AKTUSELT: Osa sõpru tuli mälestusküünalt läitma peale Tamme gümnaasiumi aastapäevaaktust. Foto: ALDO LUUD
Arvo Uustalu 15. november 2013 07:00
«Mark oli koolis populaarne poiss ja sõpru oli tal palju, aga väheke tuulepea oli ta ka,» räägib üleeile Tartus rongilt surmava löögi saanud jalgratturist tema sõber.

Õnnetus juhtus kolmapäeval kell 16.55 Suure kaare tänava pikendusel oleval raudteeületuskohal, otse Aardla rongipeatuse kõrval.

Kaubarong tuli Valga poolt ja sõitis Tartu kesklinna suunas. Jalakäijate ülekäigurajal sõitis rongile Tammelinna poolt jalgrattaga ette 17aastane Mark.

Vedurijuht laskis vilet

Kui jalgrattur ootamatult raudteele ilmus, laskis vedurijuht küll vilet, kuid kahjuks see õnnetust ära ei hoidnud. Nooruk sai surma. Leinas sõpradel on raske mõista, kuidas Mark, kes BMX trikiratturina valdas kaherattalist suurepäraselt, võis niiviisi rongi ette sõita.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets ütleb, et hukkunu juurest leiti mobiiltelefon, mille külge olid ühendatud kõrvaklapid, need rippusid jope krae juures.

«Me ei saa välistada, et õnnetuse juhtudes kuulas noormees kõrvaklappidest muusikat, mille tõttu oli tema tähelepanu hajunud ja ta ka rongijuhi antud hädasignaali ei kuulnud. Noormees ei kandnud kaitsekiivrit ja samuti puudusid tema jalgrattal kodarahelkurid, mis oleksid tema sõiduvahendi rongile paremini märgatavaks muutnud,» räägib Koemets.

Kooliballituju ei ole

Eile tulid kümned ja kümned Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased Aardla rongiooteplatvormile ja läitsid seal küünla. Kuigi Mark ei olnud enam kooli hingekirjas, sest võttis oma dokumendid umbes nädal tagasi välja, arutasid noored, et õhtune kooli aastapäevaball tuleks ära jätta. «Pool XI-a klassi käis nutetud silmadega ringi, mis balli seal enam,» tõdesid nad.

Sõbrad tunnistavad, et trikirattafanaatik ei olnud paipoiss, vaid puudus koolist põhjuseta ja oli tuttav ka alkoholiga. Ja kuigi Mark oli ka pisut tuulepea, ei usu temaga põhikoolis koos õppinud Rain, et kunagisele klassikaaslasele sai saatuslikuks tormakus: «Pigem oli ta oma mõtetes.»

Hukkunu sõber Karl Gustav arvab, et saatuslikuks sai hoopiski siksaktoru, mis on paigaldatud vaid ühele poole raudteed.

«See on tema igapäevane kodutee. Küllap muutus tähelepanematuks. Tuli hooga Tammelinna poolt, seal toru teel ees ei ole. Teisel pool raudteed on aga kohe siksaktoru. See on kõige ohtlikum variant. Toruta kihutanuks ta lihtsalt läbi. Kui torud oleksid kahel pool, siis pidanuks kohe aeglaselt sõitma. Praegu aga pidi ta enne siksakki hoo maha tõmbama ja ei jõudnud rongi eest ära,» seletab Karl Gustav.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik ütleb, et sellel ülekäigukohal varem õnnetusi juhtunud pole. Metalltorud piiravad liikumist poolelt, kust ülekäigukohale lähenetakse otse. «Tõkete eesmärgiks on pidurdada liikumiskiirust. Teisel pool tõkked puuduvad, kuna seal toimub raudtee ületamine kas reisijate ooteplatvormilt või tõusva kaldtee kaudu 90kraadise nurga alt. Ehk siis kiirust tuleb niikuinii vähendada,» räägib Hallik, kes ise ilmselt Aardla ülekäiku ei tunne, sest seal pole teisel pool ühtegi kiirust vähendavat takistust.

Mure kõrvaklappidega noorte pärast

Vedurijuhid on Õhtulehele öelnud, et kui inimene jääb rongi ette, siis see on jube vaatepilt.

Vedurijuht Valeri rääkis, et kõige ohtlikumad on perroonid ja raudteeülekäigukohad, kus noortele meeldib koguneda ja aega veeta. Juba hulk aega tagasi märkis vedurijuht, et teda teevad murelikuks noored, kel on kõrvaklapid peas ja kapuuts üle kõrvade.

Vedurijuht Aleksei kardab ka platvormidel istuvate noorte ja platvormide all mängivate laste pärast. «Linnas, ma arvan, peaks raudteetsoonile aia ümber tegema, võib-olla siis ronitakse vähem raudteele,» arvas ta. (MAARIUS SUVISTE)