lausub Ojamaa, jättes Indiasse peretäiendust hankima läinud paari vähemalt esialgu teadmatusse, kas nende kauaoodatud laps on üldse Eestis teretulnud.

51 KOMMENTAARI

p
paul 22. november 2013, 14:32
Kas otsite laenu? olete olnud eitas laenu enne? Kiirusta lahenduste pakkuja on nüüd siin meiega täna igasuguse laenud: Saada meile aadressil: rev.paul...
(loe edasi)
v
veel... 21. november 2013, 16:39
Ja keegi siin jahus, et lastekodud lapsi täis... on jah, aga suurel osal neist on vanemad olemas, kellelt ei ole vanemlikke õigusi ära võetud ja nii lihtsalt ei võetagi! See tähendab seda, et neid lapsi lapsendada EI SAA. Saadaval on enamasti vaid kas teismelised või siis haiged.
Loe kõiki (51)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee