Eesti uudised

Mare Liiger: kiirabiarstid koondatakse, 2000 haiget jääb uuest aastast hätta! (80)

TEET TEDER, 6. november 2013 07:00
KOONDATU: Mare Liiger enam Eestis inimesi ei päästa. Tuntud kiirabiarst koondati koos hulga teiste arstidega. Foto: TIINA KÕRTSINI
«No nii. Nüüd on siis lõpuks see käes – ametlik koondamisteade kirjalikus vormis, kus on kenasti ja juriidiliselt korrektselt kirjas, et kõik meie Harjumaa kiirabiarstid, oleme jaanuarist koondatud majanduslikel põhjustel ehk kiirabireformi tõttu.»

Nii kirjutab Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabiarsti Mare Liiger esmaspäeva õhtul kella 22 paiku suhtlusportaali seinale. «Ma teadsin seda, meile räägiti seda juba kevadest saadik, aga eile (esmaspäeval) kutsuti kabinetti kõik neli arsti. Anti ühesugused koondamispaberid ja öeldi, et tööd PERHil pakkuda ei ole,» kirjeldab kahe kõrgharidusega kogenud kiirabiarst Mare Liiger. Terviseamet on ometi leidnud, et 2000 väljakutsel oleks kindlasti arsti vaja.

Samal teemal

«Minul ei ole midagi hullu. Minul on soome keel peaaegu selge,» kirjeldab Liiger naeru läbi pisarate. «Eks ma vaatan, võtan koondamisrahad Eesti riigilt ja ma olen ka töötukassasse portsjon raha maksnud, aeg oleks see ka tagasi küsida. Nii et minu jaoks pole hullu,» ütleb Liiger ja arvab, et pärast talve hakkab kotte pakkima. «Tahan rahu saada ja siis mul on aega. Ma ei taha sattuda üheks nendest inimestest, kes said töö juures infarkti. Meil Tallinnas on juba kaks sellist meest,» räägib Liiger otse, et kiirabireform viis juba kaks meest nädalase vahega hauda. Üks oli 40. eluaastates arst.

«See reform ei puuduta ainult arste, see puudutab kõiki. Noori õekesi, kes praegu tööle tulevad ja nutavad, et nad hakkama ei saa, keda sunnitakse tööle üksinda, vastutama. See olukord on natuke nutusem kui arvata võib,» ütleb Liiger ja viitab, et juba on ravitsemistel vigu olnud. «Ministeeriumisse on juba kaebekirjad olnud,» ütleb ta. «Ma pean ütlema, et Tallinn on inimlik, nad on otsustanud, et jäetakse mõned arstid kiirabidesse alles. See on kiirabi pidaja otsustada. Riik rahastab õebrigaade, aga kui kiirabi pidaja maksab peale, siis on teine asi. Adlas otsustas, et jätab,» teab Liiger Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase otsust.

Mare Liigeri kõikidel ametlikel paberitel on kiri, et uut töökohta talle, kahe kõrgharidusega arstile pakkuda ei ole.

Liiger: töökorralduse muutmist ei arutatagi

Rapla kiirabi- ja vastuvõtuosakonna juhataja Aavo Pruus ütleb, et arstiga kiirabibrigaadi Raplas olnud ei olegi, aga vajadust selle järgi on. «Ega meil kedagi appi kutsuda ei ole, ainult reanimatsiooni saame Tallinnast kutsuda,» ütleb Pruus, et kui väljasõidul jääb hätta Rapla ainus õebrigaad, helistatakse Tallinna. «Hakkame haigega vastu sõitma, tee peal saame kokku. Aastas on mitu sellist korda,» tõdeb Pruus.

Kiirabireformi üks eesmärk on arsti- ja õebrigaadide selgem eristamine, Reformijate sõnul teevad arstibrigaadid sama tööd mis õebrigaadid. Edaspidi peaks arstibrigaad välja sõitma keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel.

Liigeri sõnul on kõige sandim see, et riigikontroll on aastaid tagasi rääkinud sellest, et kiirabiarst ei tee oma tööd. «Kiirabi teeb mida kuradit, aga mitte oma tööd. Selle peale ei järgnenud mingit analüüsi, kõik jätkus. Kiirabi teeb taksotööd, sotsiaaltööd, lastekaitsetööd. Tõepoolest, sellisel juhul on kiirabi devalveerinud. Ka tervishoiuamet ütleb, et 2000 väljakutset vajaksid arsti ja 20 000 ei vaja. Aga praegu koondame arstid ja paneme õebrigaadid, aga need 2000 ju vajaksid arsti,» ütleb Liiger, et efektiivsema töökorralduse üle arutamise asemel lastakse arstid minema.

Liigeri hinnangul on kiirabiarsti palk õest kolmandiku suurem. «Kokkuhoid on riigil kõva ja seda nende 2000 arvelt, kes arsti vajavad,» ütleb ta otsesõnu.

Kohila, Saku ja Kärdla kiirabid jäävad arstita

Kuigi statistika andmed näitavad, et kui sündmuskohale saabub arstibrigaad, õnnestub elustamine pea 41 protsendil juhtudest, siis õebrigaad äratab ellu iga kolmanda.

Terviseamet ütleb, et kiirabis töötab praegu orienteeruvalt 113 arsti, aga ei ütle, kui paljud arstid said koondamisteate. «Ka järgmisel viieaastasel lepinguperioodil on kiirabis arstibrigaadid. Vaid nendes kohtades, kus ei ole küllaldasi eeldusi arstibrigaadide püsivaks jätkamiseks, need ei jätka. Samas on arstibrigaade mõnes teises piirkonnas hoopis juurde tulemas. Ümberkorralduste tõttu ei toimu kiirabis kindlasti arstide massilist koondamist. Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud ka arstibrigaadide pidamiseks raha,» vahendab terviseameti sisekommunikatsiooni spetsialist Kairi Pikk.

Praegu teadaolevalt on nendeks kohtadeks, kus arstibrigaadid ei jätka, Kohila, Saku ja ka Kärdla. Arstibrigaad tuleb ilmselt Paidesse – seal ei ole arstibrigaadi aastaid enam olnud.

2013. aasta eelarves on arstibrigaadide raha 6 705 000 eurot, 2014 on 7 042 000 eurot.

Et kiirabiarstide koondamine annab sõnumi, mis hoogustab arstide väljarännet, terviseamet ei usu. «Õnneks on tegemist tõesti üksikute piirkondade probleemiga. Nagu ka eelnevalt nimetatud, mõnes teises piirkonnas on brigaadipidajal plaanis senise õebrigaadi asemel hoopis arstibrigaad käivitada.»

Tervishoiutöötajate miinimumpalga kokkuleppest tulenevalt on arsti ametipalk järgmisel aastal kaheksa eurot tund. Õdedele makstakse tunnis 4,5 eurot.

Samal teemal

04.07.2015
Mare Liiger: kiirabi nutab tööjõupuuduse üle, samal ajal aetakse inimesi minema
05.04.2014
Kiirabiõdede kogenematus on karuteene haiglate EMOdele?
06.10.2013
Terviseamet: arstibrigaadide rahastamine ei muutu