HINNATUD AUTO: Kolmanda seeria BMW kolmas generatsioon, mida toodeti aastatel 1991–2000, sobib hästi ralliradadel harjutamiseks. Foto: ERAKOGU
Kaarel Tigas 16. november 2013 07:00
Laitse rallipargi juht Üllar Suvemaa leiab, et värvilise autoga rahvaspordiüritustel osalemine ei tee kellestki rallimeest. Ning kahju, et ralli kui spordiala selle väär­arusaama tõttu löögi alla satub, kui keegi kiiresti sõidab ja avarii teeb.

«On sõiduvõtteid, mida peaks reaalse harjutamise abil lihvima tunduvalt rohkem, kui seda praegu tehakse, aga meil minnakse järjest üle e-õppele,» märgib Suvemaa.

Tema sõnul on säärased sõiduõppekeskused nagu LaitseRallyPark paljudes maades riiklikult toetatud ja osa riiklikust sõiduõppeprogrammist. Olgu siis eesmärgiks sõiduoskuste omandamine või noortele juhtidele võimaluse pakkumine, et nad saaksid auru välja lasta ja oma adrenaliinijanu kustutada ilma suurema riskita kedagi surnuks sõita.

Eesti mõistes suurt ja uhket sõiduõppe- ja spordikompleksi Laitses vaadates tekib paljudel küsimus, kas see end eraettevõttena ka ära tasub. «Ei tasu!» vastab ta.

Põhjusi, miks Eestis Laitse ja teisedki analoogsed sõidukohad eriti ei toimi, on tal tuua mitu. Näiteks siis, kui Laitsesse lastele motokrossi rada tehti, oli sõita soovijaid palju. Kui aga samu poisse rajale kive korjama kutsuti, hakkasid nad uurima, kui palju selle eest palka saab. Kodune kasvatus ja väärtushinnangud…

Ega papadki palju erine – kui oma poiss rallit sõidab, luuakse neile harjutamiseks põllule radu ja otsitakse muid võimalusi, ning tihti lubatakse rajale teisigi. Kui aga poiss lõpetab, kaob isalgi huvi. Missioonitunne? Kelle jaoks? Ka viimatise traagilise autoõnnetuse valguses käisid meedias läbi sõnad ralli ja BMW.

«Siin aetakse segi sportralli ja rahvasport. Meil kihutatakse rahvarallidel kohati 150 km/h autodega, millel pole turvapuuri. Ükski sportrallis osalev tippsõitja ei teeks eales midagi sellist,» lausub Suvemaa.

Positiivseid näiteid leiab kas või Soomest, kus rahvaspordi tasemel rallit sõidetakse pigem sportralli reeglite järgi ja turvaliselt.

Lõpuks jõuame teemaga uuesti raha juurde. Vähe on neid, kes oleks nõus sõiduvõimaluse eest maksma. Ei olda isegi nõus päevas kümmet eurot välja käima, et oma autoga Laitse radadel sõita. Just nimetatud summa eest võiks rallipargis talvisel ajal terve päeva libedasõitu harjutada.

«On arusaadav, et 45 eurot maksev võimalus umbes viis kilomeetrit meie hobiralliautoga sõita võib paljudele üle jõu käia, kuid siin ongi riiklikul tasandil mõtlemise koht. Kuidas teha nii, et autojuhid suunata sõiduõppele, ja kuidas toetada erinevaid koolitusi nii, et hind inimestele üle jõu ei käiks,» mõtiskleb Suvemaa.