2
fotot
Pubiralli (Liina Laanemets)

Kuluarvestus, juhtimisarvestus, portugali keel ja äri inglise keel – neli ainet, mis tuleb Portugalis olles ära teha. Septembris anti meil valida, kas teeme lõpueksamid jaanuaris või arvestustööd semestri jooksul. Esimene test moodustab 30%, teine test 50% ja ettekanne 20%. Igas aines sama süsteem. Kuna soovime jõuludeks koju jõuda, siis teeme jooksvaid teste.

"It is very important!" seda lauset kuuleb söögi peale ja alla. Cost accountingu ja management accountingu õppejõud ütleb vist üle ühe lause seda. Alguses tegime kõik märkmeid, kuna eeldasime, et võib seda testis küsida. Kuid kui kõik üles märkida, oleks kogu mu konspekt juba punane. Mõistsime, et see on lihtsalt parasiitlause ja tuleb keskenduda sellele, kui õpetaja ütleb hoopis, et võib seda töös küsida.

Nüüdseks on meil igas aines olnud 30% osakaaluga testid ära. Koolikaaslastelt olime varem küsinud, et paljud küsimus on valikvastustega jne. Kuid meie saime neli lehekülge avatuid küsimusi ja lisaks kaks lehekülge ülesandeid. Vähemalt raamatupidamise ainetes. Portugali keele töö oli lihtne, täpselt nii lihtne kui iga uue keele õppimine alguses on.
Neid "very important" asju töödes ei olnudki... Konspekte ja slaide oli kordades rohkem kui Eestis, kuid ei saa nuriseda, kuna ainemahud ka suuremad (6 EAP).

Hetkel ongi kõige kiiremad ajad käes, kuid jõudsime tähistada ka Andre 25. sünnipäeva. Meil vaja koostada neli esitlust ja referaati. Õppejõud tahavad meid rääkima panna, kuna kõik Erasmuse tudengid on enamasti väga vaikselt. Kuid mida oodata viielt eestlaselt, kolmelt soomlaselt, kolmelt lätlaselt, viieteistkümnest leedukast ja viiest poolakast?

Jah, meil on ka viis hispaanlast, kuid neid näeme üliharva. Jääb mulje, et käivad ainult teste tegemas, vast elavad kodumaal... Kord nägin, kuidas üks hispaanlane tuli kooli, meil oli just test algamas. Kõndis koos sõbraga, kes oleks koolist edasi põrutanud. Üllatuseks olid nad mõlemad klassis, lihtsalt polnud ühte kursavenda kahe kuu jooksul varem näinud.

Septembri keskel leidis aset tutvumispidu, kohustuslik pubiralli. Kokkusaamise kellaaeg lükkus ametlikult pool tundi edasi, sellest olime me teadlikud... kuid kohapeal tuli oodata organiseerijaid veel poolteist tundi.

Esimene peatus oli väga populaarse likööri putka juures, järjekorrad olid pikad. Erasmuse koordinaator võttis kamba peale kaks pudelit Ginjinhat ja pastiktopse. Vahepeal pidime vaatama, kuidas meie kooli rebaseid ristiti. Ka meile panti rebaste särgid selga, kuid pildil oli rohkem eesli moodi loom. Kuid traditsioonid erinevates riikides on erinevad.

Järgmise pubini läks meil pikalt aega, kuna korralduslikku poolt annab Portugalis soovida. Lõpuks olingi tüdinenud sellest ja otsustasin kooli minna. 35 üliõpilase asemel oli tunnis kolm – mina, Andre ja üks lätlane.

Jaga artiklit

2 kommentaari

1
1222  /   21:00, 13. nov 2013
Jutt ei läinud pealkirjaga üldse kokku, pigem ... MIKS MA SEDA KIRJUTAN ????
X
xxx  /   12:21, 13. nov 2013
Nii segane jutt..

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis