Eesti uudised

Rail Balticu kriitikud jätkavad võitlust (24)

Juhan Haravee, 7. november 2013, 07:00
«Rail Balticu trassikoridori jäävate muististe kaardistamiseks läheks vähemalt üks aasta. Siiani on tehtud järeldusi vaid arhiivimaterjalide põhjal.» Ajaloolane Jüri Metssalu  ARNO SAAR
«Erinevalt Lätist ja Leedust pole Eestis Rail Balticu planeerimisel mõeldud ühegi riigisisese probleemi lahendamisele,» väidab geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel, kelle kinnitusel pole Eestile taskukohane ülal pidada riiki läbivat kahte raudteed.

Eile astusid Tallinna keskraamatukogus ajakirjanike ette suurprojekti kriitikud, kes on koondunud kodanikeühendusse Avalikult Rail Balticust. Esimesena sai sõna geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel, kes märkis, et Eestis praegu peale jäänud trassivalik üle Pärnu on samuti rohkem lätlaste kui meie endi huvides. Loogilisem olnuks valida trass läbi Tartu ja Valga, sest kahte trassi Eesti tulevikus ülal pidada ei suuda.

Samal teemal

«Leedulastel olid projektiga ühinemisel oma nõudmised, mille eesmärgiks on ehitada välja mitmed RBga ühendatud raudteeharud. Ka lätlased lähtusid eelkõige oma riigisisestest eesmärkidest,» nentis Kümmel.

Temaga nõustus majandusgeograaf Hardo Aasmäe. «On ainult üks mõistlik trassivariant ning see on juba olemasoleval Tartu–Valga liinil. Ja uskuge mind – sellel ei ole ka ühtegi kotkapesa, mis kannatada võiks saada,» lausus Aasmäe.

Kohalviibijate aplausi teenis ajaloolane ja muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu liige Jüri Metssalu. Tema põhisõnumiks oli, et kodanikke ja kogukondi pole RB suurprojekti piisavalt kaasatud ning ettevalmistus käib lubamatult kiirustades ja on ebaloogiline. Siiani pole selge, kuidas ja kus hakkaks selline raudtee reaalselt elu mõjutama.

Metssalu sõnul ei võimalda ei RB ajakava teha piisavaid teaduslikke alusuuringuid, et juba jaanuaris otsustada, milline trassivalikutest kahjustaks keskkonda kõige vähem. Lubadust alustada geoloogilisi uuringuid alles pärast trassivaliku tegemist nimetas ta absurdseks.

Arheoloogiauuringus on Metssalu sõnul siiani piirdutud vaid arhiiviallikatega ning välitööd on plaanis alles pärast trassi väljavalimist. Suur hulk muistiseid on teada aga vaid kohalikele elanikele, keda oleks vaja küsitleda – see võtaks aega vähemalt aasta.

Ka pole Metssalu arvates arvestatud karstinähtustega, sellega, kuidas neid võib mõjutada puurimine ja vibratsioon. Raudtee-ehitus seab ohtu kaevud, allikad ja Tuhala nõiakaevu. Ohtlikud veosed üle karstiala võivad aga rikkuda Tallinna joogivett.

Kriitikud

• Kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust on välja kasvanud tulevase trassiga seotud küladest ja asulatest.

• Koondab planeerimisprotsessile kaasa mõtlevaid inimesi.

• Ühenduse eesmärk on tekitada projekti ümber rohkem sisulist arutelu.

24 KOMMENTAARI

r
Raplakas 9. november 2013, 22:24
Onju tore,riik tahab ehitada Rail Balticut,aga Raplast Pärnusse enam rongiga ühe jutiga sõita ei saa, Lelles tuleb ümber istuda! Vahemaa oleks nagu lendaks teise ilma otsa,et kusagil tuleb ümber istuda!
n
neutraalne vaade 8. november 2013, 17:37
Raudtee on oluline, selge see. Raudtee on ka väga kallis, nii ehitada kui ülal pidada. Tuleb hoolega mõelda, kuidas kõige kasulikum on. Kui palju olek...
(loe edasi)
Loe kõiki (24)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee