Professor: Nabalas pole Rail Balticu teel salajõgesid ega ka erilist loodusväärtust! (21)

Viljandi ja Tartu maantee vahele jääva Nabala karstiala maastikukaitsealaks kuulutamise taotluse tegi mittetulundusühingu Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja keskkonnaministeeriumile 2010. aasta veebruaris.

Toona oli taotluse eesmärk kaitsta ainulaadset Eesti looduslikku piirkonda paevarudele hammast ihuvate kaevandusettevõtjate eest.

Keskkonnaministeeriumi toel õnnestuski kaevandajad Nabalast eemale tõrjuda ja ka maastikukaitseala väljakuulutamisega seotud asjaajamine jõudvat veel sel aastal lõpusirgele.

Sel aastal tuli aga karstiala kaitsjatel rinda pista uue ohuga: Nabala maastikukaitseala südamesse tõmbasid Rail Balticu projekti vedajad kolm võimalikku kiirraudteetrassi alternatiivi.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on väitnud, et Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu ohustavad trassivariandid tuleb välistada, teenides sellega kiitust kohalikelt ja looduskaitsjailt. Rail Balticu kriitikutest kõnelemata.

Professori postitus on majandusministeeriumi trump

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Rasmus Ruuda sõnul olid trassivariantide kaardile märkijad kavandatavast Nabala maastikukaitsealast teadlikud, kuid ei pidanud seda takistuseks.

Eelistatud trassi valikul, mis peaks selguma tuleva aasta kevadel, võetakse Ruuda väitel arvesse kõiki ettepanekuid. Kuid omapoolse tugeva trumbina saatis ta Õhtulehele Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessori Enno Reinsalu arvamuse Nabalat läbivast Rail Balticust.

«See, et tuhalased on vastu kõigele, mis nende tagahoovi tungib, on kõigile teada,» kirjutab oma blogis Maa Vara professor Reinsalu. «Kahjuks ei ole kõigile teada, et niinimetatud Nabala maastikukaitseala ei kujuta endast erilist loodusväärtust. Lihtsalt kohalike naba, mida nad imetlevad. Tegelikult keskpärane seenemets ja jahimaa. Ei ole seal karsti, mida sinna üritatakse nõiduda ega ammugi mitte sala­jõgesid. Just selles vööndis, kuhu trassid joonistatud.»

Reinsalu sõnul on sellest teadlikud trassi projekteerijad, Rail Balticu keskkonnamõju hindajad, geoloogid ja teised asjatundjad. Muidugi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud.

«Tekib loomulik küsimus – kas nabalased ja tuhalased ning nende häälekandjad poliitikas ja keskkonnaorganisatsioonides ei tea seda, ei taha teada või teavad, kuid valetavad?» küsib professor keskkonnakaitsjaid hurjutades. Oma kriitilise arvamusavalduse, kus ta kõige hullemaks peab inimest, kes usub seda, mida valetab, lõpetab Reinsalu retoorilise küsimusega: «Millisesse kategooriasse kuulub meie keskkonna­minister?»