Maailm

Saksamaal suudeti erakordset kunstileidu varjata kaks ja pool aastat (2)

Aadu Hiietamm, 5. november 2013 07:00
KUNSTILADU: Selles majas Münchenis hoidis Cornelius Gurlitt (80) ühes pimendatud ja rämpsu täis korteris rohkem kui 1500 kunstiteost, mille koguväärtus on tervelt miljard eurot. Foto: Reuters/Scanpix
Lõuna-Saksamaal Münchenis avastasid tollitöötajad üht prügi ja rämpsu täis pimendatud korterit läbi otsides üle 1500 hinnalise kunstiteose, mille koguväärtus on miljard eurot, kirjutatakse eile müügilettidele jõudnud nädalaajakirja Focus värske numbri kaaneloos.

Väärib tähelepanu, et see uskumatuna tunduv leid tehti juba 2011. aasta algul, kuid seda suudeti kaks ja pool aastat varjata. Tegemist on natside võimuloleku ajal konfiskeeritud või juudi kollektsionääridelt röövitud maalide, graafika ja joonistustega, mis jäid kadunuks pärast Teise maailmasõja lõppu. Leitud taieste autorite nimekiri on esinduslik: Pablo Picasso, Henri Matisse, Marc Chagall, Emil Nolde, Franz Marc, Max Beckmann, Paul Klee, Oskar Kokoschka, Ernst Ludwig Kirchner, Max Liebermann, Albert Dürer ja teised.

Tolliametnikud kahtlustasid, et erakliku eluviisiga Cornelius Gurlitt võib olla seotud maksudest kõrvalehoidmisega, ja taotlesid luba korraldada tema korteris Münchenis Schwabingi linnaosas läbiotsimine. Luba saadi 2011. aasta algul ning uurijad leidsid armetus seisukorras olevast korterist üle 1500 kunstiteose. Kõik need toimetati Müncheni lähedale Garchingisse tollilattu, kus nende päritolu ja väärtuse hindamisega tegeleb Berliini ülikooli kunstiteadlane Meike Hoffmann. Cornelius Gurlitt suhtus kunstiteoste äraviimisesse rahulikult. «Ma suren niikuinii varsti,» oli ta öelnud.

Nüüd on selgunud, et Hitleri propagandaminister Joseph Goebbels määras Hildebrand Gurlitti vastutama mandunuks tunnistatud kunstiteoste müümise või paremate vastu vahetamise eest ning kunstikaupmees leidis võimaluse osa nendest endale osta või lihtsalt kõrvale panna. Pärast sõja lõppu väitis ta, et need hävisid 1945. aastal tema kodulinna Dresdeni pommitamisel. Tegelikult ta valetas ning kui ta suri, jäid maalid tema pojale.

Samal teemal

18.11.2013
Natside kunstisaagi hoidja Gurlitt: "Vabatahtlikult ei loovuta ma midagi."