(TEET MALSROOS)

Eestis kiirraudtee Rail Baltic'u ümber toimuv meenutab Krõlovi valmi luigest, haugist ja vähist. Kui vaidlustes trassi kulgemise üle läbi Rapla ja Pärnu ei saavutata riigi ning kodanikuühenduste vahel konsensust, võib sajandi suurprojekt liiva joosta.

Tallinnas vabakondade korraldatud pressikonverentsi kohta tahaks tagantjärele hüüda – ilm on täis karvaseid ja sulelisi, kes kõik lõõritasid oma viisijuppi. Küll jäävad trassile ette aastas paar korda läbi lendavad haruldased linnud, kotkapesa, konnade populatsioonid.... Läbiuurimata kivikalmetest rääkimata. Ajakirjanikud lahkusid ürituselt sama targalt, kui tulid.

Võib kindel olla, et kui nii jätkub, siis Brüssel vihastab, võtab raha tagasi ja meie jääme rongiliiklusega möödunud sajandisse. Tavakodanikule, rääkimata ehitusspetsialistist, on selge, et üle Pärnu kulgev trass hakkab läbima pehme pinnasega soid ja rabasid. Enne, kui relsid maha panna, tuleb seal esmalt rajada tugev aluspõhi. Tööd saavad olema mahukad ja kallid. Võiks terastee tõsta betoonpostidele, nagu mõned riigid on teinud, ent needki peavad olema vastupidavad ja eeldavad tugevat alust. Kui selle raudtee valmis saame ning ükskord rongid hakkavad sõitma 200–240 km/h, on muu maailm kaugele ette arenenud. Euroopa terasteedel on aastaks 2023 kiirused üle 350 km tunnis või enamgi. Kalli raudtee rajamisega jääme kiirustes lihtsalt maha.

Mitte Pärnu, vaid Tartu

Majandusgeograaf Hardo Aasmäe kinnitusel on veel võimalik projekt tagasi algfaasi kerida ehk lõpetada vaidlused Pärnu suunal ja viia tee üle Tapa–Tartu–Valga, nagu algul välja pakuti. Kahjuks usaldas riik eestlaste asemel välisekspertide juttu, kes ei tea meie oludest ega tõmbekeskustest tuhkagi. Jah, üle Tartu on teekond sada kilomeetrit pikem, aga kusagil mujal annab selle aja tagasi võita. Regionaalarengu seisukohalt ei anna üle Rapla-Pärnu minev raudtee midagi.

Masside liikumise poolest pole Tartu ja Pärnu võrreldavad. Lõuna-Eesti peale kokku tuleb pea 400 000 inimest, Pärnu puhul saame ehk 100 000 elanikku. Üks on teaduskeskus, kus aasta ringi toimuvad rahvusvahelised foorumid ning konverentsid, teine elab suvistest turistidest. Tartu puhul tulevad mängu veel seal õppivad ja pealinnast pärit tudengid. Nad sõidavad igal nädalal koju.

Kui rongid väljuksid inimestele sobival ajal, ei tule reisijatest puudust. Peale selle veel etteveo võimalus Venemaalt, millest keegi pole rääkinud. Renoveeritud terastee kulgeb praegu Tapalt kuni Koidula piirijaamani. Teadaolevalt on Vene pool alustamas lähiajal Pihkva–Petseri lõigu nüüdisajastamist ja kui see saab mõne aasta pärast valmis, avaneb Elronil rahvusvahelise liini käivitamise võimalus Pihkvasse. Sealt oleks sõitjatevood olemas, sest praegu ei pääse rongiga Pihkvast kuidagi Euroopasse. Miljard krooni maksma läinud Koidula piirijaamas vilistab praegu tuul, üle piiri tulevad ööpäevas kümme või rohkem kaubarongi. See pole see, mida superprojekti alustamisega loodeti.

Eesti kagunurgas pole tekkinud rongiliikluse kolmnurka. Eesti ei ole siiani oma asendit piisavalt atraktiivseks teinud lätlastele. Omal ajal üle Võru-Valga liikunud Riia–Peterburi rong logistab Põtalovo kaudu, ehkki võiks sõita läbi Koidula. Korraliku logistika korral saaks tulevikus Rail Baltic'ule ette vedada Pihkva poolt sõitjaid nii Valka kui ka Riiga. Sellele pole mõeldud või unustati ära. Tapale saaks toimetada sõitjad Peterburist.

Teeme Euroopa otsustajatele selgeks, kus peituvad tegelikult potentsiaalsed sõitjad. Rail Baltic'u rajamisega üle Tartu võib ELi rahaga rekonstrueerida ja elektrifitseerida Tapa–Narva lõigu. Eesti saaks sellest kasu, sest oma raha meil selleks nagunii pole. Kasutada tuleks sama taktikat nagu teevad leedulased, kes nõuavad Brüsseli raha eest Vilniuse–Klaipeda liini moderniseerimist. Leedulastel on julgust selg sirgu lüüa ja tingimusi esitada, aga eestlane lipitseb Brüsseli ees ning mõtleb, mida meist arvatakse! Midagi ei arvata, hakatakse hoopis tõsisemalt võtma!

Vaatame Euroopasse, mitte Soome!

Hardo Aasmäe on selles valdkonnas suurim asjatundja, kuid teda pole kaasatud ühtegi töögruppi. Tema kinnitusel tuleks suunata uus raudtee Šiauliaist mitte Kaunasesse, vaid Kaliningradi ning kaasata Poola põhjaranniku linnad. Kilomeetrites tuleb maa Berliini oluliselt lühem. Lisaks räägib asja kasuks see, et omaaegsest Königsbergist läheb tänagi Euroopa rööpalaiusega raudtee Poolasse. See vajab nüüdisajastamist ning on vähem kulukas kui päris uue lõigu rajamine.

Kindlasti haakuksid pan´id mõttega, kui avaneb võimalus moderniseerida oma põhjaosa raudtee. Varssavi ja Berliini vahel tuhisevad mõne aasta pärast ekspressid ning 600 km pikkune teekond läbitakse kolme tunniga. Poolale on Varssavi–Šestokai liin tee Leedu perifeeriasse, milleks sellele üldse raha kulutada. Ajaloost teame sedagi, et Vilnius ja Varssavi pole kunagi erilist tõmmet tundnud.

Me ei tea, millised mõtted liiguvad Rail Baltic'u kohta Toompeal ja valitsuses, aga tavakodanik saab aru, et midagi püütakse teha varjatult ja kiirustades. Aeg oleks lõpetada vaatamine Soome poole üle lahe ja näha vaid seal imedemaad. Põhjanaaber lendab Euroopasse lennukiga, mitte ei panusta rongile. Viimasest on huvitatud venelane. Ligi 40miljonilise elanike arvuga Poola on Euroopa suurriikidele arvestatav partner. Alustaks dialoogi hoopis Varssaviga. Tuleb langetada poliitiline otsus ning asuda projekti lahendama õiges suunas.

 

Jaga artiklit

14 kommentaari

T
Tõeleid  /   00:02, 10. dets 2013
Jah,vambola jutt on juba asjalikum kui Siimu plaan aga kas üldse peab rongiga lendama?Selleks on meil juba ammu olemas õhusõidukid,lennumasinad!Ja normaalseks kauba ja reisijate veoks on meil ka raudteevõrku külluses.See on hullumeelne soov,et rongid peaksid iga minuti tagant läbi mürisema-vuhisema.Tulevikku ikka tasa ja targu.Tormamine võib lõppeda väga kurvalt.Mida peaks vabariigi teede valitseja tegema,keelama raskeveokite liikluse maanteedel ja raskeveod suunata rongidega ning siis vahejaamast nad sihtpunkti toimetama tükeldatud kergemate veostena.Teid tuleb siiski mõistusega kasutada siis ei peaks neid igaaasta remontima ja riigi niigi nappe resursse ära kulutama.
.
....  /   16:32, 26. nov 2013

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis