Uudised

Kuhu minna 

SL, 16. aprill 1999 00:00

Kremli NATO-vaenulikkus hajub
Jüri Maloverjan


Vihast NATO-vastast sõimu kostab Vene ladvikus veel vaid rahvasaadikute suust, kuid täitevvõimu esindajad peavad oma tunded vaos hoidma.
President Boriss Jeltsin määras eile ekspeaminister Viktor Tšernomõrdini oma eriesindajaks Jugoslaavia konflikti lahendamisel. Moskva ajakirjanikud reageerisid sellele otsusele momentaanselt, meenutades Tšernomõrdini aforismi: “Taheti paremat, kuid läks nagu alati.”


Moskva vahendustegevus Jugoslaavia konflikti lahendamisel ei kipu kuidagi paremuse poole minema. Pärast peaminister Jevgeni Primakovi sõitu Belgradi ja Bonni ning Venemaa välisministri Igor Ivanovi kohtumist USA välisministri Madeleine Albrightiga on pilt jäänud endiseks: NATO liikmesriikide juhid kuulavad Venemaa ettepanekud viisakalt ära, mõnega isegi nõustudes, kuid tegelikult jätkavad oma rida – Jugoslaavia pommitamist kuni Milosevici täieliku alistumiseni.



Sisepoliitiline hõõrumine


Moskvas muutus Jugoslaavia konflikti teema kohe algusest sisepoliitiliseks nägeluseks – kõik parteid alates natsionaalksenofoobidest kuni paremliberaalideni püüavad olukorrast endale kasu lõigata. Seejuures on viimastel päevadel NATO-vastane ja Serbiameelne hüsteeria mõnevõrra vaibunud – vaatlejate arvates on selle taga just sisepoliitilised motiivid.



Näiteks Moskva linnapea Juri Lu©kov, kes on üks potentsiaalne kandidaat ka presidendi kohale, on jõudnud kolme konfliktinädala jooksul muutuda selles küsimuses radikaalist vägagi ettevaatlikuks tegelaseks.



Algul kutsus Lu©kov üles Serbiat sõjaliselt toetama ja katkestama temavastased sanktsioonid ning saatma Balkanile Vene seniitraketid. Seejärel kaalus liikumise Isamaa juht Lu©kov oma kaaskonna mitteametlikel teadetel läbi kõik variandid ja selgitas, et enamik venemaalasi ei toeta Jugoslaavia sõjaliseks toetamiseks tehtavaid võimalikke kulutusi.



Teiseks märkis Lu©kov, et president Jeltsin on teravalt Venemaa sellesse konflikti kaasamise vastu ning Kremli peremehega ei maksa tülitseda. Kolmandaks ei loovat Venemaa nõtrade musklite demonstratsioon NATO riikidele peaaegu mingisugust muljet ja jõumeetodite pooldajad paistavad välja nagu eluvõõrad kisakõrid. Lõpuks oli Juri Lu©kov üldse unustanud, millest ta rääkis Jugoslaavia ründamise esimestel päevadel, astudes nüüd välja agressiivsete meetodite vastu.



Kindralid, vait!



Vene kindralstaabi kindralid, kes konflikti esimestel päevadel nimetasid NATO-t kuritegelikuks organisatsiooniks ja rahumeelsete serblaste hukkumisest rääkides andsid isegi Belgradile silmad ette, on samuti oma häält madaldanud. Selle taga oli ilmselt presidendi administratsiooni ähvardus vallandada kõik ametnikud, kes NATO aadressil liiga agressiivselt sõna võtavad ja Venemaad sellega konflikti tõmbavad.



Parteipoliitikuid ja Riigiduuma liikmeid vallandamine siiski ei ähvarda ja nemad oma keelt vaka all ei hoia. Riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov ütles pärast mõne päeva eest toimunud kohtumist presidendiga viitega Jeltsinile, et Vene raketid on NATO riikidele ümber sihitud. Presidendi administratsioon oli sunnitud selle teate ümber lükkama.



Riigiduumat paelus ka idee Jugoslaavia ühinemisest Venemaa ja Valgevene liiduga – vastava otsuse kiitis juba heaks Jugoslaavia parlament Skupštšina. Nüüd on asi veel Vene ja Valgevene parlamendi taga. Kuid täidesaatev võim suhtub taas väga ettevaatlikult liidu plaanidesse riigiga, kes sõdib NATO-ga.



“Sellise kolmikliidu praktiline olemasolu nõuaks nii tohutu hulga juriidiliste ja poliitiliste üksikasjade kooskõlastamist, et praegu on sellest vara rääkida,” kinnitas agentuurile Interfax presidendi pressiesindaja Dmitri Jakuškin.



Eelkõige omakasu


Vene rahvuslased spekuleerivad üleüldse aktiivselt õigeusklike slaavlaste – venelaste ja serblaste – vennastumise üle. Mõõdukas ajakirjandus ja spetsialistid vaidlevad neile vastu, et erilisi sugulaslikke tundeid Serbia ladviku vastu Venemaal ei ole. Milosevic kasutab ainult Venemaad ära ja pöörab igal võimalikul juhul seljaga tema poole. Just nii arvavad paljude Moskva väljaannete vaatlejad.



Lõunaslaavalste spetsialist ja Vene Teaduste Akadeemia Slaavi Instituudi töötaja Georgi Gatšjov meenutab ühes intervjuus, et ka varem – sajandi alguses ja keskpaigas – pöördusid nii serblased kui ka bulgaarlased “vennalikust Venemaast” ära kohe, kui jutt läks formaalsele ühinemisele.



“Venemaalt tahavad nad abi vaid raskeil hetkil, nagu ka praegu, kuid oma hinge ei anna meile keegi. Milosevic lähtub veendunud natsionalistina serblaste kitsastest rahvuslikest huvidest ning selline liit eksisteeriks täpselt nii kaua, kui see on kasulik nende probleemide lahendamisele,” on Gatšjov veendunud.



Mõningate Vene poliitikute ja parteijuhtide reaktsiooni Kosovo konfliktile peab Gatšjov “popsi raevuks naabrimehe ülbuse vastu, kuna see segab tal oma maalapikest künda”.



“Ei, meie omi pekstakse, ei, hoopis minu omi! Tungitakse minu mõjusfääri! Kes on barakis peremees! See pole Venemaa puhul ju esmakordne,” räägib õpetatud slavist.




Moskva leht peab serblasi tänamatuks

Alge Sima




Praegu on aga tuuled kergelt pöördumas — Vene ajakirjandusse on ilmunud kahtlevaidki toone ning üldisest lärmihõngulisest poliitikast tõsiselt erinevaid seisukohavõttegi. Näitena olgu osutatud eelmise kolmapäeva Izvestija esiküljeloole Maksim Jusini sulest.



Kes on kellele võlgu


Artiklis “Venemaa pole Serbiale midagi võlgu” süüdistatakse serblasi mustas tänamatuses kõige eest, mis Venemaa 130 aasta jooksul nende heaks teinud, alates rängast sõjast Türgiga (varsti pärast seda sai Serbiast Austria-Ungari, Venemaa kurjema vaenlase liitlane!) ja Esimesest maailmasõjast, millesse Venemaa tõmmati just Serbia huve kaitstes (tagajärgi lürbime senini). Serbia oskas ennast võitjate hulka sokutada ja kahmas endale lagunenud Austria-Ungari maid, muutudes Balkani võimsaimaks riigiks). Ja tänu: 20. sajandil pidasid serblased kaua aega just NSVL-i oma peavastaseks, kuid nüüdki on Moskva taas serblaste viimane lootus, sest kõik teised Euroopa riigid on neile ammu selja pööranud.



Geopoliitika



Maksim Jusin osutab eelkõige Venemaa geopoliitilistele huvidele, mille tõttu ta NATO aktsiooni vastu puhtpragmaatilistel kaalutustel protestib. Asepeaminister kommunist Milovan Boic nõudis Moskvalt relvi, mitte nõuandeid ja süüdistas teda vennasrahva reetmises.



Izvestija esiküljeloo peajäreldus: me pole kedagi reetnud, me pole serblastele midagi võlgu, vastupidi — just Serbial on Venemaa ees suur tasumata võlg, mis hakkas kasvama juba eelmise sajandi 70. aastaist.



Punavõimu päevil olnuks selline lugu Moskva nimekas lehes võimudega kooskõlastamata välistatud. Eksisteeris terve teadus, kuidas lehti lugeda ja kirjutatust aru saada. Praegu on ajad teised, aga vaevalt ka kõnealuse artikli puhul ainult autori arvamusega tegu on.




Jeltsin andis Pugatovale ordeni
(INTERFAX-BNS)


MOSKVA. Venemaa president Boriss Jeltsin autasustas eile Kremlis kuulsat estraadilauljannat Alla Pugatšovat II järgu ordeniga “Isamaale osutatud teenete eest”.


“Mulle on suur au võtta Kremlis vastu teid, legendaarset inimest, keda armastab kogu Venemaa ning kes annab, nagu teie, oma armastuse laulude kaudu kogu Venemaale,” ütles Jeltsin Pugatšovale. President õnnitles Pugatšovat 50. sünnipäeva puhul, mida ta tähistas eile, 15. aprillil.



Pugatšova märkis omakorda, et kõrge ordeni said tema isikus “õpetajad, vanemad ja miljonid austajad”.




Nabanöör kogu eluks
Kati Murutar



Pole vist naist, kes ei oleks last südame all kandes kõikvõimalikke hirme tundnud. Aga äkki on tal midagi viga...
Ei ultraheli- ega üsasisesed uuringud ei anna kogu tõde - mitte keegi ei või ette öelda, kas loode on ühel või teisel põhjusel mõnda aega hapnikupuuduse all kannatanud ja aju sel põhjusel kahjustatud. Iial ei saa ka viimse pisiasjani ennustada, kuidas kulgeb väikese inimese teekond läbi sünnitusteede siia ilma.


Umbes veerand meie lastest alustab elu kergemate või raskemate nihetega. See, et raskematest nihetest jääks täisealiseks saades järele võimalikult väike häire ja et kergemad nihked ei takistaks noort inimest võimalikult täisväärtuslikku ja iseseisvat elu alustamast - see oleneb emast ja isast, vanavanematest ja lasteaiast, koolist, arstidest ja spetsialistidest.



See on juhtunud


Iris (nimi muudetud) kasvatab üksi 10-aastast tütart ja 7-aastast poega. Tütar käib koolis, on nutikas ja plika nagu plika ikka. Poeg kannab meditsiinilist pealkirja ALAALIA. Ta ei räägi.



Niisugune puue ei paista kohe väikemehe sündides välja. Tõde hakkab selguma, kui tavalisel rääkima hakkamise ajal ei tule lapse suust silpigi. Ta vaatab maailma elavate ja tarkade silmadega, tegutseb agaralt ja uudishimulikult nagu paariaastased põngerjad ikka. Ta on pereliikmete suhtes tähelepanelik ja hooliv - aga ta lihtsalt ei räägi.



Iris: ”Minu alaalikust poeg on närvilise ja komplitseeritud raseduse vili. Ajal, kui teda kandsin, olid meil mehega suhted juba täiesti sassis. Üks tüli ja pinge teise otsa. Ma tõesti ei tea, kuidas küll kõik muinasjutud siinilmas kipuvad nii süngelt lõppema. Noored armuvad, abielluvad, saavad lapsed - ja lõpetavad sellises seisus, et ei talu enam teise varjugi.



Minu mees oli naiste võimu produkt - tema ema ja vanaema alavääristasid mehi, naised suhtusid meestesse kui tingimusteta tossikestesse. Minu laste isale mõjus see niimoodi, et ta ei saanud tõepoolest millegagi hakkama - ei leidnud tööd ja kui leidiski, ei suutnud seda pidada. Lisaks hakkas ta üha enam jooma. Nagu see ikka käib.



Pärast kõigile muredeleahastamistele kaasaelamist minu sees sündis poeg, nabanöör ümber kaela. Nii et alguses oli seis päris kriitiline.



Kui ta oli kuuvanune, mõistsid arstid, et lapse lakkamatu oksendamine ja pidev kaalukaotus on tingitud äpardunud mao arengust, mitte nakkusest. Talle tehti operatsioon. Ka sellega kaasnenud narkoosist võib otsida põhjust, miks tema aju kõnekeskus ei taha tööle hakata.”



Puue kasvab koos lapsega


7-aastane poiss on praegu vaimselt arengult erinevate komisjonide otsuse järgi tugeva 4-aastase arenguga.



Iris: ”Kuna ta ei räägi, siis ta ei kasuta mõeldes sõnu. Ta mõtleb muudes sümbolites ja kujundites. See ei tähenda, et see, tavalistele inimestele mõistetamatul kombel mõtlemine oleks vähem sügav ja üldistav kui harilik sõnade abil mõtlemine.



Lahutuse ajal oli mul just pojast kõige enam tuge. Ta jälgis mu meeleolusid, käis mind patsutamas ja kallistamas. Oli tõeline väike mees mu kõrval.”



Paraku pole Irise lagunenud perekonnas kellelgi teisel taipu näha kõnepuudega poisis väikest meest. Irise väitel on eksabikaasa algusest peale tütart eelistanud ja pojast lihtsalt mööda vaadanud. Ka vanavanemad suhtuvad vaikivasse lapsesse nagu poolemeelsesse. Kui poiss on vait - järelikult ei saa ta ka millestki aru, ei vaja tähelepanu. On loll ja aina lollimaks muutub.



Esialgu ei tahtnud vanavanemad poissi üldse hoida.



Nüüdseks on vapper ema kehtestanud korra, et tütar antakse vanavanematele hoida tingimusel, et ka vend läheb kaasa. Ja vend mitte lihtsalt ei olele seal kusagil, vaid peab ka oma harjutusi tegema. Sest tähtsaim on sedalaadi laste jaoks distsipliin. Arukas nõudmine, et laps käituks nagu täisväärtuslik inimene ja täidaks järjekindlalt kohustusi, mitte ei ole lootusetu ninnunännu.



Vigade parandus


Iris tunnistab, et jäi poja järeleaitamisega pisut hiljaks. Abielulahutus võttis liiga palju aega ja energiat.



Praeguseks on naine läbi lugenud virnade viisi erialast kirjandust, teinud koostööd logopeedide ja psühhiaatritega. Just meie logopeede peab alaalikust poja ema tähelepanuväärselt headeks spetsialistideks.



Kuna Iris töötab tavalise maksuametnikuna, lõpeb tema tööpäev kell viis. Siis toob ta poja lasteaia logopeedilisest rühmast koju, teeb koos tütrega kähku ära majapidamistööd ja hakkab pojaga tegelema.



Iris: ”Meil on terve kompleks harjutusi, mida tuleb järjekindlalt teha. Kui poiss on mõnda aega vanavanemate juures olnud, tekib temas just selle ninnunännu suhtumise pärast nende harjutuste vastu protest. Tänu logopeedide abile on meil ka hulk õppevahendeid, mida ma oma ametnikupalga juures teistmoodi muretseda ei saakski.”



Sest mingeid alimente Iris laste isalt ei saagi.



Naine tunnistab, et pärast maksuametniku tööpäeva, kodu korrastamist ja poja järeleaitamist kukub ta nõrkenult voodisse.



Aga seeeest on poeg jõudnud praeguseks lausete moodustamiseni.



Ei ole abitu!



Üldiselt on nii, et 7-aastased lapsed lähevad kooli. Oma poja tuleviku kujundamise nimel on Iris läbinud tõelise ametkondade kadalipu. Nimelt on ta taotlenud lapsele järelejõudmise aega.



Iris: ”Kui mu poeg peaks sel sügisel kooli minema, oleks seis SOS. Tavakooli jaoks pole ta oma 4-aastase arenguga loomulikult küps. Pealegi saaks ta tavakoolis asjatult haiget - lapsed on ju endast erinevate suhtes halastamatud.



Ükskõikne komisjon tahtis mu poega saata kohe joonelt Tondi kooli, kus käivad päris tõsiste hälvetega lapsed. Aga minu lapse mõistus on ju korras. Kui ta läheks sinna, peetuks tema areng päris kindlasti.”



Raskused ajapikendusega


Enim tunnustatud kool on Tartus Hiie tänaval, kuid last teise linna internaatkooli saata või siis kogu majapidamisega Tallinnast ära kolida Iris ei taha ega suuda.



Tallinnas on olemas Mooni tänava erakool, mille tasu ei jaksa maksuametnik oma palgast mõistagi maksta.



Tallinna Ristiku kool on Irise poja jaoks sobivaim - paraku on see kool just praegu kapitaalremondis, mistõttu õppetöö toimub õhtupoolikuti. Seega ei kohtuks kellast kellani töötav ema pojaga, kes õhtul koolis käib, peaaegu üldse.



Järeldus on lihtne: poiss vajab üheaastast pikendust.



Iris: ”See seadus, et lapsed võivad vajaduse korral aasta või paar hiljem kooli minna, võeti nüüd veebruaris õnneks vastu. Aga oma poja tulevikku kujundades olen küll imeasju kohanud. Sotsiaalministeeriumist teatati mulle, et ”tervishoiuasutus, arst ega logopeed ei oma õigust vabastada koolikohustuslikke lapsi koolikohustuse täitmisest”. Heldekene! Kes seda õigust siis veel omab, kui mitte just nemad?!



Kui ma haridusametist sobilike koolide kohta teavet küsisin, sõimati mind alguses põhjalikult läbi. Suhtumine oli selline, et ainult asotsiaalid ja muidu soovimatud tüübid ei saa oma lapsi ettenähtud ajal kooli pandud.”



Ons meie riik nii rikas, et võib endale lubada abitute alamate kunstlikku juurde tootmist?



Kui ma suureks saan, on mul naine ja lapsed ja töökoht ja...



Irise poja sugune poiss võib õige kooli ja kohtlemise puhul omandada vähemalt keskhariduse. Ja kindlasti ka elukutse. Noor mees, kes ehk räägib küll veidi konarlikumalt kui muud mehed, ent kellel on haridus ja amet, saab vabalt täita iga väikese poisi unistused oma tulevasest elust.



Töökoht.



Eneseteostus, kus täita võimalikult täiuslikult oma ülesannet Jumala ees - olla loov ja tegutsev olend, inimene.



Abikaasa.



Elukaaslane, kelle kõrval lõplikult unustada kunagine halb õnn sündida komplitseeritud abielust, nabanöör kaelas.



Lapsed.



Kelle puhul poleks vähimatki põhjust peljata, et neil oleks isa hälbe tõttu rohkem eeldusi hälbega sündida kui teistel lastel - geneetiliselt on poiss ju terve.




Irma lööb Pärnus publiku rekordeid

Toomas šalda




Pärnus tõmbenumbriks kujunenud etendusele on pileteid raske saada vaatamata sellele, et pääsme eest tuleb välja anda üle kolmandiku võrra rohkem raha, kui teiste lavastuste puhul. ”Ehk on praegune tung osalt tingitud sellestki, et Endla põhihooaeg lõpeb 9.mail. Pärast seda saab Irmat näha alles 13. juulil algaval suvehooajal,” arvas Smeljanski.



Kuna nimiosalist mängivad kordamööda Siiri Sisask ja Kärt Tomingas, vaatavad paljud muusikalide austajad mõlemad variandid ära.




Rööviti bensiinijaama
BNS




Kaks vene keelt kõnelevat maskides meest tulid kell 1 Vihasoo küla bensiinijaama ”Kotkarist”, ähvardasid relvataoliste esemetega ning nõudsid raha, sigarette ja šampanjat.



Bensiinijaama töötaja andis selle neile läbi kassaluugi ja vägivalda tema suhtes ei tarvitatud.




Tallinnas rööviti kaupluse kassa

BNS




Katusepapi 34 kauplusesse sisenesid kell 17.44 kaks meest ja palusid müüjal näidata muskaatveini. Üks röövlitest võttis jope taskust püstolitaolise eseme ja ähvardas sellega müüjat. Teine hüppas üle leti ja võttis kassast raha. Pärast seda kurjategijad põgenesid.




Varastati 1000 tonni väetist
BNS





Maardu linnas asuvast laost varastati viie kuu jooksul üle tuhande tonni väetist, kahju suurus on omaniku sõnul ligikaudu kolm miljonit krooni.



Väetis varastati Fosforiidi 3 asuvast laost ajavahemikul möödunud aasta 15. oktoobrist kuni tänavu 13. aprillini.




Ühiselamus mõrvati jälle
BNS




59-aastase Gennadi laip leiti kell 21.23 Akadeemia tee 48 ühiselamu trepikojast kolmanda ja neljanda korruse vahelt. Laip lebas trepil selili ja tema kaelal oli torkehaav.




Ekskavaatorijuht lõhkus gaasitrassi

(BNS)




Päästeametnikud piirasid territooriumi ümber ning Eesti Gaasi hooldusteenistuse töötajad keerasid põhimagistraali mõlemalt poolt lekkekohta kinni.



Suurem leke õnnestus likvideerida kella 21.30.



Ükski inimene vigastada ei saanud.




Väeosa pakub turistile ulualust
TÕNU TRAMM


Viljandi kesklinnas asunud endise Nõukogude dessantväeosa alal avab homme uksed hotellkaubanduskeskusrestoran Centrum, linna selle sajandi suurim erainvesteering.
”Olen käinud Viljandis juba seitse aastat, aga nüüd esimest korda tunnen, et viibin linnas,” iseloomustas tuttava soomlase sõnadega oma ettevõtmist Centrumi omanikke, Viljandi linnavolikogu esimees Tauno Tuula.


Tuula taotles koos Viljandi ärimehe Tiita Maisaga oma äriplaani elluviimiseks raha Ühispanga tütarettevõttelt Ühisinvesteeringud. Ehitus läks maksma 32 miljonit krooni. Nurgakivi panekust möödub esmaspäeval aasta.



”Nii lühikese ajaga ei ole keegi Viljandisse nii palju raha paigutanud, ammugi siis veel eraettevõtjad,” tõdes Viljandi linnavalitsuse majandusameti juhataja Aleksander Müür.



Avamine pommiga


Centrumi kahel esimesel korrusel asuv kaubanduskeskus alustas tegevust möödunud aasta detsembris. Homme lõigatakse lint läbi kolmanda korruse hotellil ja neljanda korruse restoranil.



”Annaks jumal, et seekord paremini läheks,” lausus Tauno Tuula. Nimelt kaasnes kaubakeskuse avamisega pommiähvardus. Paar tuhat ukse taga oodanud inimest pidi neli tundi külmetama, kuni pommirühm oma töö lõpetas.



Nelja kuu tegevus on kaubakeskusele teisigi tagasilööke andnud. ”Oleme sunnitud Eks-Kaubamaja välja tõstma,” lausus Tuula, ”sest see on üle 200 000 krooni rendiraha võlgu.”



Kohalike ärimeeste hinnangul ei ole nõudmine kuni paarisaja kroonise ruutmeetrihinnaga kaubanduspinna järele kuigi suur ning omanikel võib uute rentnike leidmisega raskeks minna.



Tauno Tuula seda arvamust ei jaga. ”Mitme väiksema rentnikuga on kokkulepe juba saavutatud, suure pinna üle aga käivad läbirääkimised.”



Esimene hotell



”Pole veel kuulnud, et keegi oleks Centrumi rajamise pärast nurisenud,” lausus maakonnalehe Sakala peatoimetaja Eve Rohtla. ”Kui mulk ei nurise, siis tähendab see, et ta kiidab heaks.”



Rohtla sõnul on Viljandi jaoks eriti oluline korralik hotell. On ette tulnud, et mitu päeva Viljandis viibinud külalised pidid Tallinna ööbima sõitma.



”Paar majutuskohta siin küll on,” nentis Rohtla,” kuid need ei vasta tänapäeva nõuetele.”



Hotell kavandati nii, selgitas hotelli juhataja Juta Külm, et sellele saab tulevikus taotleda kolme tärni.



Atesteerimiskadalipu on Centrum juba läbinud ja tunnistatud ametlikult Viljandi ainsaks hotelliks. Täituvus on juba praegu hea, ütles Külm.



Hotell võtab külalisi vastu märtsi keskpaigast alates.



Kole ümbrus


Linnarahvale torkab silma uhke ehitise vastuolu ümbrusega, eriti üle tee asuva bussijaamaga.



”Vähe sellest, et jaamahoone ise kole on,” märkis Viljandi elanik Elve Kasepuu. ”Selle kõrval asub ööpäev läbi avatud alkoholimüügikoht. Ümbruses jõlgub ohtralt kodutuid.”



Kasepuu sõnul on teadjamad bussiootajad Centrumi esimesel korrusel asuvasse apteeki kolinud. Seal ripub kell seinal, läbi klaasseina näha, millal buss saabub.



”Lubadusi ei saa anda enne, kui detailplaneering on valmis,” lausus linnaametnik Aleksander Müür. ”Ent selliseks ei jää Viljandi bussijaam mingil juhul.”




Pätid puistavad kalmistuid
MAARIUS SUVISTE




Lillekorjajal oli ilmselt kiire, sest õied, mis neid kimbust välja rabades räsida said, jäid haua kõrvale vedelema, rääkis L.L. Ta nägi rabamise jälgi teistelgi haudadel.



”Pojal tuleb kuu lõpul sünniaastapäev,” rääkis naine. ”Tahtsin hauale viia suure valgete rooside kimbu, kuid nüüd ei julge enam.”



Põlva kalmurüüstamise asjus eelmisel laupäeval algatas kohalik politsei üleeile hauarüüstamise paragrahvi järgi kriminaalasja. Seni tabamata huligaanid võivad kuni kolmeks aastaks trellide taha minna või maksta rahatrahvi.




Linnaisad innustavad noori kodulinna tundma
TOOMAS ŠALDA




Viktoriini eesmärk oli süvendada koolinoorte teadmisi kodulinna ajaloo, tänapäeva ja linna juhtimise kohta. Et osavõtjaid ligi meelitada, panid linnaisad võitjatele välja preemiareisi Rootsi.



Keskastme õpilastest osutus parimaks kodulinnatundjaks Pärnu ühisgümnaasiumi võistkond. Gümnaasiumite hulgas võidutses Sütevaka humanitaargümnaasium.



Rootsis preemiareisil viibivad viktoriini võitjad 22.–24.aprillini.




Jõmpsikad ründasid busse
KADI TALPSEPP



Lasnamäe kanalis tulistasid arvatavasti poisikesed kolmapäeval põõsastest kaheksat mööduvat liinibussi, inimesed viga ei saanud.Kolmapäeva õhtul tulistati ilmselt õhupüssist või -püstolist puruks kaheksa liinibussi küljeaknad. Kesklinna poolt tulevaid liinibusse tulistati kella kuue ja kaheksa vahel õhtul.


Reisijad arvasid alguses, et poisikesed loobivad kividega. ”Käis üks pliks ja oligi kõik,” rääkis bussis sõitnud mees. Küljeaknasse jäi väike ümmargune auk. Õnneks oli tegu topeltaknaga ja viga sai vaid välimine klaas. Teisel bussil purunes küljeklaas, kuid tagapingil inimesi ei istunud.



Tallinna Autobussikoondise (TAK) 3. veokorralduse osakonna asejuhataja Kalju Jõesaar ütles, et üks bussijuhtidest oli leidnud ka kuuli, mis pärines arvatavasti õhupüssist.



”Lasnamäe kanalis sõitmine on üks närvide mäng,” rääkis pikka aega juhiametit pidanud Jõesaar. Juhid püüavad sildade alt läbi sõites jälgida, kas üleval poisikesi näha pole.



”Vahel olen üritanud kivide eest kõrvale põigata,” rääkis üks bussijuhtidest. Teine juht sõitis seepärast kogemata vastu kõnnitee äärekivi. Pärast oli tükk tegemist, et mitte avariis süüdlaseks jääda.



TAK on teavitanud asjast ka politseid, kuid juhid ei usu, et sellest mingit kasu sünniks. ”Oleme politseil palunud sildu õhtusel ajal silmas pidada, kuid ega siin midagi paremaks lähe,” oli Jõesaar pessimistlik.



”Nüüd tulevad juba püssidega kallale,” muretses teine bussijuht. Õhupüssi kuuli löök on õnneks siiski üsna nõrk.




Petseri kerjused loodavad välismaalase peale
KADRI VALNER




Väikesed kerjused on 8–10-aastased. Nad haaravad mu riietest ja kotist.



Laps poeb hinge


Annangi ühele poisiklutile raha, sest tema näitas mulle teed esimesel päeval, kui ma veel linnas liikuda ei osanud. See poiss on juba selgeks saanud, kuidas turistile hinge pugeda.



Kuulnud, et tulen Eestist Petseri eesti koolile külla, teatab poiss, et on ka Eestis sündinud ja just selles koolis õppinud.



Annan poisile kümme rubla. Poes maksab leib kaks rubla.



Hiljem kuulen Petseri eesti kooli õpetajatelt, et sellist poissi seal küll ei õpi.



Pihkva oblasti migratsiooniameti andmetel elab oblasti 800 000 elanikust 10 300 alla igasuguse elatusmiinimumi. Enamik neist on sisse rännanud endistest liiduvabariikidest.



Jumalasõna kosutab


Ajelehed on julgenud lõpuks kirja panna riigi rahalise seisu. Sissetulek inimese kohta peres oli eelmise aasta lõpus 970 rubla (veidi üle 580 Eesti krooni – K.V.). Õpetaja saab palk 300–400 rubla. Vaeste ja rikaste palga vahe oli aasta lõpus 14,5-kordne.



Vanematele inimestele on klooster ja jumalasõna ainus kosutus. Petseri kloostri supiköögis saavad nad kord päevas süüa. kirikuõpetaja aitab matta vaeseid. Nii tulevadki vanemad inimesed õhtul kell kuus kloostri kokku.




Kosovo ajalooline lahinguväli
ALLAN KASESALU





Serblaste põlist seotust selle piirkonnaga näitab ka provintsi põhjaosa nimetus Vana Serbia (Stara Srbija) .



Sajandivahetusel Berliinis välja antud venekeelne entslükopeedia Brockhaus alustab Kosovo Poljel e. Kosovo väljal peetud lahingute loetelu näiteks 1073. aastaga, kui serblased purustasid kreeklased ja nendega liidus olevad bulgaarlased.



14. sajandil laienes Osmanite impeerium Balkanile ning 1388. aastal saavutas Türgi kontrolli Bulgaaria üle. Juba järgmisel suvel, 1389. aasta 15. juunil kohtusid Kosovo väljal Türgi väed Murad I juhtimisel Serbia printsi Lazari vägedega. Oxfordi ajaloolase Geoffrey Lewisi andmetel kuulusid türklaste ekspansiooni pidurdada püüdva Lazari armeesse peale serblaste ka bosnialased, bulgaarlased, albaanlased, valahhid, poolakad ja ungarlased. Selles Kosovo lahingus jäid napilt peale türklased, kes allutasid Serbia.



1448. aasta 17.–19. oktoobrini toimunud Kosovo lahingus Türgi sultani Murad II ja Ungari regendi Janós Hunyadi ühendatud vägede vahel tagasid türklased oma ülemvõimu Balkanil veel neljaks sajandiks. Seekord kuulusid Ungari armee koosseisu valahhid, tšehhid, poolakad, sakslased ja itaallased.



1689. aastal sai samas kohas türklastelt lüüa Austria väejuht Piccolomini ning 1831. aastal purustas sultan Mahmud bosnialased.



Balkani sõjas purustasid serblased 1912.a. 20. oktoobril Kosovos Ottomanide armee, makstes sellega kätte Serbia printsi Lazari eest. Kuid maailmasõja ajal said serblased siin lüüa Bulgaaria vägedelt.




Panslavismi agoonia
KAIDO JAANSON




Slaavlased oma ühtsuses allutasid endale teisigi Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaid, neist esimene, Moskva, rohkem, teine, Belgrad, vähem. Veelgi enam, ka slaavlaste endi keskel ei eksisteerinud koostöösuhteid, mis olid tekkinud panskandinavismi alusele Esimese maailmasõja ajal ja pangermanismi varemeile pärast Teist maailmasõda, vaid ikka allutamine, olgu siis liiduvabariigi (Ukraina, Valgevene) või nn. sotsialistliku sõprusühenduse liikmena (Poola, Tšehhoslovakkia) põhja pool ehk Jugoslaavia föderatsiooni liikmelisuse kaudu lõunas.



Panslaavluse kommunistlik vorm varises kokku käesoleva kümnendi algul. Mõlemad jõukeskused minetasid oma jõu, seni vormiliselt viie iseseisva slaavi riigi (NSV Liit, Jugoslaavia, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Poola) asemel oli neid äkki kaksteist (lisaks eelmistele veel Ukraina, Valgevene, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Makedoonia).



Ajalugu on tõestanud rohkem kui kord, seda ka panskandinavismi ja pangermanismi arengu näol, et riikide tõelise koostöö üks peamisi eeldusi on rahvaste sõltumatus. Slaavlased omandasid selle alles nüüd. Alles nüüd hakkavad nad õppima seda ka kasutama. Kõigi algusest johtuvate vigadega. Sest, andke andeks, demokraatliku Venemaa (aga seda ju Lääs ütleb Jeltsini-Venemaa olevat) ja Valgevene liit on kummaline.



Veelgi eriskummalisem oleks, kui sellega liituks Jugoslaavia maski kandev Serbia. Igal juhul on see kaugel võrdväärsete koostööst rahumeelsetel ja demokraatlikel eesmärkidel. Esialgu on see viimane hakanud ajama võrseid üksnes seal, kus panslavism kui mõttevool omal ajal tekkis – Tšehhis ja selle ümbruses. Ida pool ja lõunas panslavismi agoonia aga jätkub.




Spordileht viskleb pigis
MAARIUS SUVISTE




Olukord halvenes päevpäevalt. Selleks et hing sees püsiks, hakkas Spordileht Kultuurkapitalilt raha paluma. Ikkagi Eesti ainus spordileht.



Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu kaalus raha andmist.



Rahasüst ärgitas lehemehi


”Mina Kebinat ei toeta, olen ta vastu,” olevat tollal öelnud Valeri Maksimov – mees, kes oli üks raha jagajaid; mees, kes on kuus korda tunnistatud Eesti aasta parimaks spordiajakirjanikuks.



Spordileht jäigi rahata. Leht piinles, aga ilmus siiski.



1998. aasta. Pärast aastaid töötamist Postimehes oli Maksimov sunnitud sealt lahkuma. Tal oli tööd vaja. Kebina oli nurka surutud – väidetav rahakriis –, ning Kultuurkapitali toetust oli hädasti tarvis.



”Ma hangin riigi toetuse,” olevat Maksimov Kebinale öelnud. Maksimovist sai Spordilehe peatoimetaja. Ja Kultuurkapital otsustaski mullu detsembris raha anda – 300 000 krooni.



Nüüd hakkab lõpuks hästi minema, lootsid rahanappusest räsitud Spordilehe tegijad.



Maksimov tuli Spordilehte ideega: luua Spordilehe sihtasutus, kaasates sellesse Kultuurkapitali, Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu.



Enne veel, 20. novembril sõlmis Spordileht Maksimoviga lepingu. Lepingu järgi 30 000 krooni saanud Maksimov oli kohustatud tegema järgmised tööd: ”Projekti ”Uuenev Spordileht” kontseptsiooni ja perspektiivplaani väljatöötamine ja sihtasutuse Spordileht ettevalmistustööd (toimetuse nõustamine, töötajate praktiline juhendamine).”



Maksimov sai raha, aga Spordilehe tegevtoimetaja Raimo Nõu kinnitusel ei pakkunud ta vastu mitte midagi. Ei ole ta sihtasutust loonud, ei ole ka toimetust nõustanud.



”Mida ta juhendab, kui mees ei tunne ei küljendus- ega teksitöötlusprogrammi,” tähendas Nõu. Sellepärast muutis hoopis Nõu lehe maketti.



1999. aasta. 300 000 krooni on läbi. Tegevtoimetaja sõnul määras Maksimov sellest 75 000 endale töötasuks. Ja maksis ka Spordilehe ajaloo suurimat honorari – 1500 krooni kultuuriministeeriumi asekantslerile ja Kultuurkapitali eksperdile Henn Vallimäele, kes kirjutas lühikese loo spordirahast. Käsi peseb kätt?



Maksimov lahkus


Veel 19. märtsil oli Maksimov peatoimetaja. Uue töönädala alguses teatas lehe omanik Mati Kebina talle: ”Peatoimetajaks saab nüüd Mati Eliste!”



Kebina põhjendas peatoimetaja väljavahetamist väitega, et toimetuse seis on ebaselge: on näha korralagedust (Maksimov tegi väidetavalt nii, et TOP-i kontole laekus omaniku teadmata Spordilehe müügist ja reklaamist saadud raha). Maksimov pidas seda naeruväärseks.



Vallimäe ei välistanud siis, et peatoimetaja vahetudes lõpetab Kultuurkapital Spordilehe rahastamise.



Enne lahkumist andis Maksimov lehetegijatale mõista, et ei kao kusagile, jälgige mängu.



Selgus oligi majas. Nõu kinnitusel mängis Maksimov kahte mängu: olles veel Spordilehe peatoimetaja, nokitses ta uue lehe kallal.



Ja oh imet – Kultuurkapital on väidetavalt otsustanud anda uuele spordilehele 400 000 krooni, sõbrad (kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu liikmed) on Maksimovi päästnud.



Kebina ja Co ligi 3000 tiraaziga leht jäi rahata, rahalootust sai seni veel olematu leht.




Raski innustab vaade vangla aknast merele

MARGE TEPPAN




Keskvangla raamatukogus tekkis Raskil küsimus, kas vange huvitavad õigusalased raamatud. Raamatukogu töötaja ütles, et vangid loevad palju kriminaalromaane ja ajalehti.



Minister kortsutas kulmu, kui kuulis, et vanglasse uusi raamatuid ei jõua. Enamik saabuvaid on teiste raamatukogude mahakantud raamatud.



Nii Keskvangla kui ka Maardu ja Tallinna vangla ülemad kurtsid, et hulgal nende töötajatel pole kodakondsust. Muud mured olid majanduslikku laadi.



Tallinna vangla pakkus külalistele lõunat. ”Kas me saame sedasama toitu, mida vangidki,” kõlas sööklas ministri esimene küsimus, ”või peame töötajate toitu sööma?”



Rask pidi siiski töötajate toiduga leppima. Justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir märkis, et ministeerium võiks Tallinna vanglast lõunasööki tellima hakata, sest see oli maitsev ja odav ka.



Justiitsminister Märt Rask külastas eile Kesk-, Maardu ja Tallinna vanglat, et uurida vangide ja vanglatöötajate probleeme.




Uus spordileht ilmub veel tänavu kevadel




Miks te ei loonud Mati Kebina juures Spordilehe sihtasutust?



Mul oli Kebinaga vastuolusid. Samas, keegi ei tahtnud teda Spordilehe sihtasutusse kaasata. Ta on ise selleks kõik teinud, et tema maine kahjustab ükspuha millise organisatsiooni või toimetuse tööd. Ei saa teha lehte, kui omanik loodab ainult Kultuurkapitali abile. Ainult Kultuurkapitali rahaga ei saa head lehte teha.



Ehkki te pidite lepingu järgi Spordilehe tegijaid nõustama ja juhendama, tegevtoimetaja Raimo Nõu sõnul te seda ei teinud?



Arvan, et mul pole vaja tema sõnu kommenteerida. Mul olid 15-tunnised tööpäevad. Kui see pole töötegemine, siis las jäävad need sõnad ütleja südametunnistusele.



Miks te maksite Henn Vallimäele ühe loo kirjutamise eest 1500 krooni honorari?



Sellel olid omad põhjused. Vallimäe kirjutas uue spordilehe sihtasutuse põhikirja ning aitas vormistada asutamispabereid. Kõrgendatud honorar oli selleks, et maksta vaeva eest. Ma ei näe siin ebaõiglust.



Kas te kuulute praegugi veel Kultuurkapitali nõukogusse?



Ei, ma pole seal juba ammu, mu volitused lõppesid. Kuulusin kolme eelmisesse nõukogusse.



Kui palju on uus spordileht Kultuurkapitalilt raha saanud?



300 000 krooni ringis, täpset summat ei oska praegu öelda.




Rahajagaja ootab uut lehte

MAARIUS SUVISTE




Rein Haljand, miks jättis Kultuurkapital Kebina Spordilehe rahata?



Mis küsimus see on?



Kordan küsimust: miks jättis Kultuurkapital Kebina lehe rahata?



Kultuurkapital on Spordilehele 300 000 krooni eraldanud. See on ära kulutatud.



Mida see tähendab?



Lootsime, et vana Spordileht läheb pehmelt üle uueks spordilehe sihtasutuseks. Kahjuks nii ei läinud.



Kes on see ”meie”, kellest te räägite?



Eesti Olümpiakomitee, Eesti Spordi Keskliit ja Kultuurkapital.



Kebina leht pole üldse esitanudki Kultuurkapitalile taotlust raha saada. Taotluse esitasid EOK, spordi keskliit ja Kultuurkapital, kes tahavad ühiselt asutada uue spordilehe sihtasutuse.



Kas Valeri Maksimov on üks uue spordilehe tegijaid?



Me ei tegele sellega, kes hakkab lehes tööle, kes mitte. Uus spordilehe sihtasutuse nõukogu on veel moodustamata.



Kas sain teist õigesti aru, et...? (Sellega telefoniintervjuu lõppes. Haljand vabandas, et ei saa enam rääkida, sest on parajasti arsti vastuvõtule minemas.)




TEGI POJALE HÄBI





Mati Kebina poeg Meelis Kebina võttis Sõnumilehe andmetel hiljaaegu oma vanavanemate perekonnanime. Nüüd on ta Meelis Liivlaid. Oma lähikondsetele oli Meelis põhjendanud nimevahetust sellega, et Kebina nimega polevat enam võimalik rahulikult edasi elada.




Kas kahele spordilehele on turgu?





Sõnumilehe sporditoimetuse juhataja Raul Ranne: See oleks hea, kui turule tuleb senisest tõsisem spordileht, aga kahele spordilehele turgu ei ole.



Uue spordilehe tegija Valeri Maksimov: Kahte lehte ei jää, jääb üks ja parem. Kahel lehel pole mõtet. Muide, eelmisel reedel jäi Spordileht ilmumata.



Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Sulev Uus: Ideaalne oleks, et Eestis ilmub üks spordileht, aga mitte kord nädalas, vaid kakskolm korda. Mitmele jääb turgu napiks. Praegu nädalalehena ilmuv Spordileht peab hoolega valima, missugust infot ta lugejale annab ja mis ulatuses. Kui spordileht üldse kaob, siis tähendab see suurt auku Eesti ajakirjanduses.




Lühidalt

BNS




Teoses käsitleb autor muuhulgas genotsiidi, sõna- ja usuvabaduse piiramist, majanduslikku allakäiku ja keskkonna reostamist kommunistliku võimu ajal, samuti Rootsi poliitikaelu naiivset suhtumist naabermaades toimuvasse.



Ülevaade, mille järelduste peatükk on tõlgitud ka inglise keelde, ilmub varsti ka Internetis.



Soome ajalehed ründavad Eestit


Soome ainuke päevaleht Helsingin Sanomat on asunud massiivses artikliseerias ”Vennasrahvad kähmleva” lahkama Eesti ja Soome suhteid.



”Üleolevate ja külmade eestlaste käitumine häirib ja hämmastab soomlasi,” kuulutas terve Postimehe lehekülje suurune artikliterühm eilses lehes. Kaks korda suurem hulk artikleid ilmus pühapäeval.



”Ajalehtede ja rahva arvamuse vahel on suur vahe,” kommenteeris olukorda Eestis president Lennart Meri hiljutises intervjuus Helsingin Sanomatele.



Võru linnapeaks Tõnu Jõgi


Võru linnavolikogu valis linnapeaks senise abilinnapea majandusalal, parteitu Tõnu Jõgi.



Pärast endise linnapea Harri Treiali tagandamist meeri kohuseid täitnud Jõgi poolt hääletas 15 volikogu liiget, kolm oli vastu ja kolm jäi erapooletuks, öeldi Võru linnavolikogu kantseleist.



Abilinnapeaks majandusalal valis volikogu isamaaliitlase Urmas Johansoni, kelle kandidatuuri poolt anti 11 häält.



Tartu kavatseb spordikoolid sulgeda


Tartu linnavalitsusel on plaanis kaotada neli väidetavalt ebaefektiivselt töötavat spordikooli ning jagada edaspidi raha vaid parematele spordiklubidele.



Linnavalitsus tahab sulgeda Tartu spordikooli, Vanalinna spordikooli, korvpallikooli ja jalgpallikooli, seisab Tartu abilinnapea Hannes Astoki kirjas linna haridusosakonnale. Volikogus tuleb spordikoolide kaotamine arutusele esmaspäeval.



Haridusosakond peab likvideerimisdokumendid ja kulude analüüsi valmistama ette 1. septembriks.




Ministeerium mätsib reisi kinni
AGNES KUUS




Rahandusminister Siim Kallas nõudis üleeile, et talle esitataks detailsed materjalid Rootsist Agresso raamatupidamisprogrammi ostmise ja reisi kohta.



Ministeerium vaikib



Eile öeldi rahandusministeeriumist, et enne järgmise nädala lõppu nad infot ei anna.



Rahandusministeeriumisisese kokkuleppe kohaselt ei saa avalikkus teavet ka selle kohta, kes peale ametist lahkunud kantsler Agu Lellepi, riigikassa osakonnajuhataja Ahti Kallaste ja ministeeriumi nõuniku Tiit Saadi veel Seišellidel käisid.



Rahandusministeeriumi andmetel kasutab Agresso programmi üle neljakümne riigi- ja omavalitsusasutuse. Ministeerium väidab, et pole ühelegi asutusele programmi peale surunud.



Esimeste seas asus Agressot kasutama rahandusministeerium, mille raamatupidamisosakonna juhataja Eevi Suvi keeldus aga programmist rääkimast.



AS-i Kinex juhataja ja majandustarkvarafirmade ümarlaua liige Indrek Saul süüdistab riiki ebaausas konkurentsis. Saul märkis, et tarkvarafirmadel on alust esitada riigi vastu tsiviilhagi.



Sauli sõnul on riik eesmärgiks seadnud saada tarkvaraturu turuliidriks. ”Erafirmad ei saa kulutada investeeringuteks 34 miljonit,” nentis Saul. ”Ka ei saa nad sundida kliente tarkvara ostma.”



Majandustarkvara ümarlaud peab Agressot Eestis tundmatuks programmiks, mida siin ei osata ei juurutada ega teenindada.



Pärnu linnapea abi rahanduse alal Karl Kukk nentis, et linnavalitsusel on Agresso kasutamisega raskusi. ”Eelkõige jätab soovida nõustamise ja arendamise pool,” ütles Kukk.



Kukk märkis, et Pärnu poleks Agressot kasutusele võtnud, kui rahandusministeerium poleks seda tasuta pakkunud. Pealegi teatas rahandusministeerium, et kogu riiklik ja omavalitsuste süsteem hakkab Agressot kasutama.



”Olen rääkinud raamatupidajatega Tallinna linnavalitsusest ja presidendi kantseleist,” kõneles Saul. ”Nad on ahastuses, sest on pidanud raamatupidamist mitu korda tagantjärele ümber tegema.”



Odavad ametnikud


Saul avaldas veendumust, et ametnike reis on ainult jäämäe tipp. ”Kolmteist inimest sai programmi Eestisse toomise eest meelehead,” ütles Saul. ”Läänes on agenditasu 3–6%.



See tähendab, et Eesti ametnik on häbematult odav – või on nad veel muul viisil kasutanud seda kolme protsenti 34 miljonist.”



Rootsi riigi välisabiagentuur SIDA algatab abi kulutamise kohta revisjoni. SIDA abijuht Hörstrom tuleb Rootsi ajalehe Dagens Nyheter teatel tuleval esmaspäeval Eestisse.



Reisi eest maksis Rootsi firma Malstyrning AB. Dagens Nyheteri andmeil väitis Eestisse abiraha vahendanud firma, et maksis Seišellidereisi ise kinni ja et Eesti pool lubas selle hiljem tagasi maksta.




Laar kinkis tudengile viina
MAARIUS SUVISTE




Üks nende unistusi oli, et toa uksest tuleks sisse täiskasvanud inimene, paneks lauale pudeli napsu ja lahkuks.



Eelmisel laupäeval mõtles Laar, et teeb selle unistuse kellegi teise jaoks teoks. Ta läks päise päeva ajal sellessesamasse tuppa, pani viina lauale ja kõndis sõnagi lausumata toast välja.



Küsimusele, millise ja kui suure viina Laar lauale pani, vastas valitsuse pressiesindaja: ”Ta pani lauale pudeli napsu.”



Napsu saanud naistudeng ehmus ega osanud autogrammigi küsida. Aga viin olnud nagu viin ikka. Üliõpilane keeldus juhtunut kommenteerimast.




Sadama uus juht laristas
MARKO LIIBAK




Asekantsler Tarmo Rubeni nõusolekul kattis riigiressursside keskus 1996. aastal Hillar Rubeni Hispaanias suvitamise kulud. 1997. aastal maksis keskus keskuse haldusnõukogu otsuse järgi kinni Hillar Rubeni abikaasa sõidu Prantsusmaale.



Tarmo Rubeni ja riigiressursside keskuse haldusnõukogu liikmete lepingutega said viimased alates 1996. aastast eelmise aasta alguseni rahandusministri määrusega vastuolus olevaid lisatasusid ja aastahüvitisi. Summad ulatusid 71 000 kroonini.



1996. aastal moodustas riigiressursside keskuse kahjum 4,1 miljonit krooni.



Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson nimetas Tarmo Rubeni Tallinna Sadama nõukogu liikmeks möödunud reedel. Nõukogu esimeheks sai Ruben sel esmaspäeval.



Tarmo Ruben on ka Eesti Innovatsioonifondi juhtkomitee liige.




Lahked annetajad

PEETER RAIDLA




Kummaline, aga uue valitsuse esimene skandaal puhkes just nende meeste otseses huvisfääris, Tallinna Sadamas.



Reformierakond (kokku annetusi 4 312 708 krooni)



R-Hooldus OÜ (Reformierakond) 2 145 141



Morgan Hammerbeck (Rägavere mõisa uusomanik) 360 000



AS Estiko (Kalju Hellenurm) 100 000



Sylvester AS (Mati Polli) 100 000



Priit Vilba 99 000



Hannes Tamjärv 75 000



Mai Kaarepere 75 000



Tõnu Laak 75 000



Henn Sarv 75 000



Tarmo Noop 55 000



Keskerakond (kokku annetusi 4 213 300 krooni)



AS Linda Liinid (Enn Rohula) 270 000



Arved Liivrand 200 000



Toomas Kõuhkna 180 000



Aivar Riisalu 150 000



Eve Fink 120 000



Koit Pikaro 115 000



Aadu Luukas 100 000



Silva Tomingas 100 000



Urmas Sõõrumaa 100 000



Kostel Gerndorf 100 000



Shifara Hindrekson 100 000



Eigo Laur 80 000



Toomas Varek 75 000



Olev Purde 70 000



Värner Lootsman 62 000



Siiri Oviir 60 000



Peeter Kreitzberg 60 000



Isamaaliit (kokku annetusi 3 505 226 krooni)



Magnum Grupp AS (Margus Linnamägi) 500 000



Norma Grupp AS (Jüri Käo) 300 000



Logman Invest (Endel Siff) 300 000



Norma AS (Jüri Käo) 250 000



Ühinenud Meiereid (Enn Sokk) 200 000



ESS Investeering AS (Urmas Sõõrumaa) 200 000



N-Terminaali Grupp AS (Endel Siff ja Aadu Luukas) 200 000



AS Martlet (Toomas Sildmäe) 150 000



Jüri Mõis 113 000



JMB Investeeringute AS (Jüri Mõis) 100 000



Jaan Manitski 100 000



Sylvester AS (Mati Polli) 100 000



Aadu Luukas 100 000



EMV AS (Jaan Koort ja Jaanus Otsa) 100 000



Teede REV-2 AS 100 000



Koonderakond (kokku annetusi 1 908 500 krooni)



Maaliit 500 000



Eesti Pensionäride ja Perede Erakond 500 000



Aadu Luukas 200 000



Mainor AS (Ülo Pärnits) 100 000



Ülo Pärnits 80 000



Valga Group (Tiit Vähi) 75 000



Elmar Kruusmaa 75 000




Arise kaotus oleks maailma lõpp
TARMO PAJU




Müürsepp keskmängijana


”Kaotanud poolaja 10 punktiga, alustasime teist 12:0 spurdiga. Hästi tegutses Panagiotis Liadelis, tuues kiirrünnakutest kergeid korve,” rääkis eestlane. Liadelis oli 23 punktiga Arise resultatiivseim. ”Lõpus viskasid mõlemad rohkelt vabaviskeid, eksides palju.”



Keskmängija kohta täitnud Müürsepp tabas platsilt 10 viskest 5 ning 9 vabaviskest 7.



217-sentimeetrise AEK-i hiiglase Iakovos Tsakalidise vastu tundis kümme sentimeetrit lühem Müürsepp end hästi. ”Mulle meeldib endast erinevate mängijate vastu mängida ja oma eeliseid ära kasutada. Kui hakkama saan, võiksin minu poolest kasvõi mängujuht olla,” muigab ta.



20-aastane Tsakalidis oli AEK-i resultatiivseim 13 punktiga. ”Ta sai ründelauast mitu palli ja saatis korvi. Tal on suur keha, kuid nooruse tõttu napib agressiivsust. Ilmselt ta ise seda ei tea,” sõnas Müürsepp rõõmsameelselt.



Kõigeks võimelised



Veerandfinaalid mängitakse kahe võiduni, täna kohtutakse Ateenas. Vajaduse korral on kolmas mäng pühapäeval taas Salonikis, kus Aris on tänavu vaid korra kaotanud.



”Karta on, et loodetud kahest mängust ei piisa, oleme tänavu võõrsil kehvasti esinenud. Tunnen aga raudselt, et meil on parem meeskond. Oleme mitmekülgsemad, AEK tugineb liialt kahele pikale, Tsakalidisele ja Joe Arlauckasele,” sõnab Müürsepp.



Arise ebastabiilsus eestlast suurt muretsema ei sunni. ”Olemegi selline meeskond - kõigeks võimeline,” lausub Müürsepp.



Kui Aris siiski veerandfinaalist välja kukuks, avaneks Eesti parimal korvpalluril võimalus Eesti meistriliigas Nybiti ridades playoff’is kaasa teha. Eesti Korvpalliklubide Assotsiatsiooni tegevjuhi Aivo Liksori sõnul on viimane tähtaeg uue mängija lisamiseks 20. aprill.



Teistes poolfinaalide avakohtumistes võitis Pireuse Olympiakos Maroussi 84:66 ja Ateena Panathinaikos Peristeri 78:68. Poolfinaali pääsu korral kohtuks Aris Olympiakos-Maroussi paari võitjaga.




Pehka klubi kaotas





Pehka mängis 17 minutit, kogus 4 punkti, 3 lauapalli ja 2 tulemuslikku söötu. Ta tabas platsilt seitsmest viskest ühe ning mõlemad vabavisked.



Ramat Gan juhtis avapoolajal korraks 19:16, siis läks vastane suurepärase esitusega oma teed. Hapoel tabas platsilt 50 viskest koguni 34 (tabavusprotsent 68).



Mängitakse kolme võiduni. Teises poolfinaalis alistas Tel Avivi Maccabi Holon Hapoeli 96:77.




Hokikoondis madallennul

Indrek Petersoo




Kasahstanil kaotused


Aasia tugevaim hokiriik ei mängi Taanimaal samas rivistuses, millega Jaapanis. Puudu on kümme meest, kes Venemaa meistrivõistluste finaali jõudnud Moskva Dinamo või Magnitogorski Metallurgi särki kannavad. “Arvan, et kui mängiksime parimas rivistuses, poleks meil siin mingeid raskusi,” arvab peatreener Boriss Aleksandrov.



Kohtumist Eestiga alustas Kasahstan väsinuna. “Õhtul mängisime Odenses Sloveeniaga, seejärel sõitsime 168 km kaugusele Kopenhaagenisse, kus on meie hotell. Jõudsime sinna südaööl ning hommikul kell 11 asusime tagasiteele, et taas Odenses Eestiga mängida. Ebaharilik süsteem,” kostis Aleksandrov.



Eesti mängis hästi esimesel ja kolmandal perioodil. Esimene lõppes viigiliselt 1:1, Aleksei Koledajevi eduväravale vastas Eesti leerist mängu parimaks tunnistatud Andrei Zorin. Viimase kolmandiku võitis Eesti 1:0, täpne oli Vjatšeslav Kulpin. “Meeskond võitles, kõik tahtsid endast parima anda. Vastastel ei lastud litrit kergelt kätte saada,” sõnas Eesti koondise peatreener Aleksandr Romantsov.



Korralik vaid kohati


Vahepealse kahekümne minuti jooksul lasti oma väravavõrku lennata koguni neljal litril. Kaks vastaste kaugviset jõudsid sihile, kuna oma tagamehed väravavaht Terentjevile “maski ette” tegid. Rängalt eksis ka meeskonna parim väravakütt Eduard Valiullin, kes sedapuhku täpse söödu vastase kepile läkitas. Eesti värava autoriks märgiti Olle Sildre.



“Ei tea, mis meil viga on. Kõik läheb korralikult ja äkki hakkavad tulema lihtsad möödalaskmised. Olen rahul tulemuse, aga mitte teise kolmandikuga,” lisas peatreener.



Täna on turniiril puhkepäev, laupäeval peab Eesti viimase kohtumise Sloveeniaga. Kaalul on B-grupi 5. ja 6. koht. Kõrgemale meil sedapuhku asja pole. Madalamale õnneks ka mitte.



Jäähoki


MM-i B-grupp.



Tulemusi: Suurbritannia - Poola 4:3, Kasahstan - Sloveenia 4:0, Taani - Ungari 5:1, Suurbritannia - Ungari 4:2.



Tabeliseis: Taani 10 (5), Suurbritannia 10 (6), Saksamaa 8 (5), Kasahstan 8 (6), Sloveenia 4 (5), Eesti 4 (6), Poola 0 (5), Ungari 0 (6).




Fangio edukaim

JAAN JÜRINE




Neist vaid Schumacheril on reaalseid võimalusi võiduarvet suurendada, kaks viimast sõidavad meeskondades, kelle autod (Hillil Jordan ja Villeneuve´il BAR) pole eriti konkurentsivõimelised.



Oma võiduprotsendilt ületavad Schumacherit 50-ndate aastate ässad viiekordne maailmameister Juan Manuel Fangio (Argentina) ja itaallane Alberto Ascari. Vanemast Schumacherist pääseb ette ka 60-ndate staar inglane Jim Clark.



Tänaseid tippe võib vabandada asjaolu, et Fangio või Ascari aegadel oli konkurents lahjem.




Tartu toetab Polarist
BNS




Tartu linnavalitsus soovib neljapäeval alla kirjutatud sponsorlepinguga anda võimalikele sponsoritele eeskuju ning kindlustunnet, teatab BNS. Polaris vajab sponsorit ka tuleval hooajal ja linn kavatseb ka järgmisel hooajal korvpalliklubile toeks olla.




Derby protestib Houlti karistuse vastu





Kohtumises Nottinghami vastu punase kaardi teeninud Houlti kolme mängu keeld on Derby’le tõsine löök, kuna varuväravavaht Poom pole vigastuse tõttu parimas mänguvormis.



Hoult saab mängida sel laupäeval West Hami vastu. Mängukeeld, milline iganes, jõustub alates 24. aprillist, kui Derby kohtub võõrsil Southamptoniga.




Kojonkoski paneb soomlased hüppama
SL




Austria suusahüppajad ei jäänud Ramsaus kodustel MM-võistlustel medalita, kuid ootasid suuremat edu. Mõeldi tükk aega, kas viimastel aastatel Austria mägikotkaid juhendanud 35-aastase soomlase Mika Kojonkoski lepingut pikendada. Lõpuks tegi Austria suusaliit Kojonkoskile pakkumise, kuid hõimuvelled olid ette jõudnud. Soome suusalendurid korjasid Ramsau MM-võistlustel peamiselt neljandaid kohti ja leidsid, et kadunud poeg tuleb koju tagasi tuua.



Sel nädala kirjutas Kojonkoski (pildil) Soome suusaliiduga alla kolmeaastasele lepingule.



Kui Kojonkoski Austriasse tööle läks, kuulus sealsetest sportlastest maailma tippu üksnes Andy Goldberger. Tänavu kuulus MK-sarja 18 parema hulka kuus austerlast.




LÜHIDALT





ManU finaali


Manchester United võitis Inglismaa karikavõistluste kordusmängus lisaajal Ryan Giggsi väravaga Arsenali ja kohtub 22. mail finaalis Newcastle’iga. Kohtumise 90. minutil tõrjus ManU väravavaht Peter Schmeichel hollandlase Dennis Bergkampi penalti.



Zidane lahkub



Maailma mullune parim jalgpallur prantslane Zinedine Zidane teatas, et tahab lahkuda Torino Juventusest mõnesse Hispaania klubisse. Zidane’i abikaasa on hispaanlanna. l JALGPALL. Esiliigas alistas FC Lelle võõrsil FC Maardu 3:0. l NHL. Buffalo - New Jersey 1:2, Carolina - Washington 3:0, Detroit - Nashville 4:2, Florida - Montreal 3:2, Toronto - NY Islanders 3:2, Dallas - Phoenix 4:2, Vancouver - Calgary 4:5, Anaheim - St. Louis 1:3. l JALGPALL. Kuni 20-aastaste noormeeste jalgpalli MM-finaalturniiri esimestes veerandfinaalides võitis Gaana Costa Rica 2:0, Nigeeria Iirimaa penaltitega 5:3 (1:1), Brasiilia Horvaatia 4:0 ja Uruguay Paraguay penaltitega 10:9 (2:2).




Dopingumeistrile trahv
SL





Saksamaal on nii peetud kui ka tulemas kohtuprotsesse endise Saksa DV spordiarstide üle. Neil päevil mõisteti veerand miljoni kroonine rahatrahv 64-aastasele Dieter Hannemannile, kes oli SDV juhtivaid eriteadlasi dopingu manustamise alal. Aastail 1977-1989 andis ta 109 naissportlasele dopingaineid, sealhulgas anaboolseid steroide, tõdeb kohtuotsus. Suurim rahatrahv endisele dopingumeistrile on seni olnud umbes 200 000 krooni.




Lootused luhtusid
Raul Ranne




Jaanek Lips, kes võistleb kehakaalus kuni 54 kg, oskas 17 osavõtja seas sattuda ühte gruppi viimase kahe aasta Euroopa parima maadleja, ukrainlase Aleksander Zaharukiga ning mulluse Euroopa kolmanda tegija, Kreekat esindava venelase Amiran Kartanoviga.



Esimese voorus Lips ei maadelnud. Zaharuk ja Kartanov pidasid omavahel pingelise matši, mille ukrainlane lõpuks lisaajal võitis 3:0.



Lips sai oma vastaseks just ukrainlase ja kaotas 1:3. ”Ehkki Jaanek kaotas, oli see hea matš,” iseloomustas Kalma heitlust.



Lips andis matši esimesel poolel vastasele kolm punkti ära, teine pool kulges selgelt eestlase domineerimisel. ”Lõpuks oli Lipsul võimalus isegi viik välja võidelda, aga ta ei kasutanud oma võimalust ära,” kommenteeris Kalma. ”Euroopa parima vastu pole lihtne maadelda, ilmselt teatud aukartus vastase ees segas otsustavat võtet tegemast,” lisas ta.



Eile õhtul maadles Lips Kartanoviga, aga kuna alagrupist saab edasi vaid parim ja selleks on Zaharuk, siis mingit kaalu õhtusel tulemusel polnud.



Kehakaalus kuni 63 kg võistelnud Ahto Raska sattus 22 võistleja seas ühte gruppi Euroopa viienda mehe sakslase Jürgen Scheibe ja hollandlase Haidari Vehcbiga.



Sakslase vastu maadeldes jäi Raska kohe alguses 0:8 taha ning sisuliselt oli asi otsustatud. ”Scheibe vedas Ahto ühe võttega neli korda üle ja oligi korras,” kirjeldas Kalma heitlust. Matši teisel poolel oli eestlane aktiivsem ning lõpptulemuseks jäi 2:8.



Hollandlasega maadlema minnes oli Eesti maadleja häälestanud end kindlale võidule. Ollekse ju tavaliselt hollandlastest üle. Selgus, et vastas oli tundmatu araabia päritolu maadleja. ”Ma läksin kohe uurima ja selgus, et mees on Iraanist, kes mingil põhjusel oli Kosovo sõjale jalgu jäänud, emigreerunud Hollandisse ja saanud kohe ka selle riigi eest võistelda,” rääkis Kalma.



Ahto Raska jäi Hollandi iraanlasega maadeldes alguses 0:3 kaotusseisu. Seejärel võitles meie maadleja välja seisu 3:5 ning läks välja riskile viimase võttega viik kätte saada. Paraku risk ennast ei õigustanud, võte jäi pooleli ning kaks punkti noppis vastane. Lõppseisuks fikseeriti 2:7.



Eesti maadlejate esindaja Kalma märkis, et turniir on Minskis ühtlaselt tugev. ”Ma arvan, EM-i tiitlit on vahest raskem võita kui MM-il, ” lausus ta lõpuks.




Kidd ületas Paytoni





Boston - Atlanta 70:77 (Mercer 19, Pierce 16 - Crawford 17, Mutombo 16, 17lp), Philadelphia - Toronto 96:78 (Hughes 21, Iverson 20, Geiger 18 - Christie 19, Carter 12), Washington - New York 95:89 la. (Strickland 18, 12rs, Thorpe 18, Richmond 17 - Camby 18, 13lp, Ward 14, Johnson 12, 12lp, 7rs), Charlotte - Detroit 83:79 (Phills, Jones 21, Brown 19 - Hunter 20, Dumars 16), Indiana - Orlando 83:80 (Miller 21, D.Davis 12, 16lp - Hardaway 25, 9lp, 7rs, Anderson 16), Chicago - Cleveland 81:89 (David 20, Kukoc 15, 10lp, 7rs - Kemp 27, Knight 14, 10rs), Houston - Vancouver 102:85 (Olajuwon 27, 12lp, Drew, Mack 18 - Massenburg, Rahim 16), Milwaukee - Miami 98:86 (Allen 31, Robinson 29 - Mourning 30, 10lp, Hardaway 18), San Antonio - Minnesota 95:79 (Robinson 21, 15lp, Duncan 16, 10lp - Jackson 14), Denver - New Jersey 120:97 (McDyess 36, 10lp, Billups 26, Fortson 18, 17lp, Van Exel 11, 11rs - Marbury 25, 10rs, Van Horn 25, Gill 18), Seattle - Phoenix 94:101 (Payton 31, Baker 19, Schrempf 18 - Kidd 30, 6lp, 10rs, Robinson 18, Manning 19, Gugliotta 17).




Kuidas saada grillimeistriks
Inga Maimik





Iga enesest vähegi lugupidav maakonnalinn ja supelrand valmistub eeloleval suvel suureks grillipeoks. Üsna väikeste kulutuste ja kerge vaevaga võib igaüks korraldada oma pisikese peo. Selleks ei pea sõitma isegi suvekodusse või kusagile looduse rüppe – väikese grillimisnurga saab tekitada ka paneelmaja rõdule.



Kuidas valida grillahju



Ettevalmistusi grillipeoks tuleks alustada ahju muretsemisest.



Grillahju valikul peaks lähtuma sellest, kus kavatsetakse ahju kasutada ja millised on rahalised võimalused.



Väikesed jaapani tüüpi hibachid maksavad saja krooni ringis, jalgadega ümmarguste lihtgrillide eest küsitakse kauplustes 150-200 krooni, kaanega kuppelgrill läheb maksma 250-300 ja väikest suitsuahju meenutav suitsugrill 1000 krooni.



Väikesi jaapani grille saab kasutada kõikjal – paneelmaja rõdust aiamuruni. Puuduseks on see, et need grillid vajavad kuumakindlat alust, mis tuleb eraldi muretseda. Praktilisemad on grillid, mida müüakse koos jalgade või alusega. Kui grillahjul on olemas kaas, saab küpsetada ka vihmase ilmaga. Kaane all haudub liha kiiremini pehmeks, kui panna hõõguvate süte peale lehtpuu oksi, nõgeseid või sõnajalgu saab seda kasutada ka väikese suitsuahjuna.



Kallimasse hinnaklassi kuuluvad vagun- ja kohvergrillid on ka oma mõõtmete poolest suuremad ja nende ümber toimetamiseks on vaja rohkem ruumi.



Jälgi komplektsust



Firma Lasuuria müügijuht Kalju Pedak soovitas ostmisel tähelepanu pöörata ka sellele, kus ahi on valmistatud. Kvaliteedi ja hinna suhte määrab veel ka see, millised töövahendid käivad tootega kaasas. “Hiinas tehtud ahjud lähevad kiiresti rooste, Taivani tooted on ilmastikutingimustele vastupidavamad. Kui ahjuga on kaasas abilauake, pole muret, kuhu panna ettevalmistatud toiduained ja töövahendid. Ratastega grilli on mugavam ühest aianurgast teise veeretada,” õpetas Pedak.



Lasuuria müügijuht lisas, et ahju kokkupanemisel peab hoolega jälgima, et mõni kinnituspolt või mutter kuhugi rohu sisse ära ei kaoks. Iga ahjuga on kaasas vähemalt üks komplekt grillvardaid või küpsetusrest.



Kõrbemise vältimiseks on head reguleeritava restikõrguse ja suletavate õhuavadega ahjud. Mõnedel grillidel on rest küpsetatud toidu soojashoidmiseks.



Grillsüsi ja grillimine



Grillsütt võib osta poest või lehtpuu halgudest ise valmistada. Tule süütamiseks tuleb panna grillahju põhja paberit või puupilpaid ja kuhjata selle peale püramiidikujuliselt sütt. Süütamiseks kasutatakse süütevedelikku (mitte kunagi bensiini!). Vedelik kallatakse söehunnikule ja oodatakse paarkolm minutit, kuni söed vedelikuga läbi imbuvad.



Grillima saab hakata siis, kui leegid on kustunud ja söed kattuvad pealt kerge hallika tuhakorraga ning hõõguvad sisemuses tulipunaselt.



Söed peaksid ahju põhja ühtlaselt katma. Kui soovite söekihi eluiga pikendada, lisage küpsetamise ajal aegajalt söetükke juurde. Nii võib ahju ümber toimetada üsna mitu tundi.



Grillida saab kõike



Grillida saab liha, kala, vorste, juur- ja puuvilju.



Space Bari kokk Kaarel Kolde ütles, et grillimine on kõige ürgsem ja lihtsam viis valmistada toitu ja sellega peaks hakkama saama ka kõige toidukaugem inimene.



Kuna lihatükke tuleks enne küpsetamist vähemalt 12 tundi marineerida, peaks ettevalmistusi grillipeoks alustama vähemalt päev varem. Ootamatute külaliste saabumisel on abi kiirmarinaadist või vorstikestest, mis ei vaja eeltöötlemist.



Kuigi mõnel pool soovitatakse ka kala enne küpsetamist marineerida, ei ole see Kolde arvates vajalik. “Kalaliha on väga õrn ja küpseb kiiresti. Kalatükid kipuvad aga resti külge kinni jääma, seeõttu võiks kala pakkida fooliumisse. Fooliumi eeliseks on veel see, et nii säilib kõige paremini kala või ka liha oma mahl ja toit ei lähe kunagi kõrbema.” Grillroogadele iseloomuliku suitsumaitse saavutamiseks võib fooliumpakkidel lõpuks lasta mõni minut avatuna küpseda.



Kuidas grillida?



Enne grillima asumist tõstetakse lihatükid marinaadist välja, nõrutatakse sõelal ja kuivatakse majapidamispaberiga kergelt üle. Muidu hakkab marinaad või ka rasv süte peal kõrbema.



Enne küpsetama asumist raputatakse lihale maitseaineid ja pintseldatakse tükid üle grillkastmega. Kaarel Kolde kasutab selleks peamiselt inglise Worcestershire, Ameerika Tobasco või Aasia sojakastmeid. Lihatüki võib kuivamise vältimiseks ka õliga kahelt poolt pintseldada.



Kolde paneb algajatele grillimeistritele südamele, et liha üle ei küpsetataks. “Liha peabki jääma seest roosakaks, nii on ta kõige mahlasem ja parem. Pehmuse annab marinaad, mida kauem on liha marinaadi sees laagerdanud, seda parem.”



Sea- ja looma sisefileed küpsetatakse 2-3 minutit ühelt ja sama kaua teiselt poolt. Kaelakarbonaadiga läheb paar minutit kauem aega. Kiiresti küpseb ka broilerifilee. Väga hästi annab grillida kalkunifileed, mida tuleks mõlemalt poolt küpsetada umbes 5 minutit, õpetas kokk.



Vorstikese isuäratavamaks muutmiseks võiks sellesse iga paari sentimeetri järel teha sisselõiked, kuhu saab panna juustuviile, singitükke, sibula- ja paprikarõngaid



Maitseainetega ära koonerda



Küpsetamise ajal peaks kokal kindlasti käepärast olema töökindad ja pritsimispudel veega. Space Bari kokk soovitas valmistada pritsimisvedeliku veest, punasest veinist ja Worcestershire kastmest.



Kolde arvates aitavad grillroad lisaks muudele naudingutele võõrutada eestlasi neile omasest maitsekonservatiivsusest. “Ärge kunagi piirduge grillimisel pipra ja soolaga. Mida rohkem maitseaineid kasutate, seda parem. Liha ja kala tuleks osta alati värskena, külmkapist võetud toiduaineid tuleb enne grillima asumist veidi aega soojas hoida.”



Mida grillroa kõrvale anda?



Grillroa kõrvale sobivad igasugused juur-, puu- ja köögiviljad. Eriti heaks kontrastiks on igasugused värsked salatid.



INGA MAIMIK



Tavaliste kartulite asemel võiks pakkuda grillahjus fooliumis küpsetatud kartuleid. “Suur kartul küpseb umbes 45 minutiga. Seejärel harutame fooliumi pealt lahti, vajutame kartuli keskelt laiali ja valame peale kastme,” õpetas Kolde. Pakkuda võib ka keedetud riisi, kuhu on segatud maisi, herneid ja porgandeid.



Isuäratavad ja värvilised jäävad grillrestil küpsetatud suvekõrvitsad ja bakla©aanid. Grillida saab ka tavalist porgandit ja kaalikat, kuid neid peaks enne mõned minutid keetma.



Kaste on punkt ile



Grillroa krooniks on kaste. Kaarel Kolde ei kasuta kastmete valmistamiseks majoneesi, hapukoort ega ka ketšupit. “Ketšup on puhas keemia. Kui teile meeldivad tomatimaitselised kastmed, kasutage tomatipulbrit, püreed või mahla.”



Kolde sõnul sobib kastme põhjaks kõige paremini maitsestamata jogurt. “Meil müüdav jogurt sisaldab liiga palju vett, seetõttu tuleks seda eelnevalt kurnata. Selleks paneme sõela peale kohvifiltri ja kallame sinna jogurti. 5-6 tunni pärast on vesi välja nõrgunud ja võite hakata kastet segama.”



Mida juua?



Kõike, mis karastab, jahutab ja kustutab janu: mahla, õlut, kokteile ja loomulikult veini. Kaarel pakub oma külalistele tavaliselt Lõuna-Ameerika veine, mille vürtsikas kõrvalmaitse sobib grillroogadega eriti hästi kokku. “Parim valik on Tšiili punane Millaman või mõni muu Lõuna-Ameerika vein. Kala kõrvale võiks eelistada valget ja liha kõrvale punast veini.”



Marinaad sealihale



1 kl. punast veini



2 tl. kuivat. koriandrit maitse järgi suhkrut, soola, pipart



Marinaad linnulihale



1 kl. apelsinimahla



1 sidruni mahl



1 spl. mett soola ja grillmaitseaineid



Kiirmarinaad



Äädikas lahjendada veega. Segada hulka maitse järgi soola, suhkrut, maitserohelist ja sibulat. Jätta lihatükid marinaadi paariks tunniks seisma.



Jogurtikaste ehk tšatšuki



1 liiter maitsestamata jogurtit



1 suurem värske kurk paar küüslauguküünt soola, suhkrut, Tabascot



Värske kurk koorida ja riivida, nõrutada vesi välja ja segada jogurtiga. Hakkida paar küüslauguküünt, lisada soola, suhkrut, mõni tilk Tabascot. Segada. Väga hea!



Veel mõned näpunäited



1. Olge ettevaatlik grilli metallosadega, sest need on kuumad.



2. Mitte grillida ruumi sees – võivad tekkida mürgised gaasid.



3. Süte süütamiseks kasutada üksnes spetsiaalset süütevedelikku, mitte bensiini.



4. Mitte asetada grillahju kergesti süttivale alusele.



5. Ettevaatust väikelaste juuresolekul!



6. Grillimisel hoia alati käepärast veeprits ja töökindad. Veepritsiga saab jahutada kõrbema kippuvat liha ja vaigistada leeki. Töökindad kaitsevad käsi põletuste eest.




SL-i telekavas Eeter: Anne Veesaare õhtused jutud

VALLE-STEN MAISTE




Kuidas juhtus, et ühtäkki teleshow’d juhtima hakkasite?



“Õhtused jutud” oli mulle väga ootamatu pakkumine, mille tegi ETV endine teleteatri juht Vilja Palm, kes nüüd Kanal 2 programmijuhiks siirdus. Mis seal salata — oleme Viljaga ammused tuttavad ja klassiõed. Olen mänginud tema telelavastuses ning oleme headeks sõpradeks jäänud. Alguses tõrkusin vastu, olen ju ise alati pigem küsitletava rollis olnud. Mul on olnud ka pretensioone, et miks ajakirjanikud küsivad alati selliseid asju, kui miski muu on palju olulisem ja huvitavam. Mulle tundub, et küsitleja roll on palju keerulisem kui küsitletava oma. Nüüd, kui paar saadet on valmis, on tunne, et oleksin kahetsenud, kui poleks seda pakkumist vastu võtnud.



Milline teie saade tuleb?



Kuigi esimene külaline on Andrus Vaarik, ei hakka see olema pelgalt näitlejate saade, nagu on Jüri Aarma “Siin ja praegu” ETV-s. Avasaates seletame, miks alustame just Vaarikuga, aga üldiselt hakkavad selles saates esinema igasugused põnevad inimesed, ja tihtipeale mitte need, kes on meile meediast tuntud. Kui inimene on kuulus, tuleb see asjale kasuks, aga püüame leida ka neid, kes on millegipärast meedia tähelepanu alt välja jäänud või pole ise tahtnud tähelepanu keskmes olla. Saade kontsentreerub muidugi külalisele, kuid meil on jutu sees ka kaks vahepala — katkend näitemängust, mille koos külalisega esitame, ja veel üks asi, millest praegu rääkida ei tahaks. Jututeemadele ei hakka me piire seadma. Kuid ma ei hakka rääkima sellest, millest külaline rääkida ei soovi. Selles lepime kohe kokku.



Kes on teie meeskonnas?



Ideede osas aitab mind toimetaja Piret Suurväli. Ettevalmistus on siiski suur töö, millega ma üksi toime ei tuleks. Mind paneb imestama, et saade on äratanud ajakirjanduses nii suurt huvi. Ühest küljest on see muidugi hea, kuid mind hirmutab see liiga suure käraga alustamine. Mina ootan lihtsalt heatahtlikku vaatajat.



Vaatate te ise palju talkshow’sid?



Ja, vaatan tihti teisi jutusaateid. Suur eeskuju on Vahur Kersna. Ei tahaks ühegi Eesti talkshow suhtes kriitiline olla. Nad kõik on leidnud oma vaataja.



Sel hooajal on meil kaks drastilist näidet, kus jutusaated on justkui enneaegu lõppenud?



Minu saade ei ole sellega kuidagi seotud. Mul on kahju, et Lea Veelma saade edasi ei lähe. Ja olen ka selleks valmis, et “Õhtused jutud” lõpuni ei lähe. Aga tahan öelda, et ma ei tee seda selleks, et mul ei oleks teatris tööd või mul ei oleks midagi teha. Töö tõmbab tööd ligi ja praegu on mul ka teatris palju huvitavaid tegemisi. On olnud aegu, kus mul ei ole teatris tööd. Ja samas on perioode, kus rebi ennast lõhki. Praegu paistab olevat just sellist tüüpi aeg.



Mida on teie elus muutnud kandev osa Eesti kõige vaadatavamas seriaalis. Tajusite te “Õnne 13” alustades, mida see kaasa võib tuua?



Ei osanud ette kujutada, et meedial on nii suur võim. Algul üle nädala ja nüüd iga nädal ekraanil olemisel on mõju. Olen teatris mänginud juba 11 aastat ja ikkagi mahukaid rolle, kuid just Mare osa seriaalis tõi kaasa selle, et mind hakati tähele panema. Mingis mõttes on see hea olnud ja mõnes mõttes ka halb, nagu igasugune liigne tähelepanu. Tänu “Õnnele” olen saanud ka teisi töid, sest seriaal hoiab pidevalt silma all. Nii on kõigi seriaalinäitlejatega. Aga olen pidanud ka andma intervjuusid seltskonnaajakirjadele, mida olen pärast kahetsenud, kuigi süüdistada võib ju ainult iseennast. Kuid ka lihtsad inimesed on hakanud hoopis teisiti suhtuma. Nad räägivad minuga tänaval, tulevad juurde, et minul on ka niisugune mure, nagu teil seal “Õnnes”.



Kuidas hindate Mare rolli “Õnnes” teatrirollidega võrreldes?



Teatrirollid on raskemad selle poolest, et toimuvad siin ja praegu.



Mis on peamine erinevus teie ja Mare Petersoni karakteri vahel?



Minu loomusega ei sobiks iialgi, et ma kaebaks venna kohtusse mingite maade või majade pärast, aga mina kui näitleja pean põhjendama ja õigustama Mare käitumist. Inimesena ei ole ma nii pragmaatiline ja realistlik nagu Mare Peterson.



Kas “Kuulsates ja kummalistes” pidev võitmine tüütavaks ei muutu? Inimesed võivad mõelda, et võistkonna edu taga on mingi salavigur mängus?



Aga on ju ka olnud mänge, kus me kaotame 0:3, ei arva ära ei ametit, hobi ega kuulsat. Inimesed võivad tõesti mõelda, et kas on võimalik, et pole pettust. Mul on sellest alati kahju, et see saade on eetris ainult pool tundi, samas kui salvestusaeg on poolteist tundi. Kõik see, kuidas me vahepeal arutame ja kuidas me järgmise küsimuseni jõuame, see lõigatakse välja, arutlus on tegelikult tunduvalt pikem. Nii jääb ka tihti mulje, et küsimuse esitaja on kõige targem, aga tegelikult see ei pruugi nii olla. Aga meil on ju ka publik ja kui inimesed on huvitatud, kuidas see tegelikult käib, siis tulgu sinna stuudiosse.



Kui teil oleks piisavalt raha, et asutada oma teater või telekanal või mida tahes, mida te siis teeksite. Millistest töödest unistate?



Ühe alguses ebareaalsena tundunud asja tegime juba eelmisel sügisel. Mõtlen muusikali “Kuningas ja mina” kaheksat etendust linnahallis. Kui mul oleks vahendeid, siis paneksin need veel ühe muusikali korraldamise alla. Tegelikult meil liiguvadki plaanid uue muusikali suunas, need muutuvad üha konkreetsemaks.



Kes on inimesed, kellega teile meeldib kõige rohkem koos tööd teha?



Kui ma nimeliselt nimetaksin, siis teeksin kellelegi unustades liiga. Kuid meie muusikali produtsent Mikk Purre ja Tarvo Krall ja kogu see muusikali meeskond. Meil oli nii hea energia ja usk meeskonda, et see ei saanud publikule mõjumata jääda. Tuleb leida sellised inimesed, kellega ka mutta sattuda on positiivne. Ma ei tea, see vist on õnn, aga kõik, kellega olen koos töötanud, ongi sattunud sellised inimesed.



Rääkige oma elust väljaspool lava ja teleekraani


Käin kaks korda nädalas jõusaalis ja tahaksin ka ujumas käima hakata. Viimase aja sündmus on, et võtsime perre koera. Koera nimi on Ronja Vanemuise etenduse “Röövlitütar Ronja” järgi, kus ma ka ise kaasa lõin. Ronja on krants ja võetud koerte varjupaigast, praegu on ta neljakuune. Me koostame poja ja abikaasaga koera pissitamise kohta igal hommikul lausa tööplaani.



Kui te oma elule tagasi vaatate, kas praegu on teie elus õnnelik aeg?



Oleksin ülekohtune, kui ütleksin, et ei ole hästi. Praegu on küll niisugune hetk, et olen õnnelik.




Päeva film
AIME KONS




kell 23.10 Soome TV2


“D’Artagnani tütar”/ ”La fille d’Artagnan”, Prantsuse 1994



Režii:


Bertrand Tavernier


Sedakorda siis jälle musketärid – õigemini musketärinna. Prantslased armastavad oma ajalugu, mida nad ikka ja jälle valgele ekraanile toovad, olgu see siis oma tõelises või tõelisuse sugemetega kostüümidraama vormis. Ka armastatakse oma kuulsaid kirjanikke, kelle teoseid ollakse ikka ja jälle varmad ära kasutama. Bertrand Tavernier (“Pühapäev maal”, “L.627”, “Peibutuslind”) on seekord valinud kuulsa Dumas’ ja tema musketärid, jätkates ulja neliku lugu fiktiivse järjena järgmise põlvkonna elust.



Loo keskmes on südikas – isasse! – mõõgakangelanna Eloise (Sophie Marceau), amatsoonlik neiu, kellele meeldib rapiiri keerutamine tüki maad enam kui tolleaegsete naiste traditsioonilised kolm K-d: kodu, köök, kirik. Vaatamata seiklusjanule, aga vahest just seetõttu, on Eloise otsustanud ennast korralikult harida ja seda ta esialgu nunnakloostris sõbraliku abtissi juhendamise all teebki. Aga õilsate vastasjõududeks on alati pahad. Seekord on tumedama poole esindajateks pahatahtlik hertsog De Crassac (Claude Rich) ja tema naissoost käsilane Charlotte Kady kehastuses. Nende õeluse tõttu hukkub Eloise’ile armas abtiss. Tema surma eest tuleb kätte tasuda ning kuna tütarlapsele saavad teatavaks ka kuningakoja julgeolekut ohustavad salaplaanid, ongi tal jalge all rännutee ja ajada kaks asja ühe korraga. Abi saamiseks pöördub ta oma vananenud isa – loomulikult d’Artagnani – poole. Tüsenenud ja kulunud d’Artagnan (Philippe Noiret) on nüüd vehklemisõpetaja, Porthos (Raoul Billerey) suurimaks mõnuks on kõhtu orjata, Athos (Jean-Luc Bideau) teenib leiba kardinal Mazarini käsilasena ja Aramisest (Samy Frey) on saanud libekeelne jumalateener. Sõpruskonda muidugi mingid kättemaksud ja võitlused enam ei huvita. D’Artagnanile meeldiks korralik, naiselik tütar, kes ei tegeleks kättemaksuplaanide haudumisega – ja seda ta pidevas isatütre omavahelises nägelemises ka meelde tuletab. Eloise viib asja aga siiski nii kaugele, et vapper nelik on sunnitud ratsud saduldama ja taas kodumaa päästmise nimel võitlusse asuma.




Tere!

ANNELY ADERMANN




Kuivõrd eelnenud päevade pidev sajuvõimalusega arvestamine on närvi praeguseks piisavalt krussi keeranud, tuleks nüüd parema meeleolu püsimise nimel igast pisimastki positiivsest mõttest ja võimalusest kinni haarata. Rõõmsa tulukese teie silmi toob kindlasti fakt, et täna on reede ning ees ootab nädalavahetus. Kui sombusest ilmast tekkinud rõhuv tunne sellele vaatamata veel järele ei anna, peaks tusatuju leevendama teadmine, et juba esmaspäev tõotab kuivem ja päikesepaistelisem tulla. Seega laseb ilusama ilma prognoos teil märksa helgemalt tulevikku vaadata ning annab paaril järgmisel päeval põhjust reipa lauluviisi ülesvõtmiseks. Mina soovitaksingi sisemise tasakaalu säilitamiseks pilvistes ja märgades oludes lihtsalt laulda. Tänasesse reede õhtusse sobib ju imehästi midagi “Kungla rahva” laadis või popurrii kuldsetest viie-, kuue-, seitsmekümnendatest. Puändiks jäägu aga eriti optimistlik refrään: “Las kallab nüüd vihma nii, et pilgu eest kaob silmapiir…”, sest siis on teiegi südameis päikesekiir.




Karm meelelahutus Valgevenemaal
MARI SOBOLEV





Põrandaalused boikoteerisid


Kohapeal selgus, et sõnad nagu ”installatsioon” ja performance tekitasid hämmingut küll Kunstnike Liidu tädikestes, mitte aga kunstnikes. Kuna sealne Kunstnike Liit on stagnantlik riiklik organisatsioon, boikoteerisid kohalikud helgemad pead seminari ja külalistele esitati Valgevene avangardi pähe lapseohtu ehk siis ”maalt ja hobusega” tüüpi kunstnike loomingut.



Olukord ei vähendanud aga Moskva aktsioonikunstnike Sergei Salnikovi ja Oleg Mavromatti aktiivsust. Nad ei jätnud kasutamata ühtki võimalust pöörata vestlusring või videoesitlus miitinguks, mille käigus propageeriti kommunistlikfašistlikuna tuntud Jabloko parteid ning kutsuti üles Venemaa, Valgevene ja Jugoslaavia ühinemisele praeguse Valgevene diktaatori Lukašenka käe all.



Diktaator tsenseerib


Moskva kunstniku Jelena Kovõlina sõnul on Jabloko pigem kunst kui poliitiline liikumine. Kunstnikeseltskonda pidevalt saatnud ja anonüümseks jääda soovinud (oletatav) julgeolekuteenistuse agent arvas, et moskvalastel on hea nalja vista, kuid nad ei tea, mida Lukašenka valitsemine tegelikult tähendab.



Pinge tekkis ürituse viimasel päeval, kui keelati ära Babruiski avangardisti Tihhon Abramovi performance, kus tegelased olid alasti. Minski noorkunstnike magedatest etteastetest, Kunstnike Liidu halisemisest ja tsensuurist tüdinuna tegime spontaanse aktsiooni, mille käigus kunstnik Taave Tuutma demonstreeris, et ka diktaator on inimene, kes sügab end, teeb salaja suitsu ja võib isegi enesetapu sooritada.



Huligaansus kui kunstistiil



Palusime oma programmivälise aktsiooni välja kuulutada kõvahäälsel Salnikovil, kes paraku aga nägi selles võimalust veel üks skandaal valla päästa. Samal ajal mänginud bänd ei vaikinud kohe ja Salnikov tümitas muusikuid päris korralikult ning purustas mõningad instrumendid. Meie aktsioon samal ajal lõppes sellega, et soovitasime ülesriputatud Lukašenka maski taga ka publikul järele proovida, mis tunne on olla diktaator. Alguses meeldivat üllatust ilmutanud rahvas tardus selle ettepaneku peale, minemata küll tükil ajal laiali, kuid kartes väljapakutud võimalust kasutada.



Siis tulid Kunstide Palee tädid, ajasid rahva välja ja edasised performance´id ning plaanitud pressikonverents jäid ära.




Uskumatu itaallase kontsert Eestimaal
AKSEL KALA




Eestis toimuva kontserdi korraldab Gamma agentuur. Zucchero 1999. aasta maailmaturnee algab aprilli keskel Prantsusmaal ning jätkub mujal Euroopas, kokku esineb ta 24. riigis.



Zucchero, kodanikunimega Adelmo Fomaciari muusikukarjäär algas 1970. aastatel, mil ta moodustas oma esimesed ansamblid. Esimene stuudioalbum ”Un Po’ Di Zucchero” ilmus 1983. aastal. Zucchero üheksas ja ühtlasi viimane album ”Blue Sigar” ilmus 1998. aasta novembris ning on vahest tema kõige rokilikum plaat.



”Ma usun, et pea igaühele meenub Zuccheroga seoses tema juba klassikaks mängitud hitt ”Senza Una Donna...”,” ütles kommentaariks Gamma juhatuse esimees Vahur Kase.



Lisaks paljudele teistele muusikutele on Zucchero koostööd teinud ka selliste maailmanimedega nagu Sting, Brian May, Bono ja Luciano Pavarotti.




"Tuleksime meeleldi Eestisse, kui keegi kutsuks!"
ÜLO KÜLM




Teilt on tulnud plaate tihedas taktis. Millal võib järgmist stuudioalbumit oodata?



10. märtsil 2000.



Kes on Stratovariuse ”pomo”, või olete demokraatlik punt?



Üldiselt demokraatlik. Väejuhatajaks võiks tinglikult nimetada Tolkkit, tema on enamiku meie lugude autor.



Kurjad keeled on Stratovariust nimetanud Helloweeni ja Yngwie Malmsteeni klooniks.



Võibolla alguses oli see nii. Nüüd on asjad oluliselt muutunud. Rütmid erinevad, laulustiil erineb. Praegu julgeks isegi väita, et hoopis nemad võtavad meilt malli, kopeerivad meid!



Kui palju kavereid olete teinud?



Kolm. Scorpionsi ”Black Out´ist”, Rainbow ”Kill The King´ist” ja Judas Priesti ”Bloodstone´ist”.



Lõpetasite äsja eurotuuri, kuidas läks?



Turnee oli raske, ometi jäime rahule. Publikut tuli poole rohkem kohale, kui näiteks aasta tagasi.



Jätkame viie kontserdiga Soomes, suvel saab meid tõenäoliselt mitmel rokkfestivalil näha.



Millal lõpuks Eestisse maandute?



Ei tea. Keegi pole senini konkreetset ettepanekut teinud, huvi ilmutanud. Tuleme esimesel võimalusel, kui meid kutsutakse.



Kus olete enim soositud, kui palju teie plaate maailmalaiuselt müüdud on?



Soomele lisaks Jaapanis, Saksas, Itaalias, Hispaanias; Brasiilias, Lõuna-Ameerikas jne.



Plaate oleme müünud 700 000-1 000 000 vahel.



Mida arvate USA lennurünnakutest Jugoslaaviasse?



See on kahe otsaga lugu. Üldiselt leian, et peaks siiski olema mõni teine tee, teistsugused vahendid asja lahendamiseks.



Kuidas alkoholi suhtute?



Positiivselt. Meeleldi. Eelistan õlut, vodkat, punast veini. Kontserttuuridel alkoholi ei tarbi.




Akordionivirtuoos Richard Galliano Jazzkaarel
MARGIT PEIL




Neil aastatel kohtus ta Astor Piazzollaga, kes Galliano edasist saatust tugevasti mõjutas. Kui enne olid Galliano põhilised eeskujud olnud ameerika ja brasiilia meistrid, siis nüüd soovitas Piazzolla tal rohkem tegelda oma prantsuse juurtega.



Teadlikult hakkas Galliano lisama prantsuse muusikale valssi, bluusi, jazzi ja tangot. Nüüd peetakse teda prantsuse uue musette’i loojaks, nii nagu Piazzollat peetakse uue tango leiutajaks. Galliano ise rõhutab, et ta ei esita seda muusikat nii, nagu seda 1930-ndatel aastatel tehti, vaid kombineerib oma loomingusse tema kõige tugevamaid mõjutajaid: Piazzollat, Coltrane’i, Bill Evansit ja Claude Debussyd.



Galliano on salvestanud hulgaliselt plaate paljude tuntud muusikutega. 1994. aastal moodustas Galliano oma trio, millega on esinenud paljudel Euroopa jazzfestivalidel. Jazzkaarel saadavad Richard Gallianot bassist Rémi Vignolo ja kitarrist Jean-Marie Ecay.



Richard Galliano trio esineb Sakala suures saalis reedel, 23. aprillil kell 20.30.




Lennon parim laulja
WENN




Lauljate esikümme:



1. John Lennon



2. Elvis Presley



3. Aretha Franklin



4. Frank Sinatra



5. Bob Dylan



6. Roy Orbison



7. Paul McCartney



8. Otis Redding



9. Robert Plant



10. Ray Charles




Uudised
www.online.ee-Interfax-BNS





”Kui see on minu teha, siis jah, tuleb ”Shakespeare II”. Aga ma pean kõigi teistega rääkima. Ma arvan, et see peaks põhinema mõnel mõrvanäidendil,” tsiteeris WENN tema sõnu.



Saksamaal valmistati rekordviiner


Järjekordne maailma suurim viiner valmistati seekord Saksamaal. Viiekilomeetrise viineri valmistamiseks kulus 40 sea liha ja 20 koka käteosavust.



Pärast seda, kui Guinnessi rekordiraamatu esindajad olid järjekordse rekordi fikseerinud, lõiguti viiner 15 000 tükiks, mis jagati kokkutulnud rahvale. Ka eelmise rekordviineri, 4,7 kilomeetri pikkuse vorstikese valmistajateks olid sakslased.




Rokkuusika tomatitele
Reuters-BNS





Seni on tomatikasvatajad palganud spetsiaalseid inimesi või kasutanud masinaid, mis tolmlemiseks tomatitaimi raputavad. Nüüd on aga leitud, et sama võib ära teha raputav rokkmuusika, kirjutas ajaleht Guardian.



”Tugeva rütmiga muusika on kõige parem,” seletas tomatikasvatajate assotsiatsiooni esimees Alan Parker.



Tomatitolmeldamisele appi kutsutud diskor Dave Cash soovitas taimedele muu hulgas Beach Boysi ”Good Vibrationsit” ja Bruce Springsteeni lugu ”Dancing in the Dark”.




Mees rääkis 25 tundi järjest

AP - BNS




Guinnessi rekordiraamatu reeglite kohaselt lubati Morelli iga kaheksa tunni järel 15 minutit puhata ning iga nelja tunni möödudes kasutada tualetti. Ülejäänud aja ei pannud mees kordagi suud kinni, välja arvatud teemadevahelised pausid, mis võisid kesta kuni 30 sekundit.




Uued raamatud
SL





Kaljo Põllu. ”Kakskümmend soomeugri uurimisreisi”. Olion, 224 lk.



Inglis- ja eestikeelse paralleeltekstiga album, mille on koostanud Kunstiülikooli üliõpilased kahekümne aasta jooksul soomeugri rahvaste juurde tehtud uurimisreiside põhjal. Et uurimisretkede peaeesmärk oli leida meie sugulasrahvaste rahvaloomingust uusi impulsse, mis arendaksid ja avardaksid kaasaegset eesti kunsti, on ka ugrilastele pühendatud albumileheküljed keskendunud nende kunstiloomingule läbi aegade.



Arnold Bennett. ”Hotell Grand Babylon”. Inglise keelest Hans Luik. Kuldsulg, 160 lk.



Bennett on inglise kirjanik, ajakirjanik ja esseist, kes pisut vähem kui sada aastat tagasi suutis olla nii menukas meelelahutaja kui ka arvestatav kultuuritegelane. ”Hotell Grand Babylon” on kergemakaaluline põnevik luksushotellis toimunud mõrvast, mille tagamaadena tulevad esile nii suured varandused kui ka poliitilised intriigid. Nagu meelelahutuskirjandusele tavaks, on kõik see pikitud ka romantikaga, kuna harrastusdetektiividena astuvad üles hotellis elanud noored armastajad.



Dick Francis. ”Suitsukate”. Inglise keelest Marja Unt. Varrak, 288 lk.



Dick Francis on endine Inglise tipphobuvõidusõitja, kes arvukate hipodroomiaineliste põnevikega on jõudnud ka maailma juhtivate krimikirjanike hulka. ”Suitsukate” on jätkuks ”Varraku” Francisesarjale. Üks vanaproua palub tuntud näitlejal uurida, miks tema hobuseid võiduajamistel järsku ebaedu on tabanud. Loomulikult pole probleem mitte hobustes, vaid kasuahnetes kurikaeltes.



Sheri S. Tepper. ”Värav naiste maale”. Inglise keelest Viivi Verrev. Varrak, 312 lk.



Ühe tänapäeva juhtiva fantastikakirjaniku romaan viib lugeja ulmelisse situatsiooni, kus maailma tabanud katastroof on lahutanud naiste ja meeste maailmad. Naised on jäänud linnadesse koondama väheseid säilinud tsivilisatsiooniriismeid, mehed aga elavad sõdurielu, kohtudes naistega vaid laste sigitamiseks.




Naljad
Valdo jahilo





***


Pärast golfimängu küsib üks mees teiselt:


”Mis oleks, kui teeksime järgmise matši laupäeval?”



”Tegelikult pidin ma laupäeval abielluma,” vastab teine, ”aga ma võin selle ka edasi lükata.”



***


Tunnimehe juurde astub major:


”Nimi?”



”Reamees Ivanov!” vastab tunnimees.



”Mitu meest roodus on?”



”Seitsekümmend!”



”Ja pataljonis?”



”Kakssada viiskümmend!”



”Aga miks sa sõjasaladusi välja lobised? Äkki olen ma spioon?”



Kõlab lask.



”Säh sulle, spiooninäru!” parastab Ivanov ja läheb tagasi vahipostile.



***


Rändtsirkuse üheks atraktsiooniks on kolme meetri pikkune mees, keda kuulutusel nimetatakse maailma pikimaks meheks. Kohalik ajaleht saadab oma reporteri teda küsitlema. Kui reporter imemehe telki astub, näeb ta vaevalt meeter kuuekümnest vennikest, kes joob teed ja loeb lehte.



”Andestage, ma eksisin telgiga,” vabandab reporter. ”Ma otsin maailma kõige pikemat meest.”



”Sel juhul olete õiges kohas,” vastab jupats. ”Mina see olengi.”



”Aga te ei ole ju nii pikk!” hüüatab reporter.



”Noh, asi on selles, et mul on täna vaba päev.”




XX sajandi ja millenniumi valguses
TIIT KUNINGAS




Riik Naisi 100 mehe kohta



1. Cabo Verde 114



1. Läti 114



1. Ukraina 114



4. Antigua 113



5. Valgevene 112



6. Leedu 111



6. Venemaa 111



8. Gruusia 110



9. Kambodza 109



9. Moldova 109




Hallid sponsorid





Juba tuleb paha haisu Reformierakonna varifirmast R-Hooldus (2,15 miljonit). Koonderakonnale on kokku miljoni andnud Maaliit ja EPPE. Kust need raha said, ei öelda. Põlisametnikud on Keskerakonda toetanud oma aastapalgale lähenevate summadega. Nimekirjades torkavad annetajatena silma isikud, kelle äri sellist filantroopiat ei peaks võimaldama.



Valimiskomisjonis improviseeritud korra järgi pidanuks parteid deklareerima peale tänavuse ka 1998. majandusaasta tulud ja kulud. Kuna avaldatud numbrid jäid kõvasti allapoole kampaania ajal reklaamiinimeste oletatud summadest, ei usu Sõnumileht, et eile avaldatus isegi parteide otsesed kampaaniakulud kajastuvad. Sponsorid on seega hallimad, kui seda deklaratsioonidest võiks aimata.



Ainsana on arvestatavalt annetajad üles lugenud Keskerakond ja üks nänniannetaja on kirjas ka Koonderakonnal. Ükski erakond pole aga avaldanud tegevustoetust (s.o. turuhinnast odavamalt saadud kaupu ja teenuseid). Kuna deklaratsioonide kontrolli mehhanismi pole ka 1. juulil kehtima hakkavates erakonnaseaduse parandustes, näeme sama nahaalset valetamist ka kohalikel valimistel.




Ametnike X-fail

URMO SOONVALD




Otsustajad, Maksimovi poolt kiidetud ametnikud, ei näi soosivat spordiväljaande põhimõtteid, vaid rahaküsijat.



Kultuurkapital avitab ka Sirpi, kuid päris kindlasti mitte sellepärast, et seda juhib Mihkel Mutt. Kui Mari Sobolev küsiks kapitalilt kulttuurileht Vasara loomiseks miljoni, öeldakse: “Meil on Sirp.”



Seega tasuks ühiste jõududega hing sisse puhuda traditsioonidega Spordilehele, mitte mingile X-üllitisele.




Sadam pärsib ministri tööd
Andrus Villem




Ministri ülesanne teiste poliitikute hulgas on erilisem ja tähtsam. Tema ülesandeks on langetada otseselt elu puudutavaid otsuseid. See asetab ministri luubi alla. Ta peab arvestama, et tema tegevusest tõuseks riigile ja teda usaldanud inimestele kasu. Kui minister seda eesmärki ei järgi, on ta ootuspäraselt läbi kukkunud.



Sarap pole usaldusväärne


Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni tehtud otsuste ümber puhkenud väitlus on ilmekas näide avalikkuse põhjendatud huvist poliitiku tegevuse vastu. Ajakirjandusel on õigus esitada omi versioone, mida poliitiku tegevus kinnitab või ümber lükkab. Pentsik on, kui skandaalimaiguline kära tekib isikliku kibestumise alusel. Tallinna sadama juhi käitumine annab selliseks arvamuseks põhjust.



Omavahelise vestluse mugandatud vahendamine ajalehe tarvis on juba üksi piisav põhjus usaldamatuse tekkimiseks. Kui veel sellele eelneb oma töölepingu ministri eest varjamine, on põhjust enam kui küll.



Eri ajalehtede väitel ulatub sadamajuhi töösuhte lõpetamise kompensatsioon ühest miljonist kuni poolteise miljoni kroonini. Ja see leping on sõlmitud aasta tagasi. Järelikult oli, mida varjata.



Minister on riigiettevõttes riigi esindaja. Kui tal tekib ettevõtte juhi suhtes kahtlus, peab ta täitma oma kohust ja peatama teda esindava nõukogu kaudu kahtlusaluse töösuhte. Minister ei ole kohtunik, kes määrab kellegi süü või süütuse. Tema ülesanne on esindada riigi huve ja võtta tarvitusele abinõud.



Loomulikult tekitavad otsustavad sammud küsimärke ja neist saab ajakirjandusele maiuspala. Loomulikult spekuleeritakse alguses eri variantide ümber, kuid ajapikku nihkuvad hinnangud tõele üha lähemale. Ja siis selgub, kelle huvid olid mängus ja miks hädakisa tehti. Demokraatlikus ühiskonnas on selguse tooja ajakirjanduse uuriv pool.



Ministri otsused peavad olema selged nagu ka teda esindava nõukogu tegevus. Tundlikuks muutunud sadamateema nõuab täpset ja asjatundlikku suhtumist. Praegu on Tallinna Sadama tegevuskavades ja tulevikunägemustes palju küsitavusi. Seetõttu peavad sadama uued juhtorganid olema erapooletud ja töövõimelised ka laia avalikkuse silmis.



Suure tõenäosusega kaasatakse sadama nõukogusse ettevõtlusringkondadest veel uusi liikmeid, kellel ei ole sadamas majanduslikke huve, aga on juhtimiskogemus. Samuti korraldab nõukogu sadama juhi kohale avaliku konkursi, mis enamasti tagab parima töövõtja palkamise. Eesti ühe tähtsama riigi omanduses ettevõtte juhtimine peab toimuma ilma korruptsioonikahtlustusteta ja tulevikku suunatult. Kisub loosunglikuks, aga olukord on enam kui ebanormaalne, sest ministri töö on pärsitud.



Jürgensonil on muudki teha


Kuidas oleks suhtunud avalikkus valitsusse ning teede- ja sideministrisse, kui kõnealustusmaks oleks jäänud kokkuleppel Eesti Telefoniga pikema aja peale lükkamata ja tarbija oleks pidanud iga valeühenduse kinni maksma? Selline olukord võiks praegu vabalt olla, kui minister oleks tegelnud ühe riigiettevõtte juhi personaalküsimusega.



Käesoleva lühiseletuse võiks lõpetada tõdemusega, et minister peaks tegelema raudteede, maanteede, merenduse, sadamate, lennunduse ja side probleemide ning tulevikunägemustega, mitte kellegi töökohale sobivuse määratlemisega.



Me liigume Euroopa Liidu poole ja seda imelikum oli veel hiljuti kuulda diplomaatilistest ringkondadest etteheiteid mõningatele riigiettevõtetele idalaadiliste käitumismallide pärast.




Kultuur või küte





Valitsuse muidu põiklik pressiesindaja kinnitas eile selgelt, et raamatute ja teatripiletite käibemaks ei tõuse ning rahandusministeeriumi ametnike salanõu ei lähe läbi. Keskerakonna valijaid huvitab aga kõrgkultuurist rohkem küttele ja veele 1. juulist kehtima hakkav täieline käibemaks. Laar on ütelnud nagu tollidegi puhul EME-le, et põhimõtteliselt on Keskerakonnal õigus, aga Isamaaliidul on selleks omad lahendused.




Oleskil juhtub





Peeter Olesk kurtis raadios, et pidi eile hommikul peaaegu jälle ühes Tallinna kohvikus (!?) kitli peale saama. Kus kahtlases urkas Olesk jälle aega veetis, ta ei avaldanud. Väidetava hõrgutava riigisaladusega hiljuti Kadriorus kindlalt kolki saanud avaliku elu tegelane pole ikka ära õppinud, et kui sa ise oma turvalisusest ei hooli, siis ei aita sind ka keegi teine. Ei loe seal oma parteikaaslasest siseminister ega miski muu.




Mõõdukas alampalk




Kolmepoolsetel läbirääkimistel varem Raivo Paavo ametiühingutega samal pool istunud Eiki Nestor on valitsuslaua taha kolides sunnitud parteikaaslasele seletama, et alampalga tõusu tänavu ei tule. Kolmandat teed käivatel Mõõdukatel on tunduvalt parem teineteisemõistmine tekkinud tööandjatega, kelle meelest alampalga tõstmine 1250-lt 1400 kroonini kurnab niigi hingeldava majanduse lõplikult välja.




KIRJAD




Eesti raadio Petserimaale!



Lugedes kolmapäevasest SL-ist Petseri lastest, kes üritavad eesti keelt õppida, meenub mulle reis mõne aja eest piiritagusele Petserimaale ja Pihkvasse. Kuigi Eesti piirini oli kõigest mõnikümmend kilomeetrit, sai eestikeelset raadiot vaid raskustega kätte ja eestikeelset televisiooni ilma eriseadmeteta üldse mitte.



Ehk suudaks Eesti raadio- ja televisioonifirmad oma levi Kagu-Eestis nii palju parandada, et isegi Pihkva elanik oma aparaadi kanalivalijat keerates avastaks lähedal asuva naaberriigi?



PEETER LUKSEPStockholm


Majaomanik sogab



Ma ei ole nõus majaomanik Raivo Pommeri kirjutisega “Üürid linnaosade kaupa” 12. aprilli SL-is. Korteri üüri ei saa kehtestada linnaosade kaupa, vaid korteri mugavusastme järgi.



Ka see on vale, et omanikul kulub 8 krooni kommunaalmakseteks. Vaatame: prügi 40 senti, heakord 90 senti, avariide kõrvaldamine 30 senti ja vahendustasu 40 senti, kokku 2 krooni. Omanikul jääb seega remondi jaoks 6 krooni.



Peale 8 krooni maksab üürnik maamaksu ning vee, kanalisatsiooni, kütte, gaasi ja elektri eest. Selles on majaomanik ainult vahendaja.



TIMO PIHLAK,



üürnik Nõmmelt


Suured kauplused on ostjast kaugel


Kaubanduses on tekkinud küll marketeid ja supermarketeid, maailmu ja paradiise. Aga suured ei saa olla kõrvuti, eriti kui nad üritavad pakkuda kõike ast oni. Järelikult kujuneb neist võrk seda suurema ruuduga, mida suuremad nad ise on. Ja mida suuremad nad on, seda kaugemal on nad ka ostjast.



Pole isegi oluline, kas ostja käib jalgsi või autoga — mõlemat pidi on käik kaugemale kulukam ja aeganõudvam. Ei kompenseeri seda ka asjaolu, et ühes kohas on võimalik rahuldada justkui kõik vajadused korraga. Esiteks ei teki kõik vajadused korraga ja teiseks pole peaaegu 90% eestimaalasi nii varakad, et teha oma ostud korraga.



Erinevalt marketitest on keskmisel ja väikesel kauplusel veel see hea omadus, et müüja on pidevalt olemas ja ostjamüüja kontakt samuti. Eriti väiksemates lähiümbruse püsiklientuuriga poodides ei käida mitte ainult ostmas ja uue kauba kohta infot saamas, vaid ka lihtsalt rääkimas.



Tallinnas Haabersti (Õismäe) linnaosas tuldi möödunud aastal järeldusele, et marketid Paldiski maanteel ja Kadaka-Ehitajate tee nurgal rahuldavad Õismäe elanike vajadusi piisavalt. Järelikult võib seoses uue halduskeskuse projekteerimise ja väljaehitamisega Nurmenuku kompleksi baasil piirata olemasolevatki kohalikku kaubandust ja selle asemel laiendada meelelahutuslikku poolt.



Juba projektis oli Õismäed kujutatud magalana. Enamiku oste peab õismäelane tegema ja suurema osa asju ajama kesklinnas, justkui Õismäe polekski linn. Olen kaugel arusaamast, et kõik linnaosad peaksid olema kesklinna sarnased, kuid ükski neist ei pea ka invaliidlinnaosa olema.



Naiivne oleks oodata, et turumajandus paneb ise asjad paika. Ju on ikka vaja teada, mida me tahame ja milleks me võimelised oleme.



REIN KARI, haaberstilane


Kuhu jäi kolmas tee?



Mõõdukad andsid valimiste eel välja Briti leiboristliku partei programmi põhjendava Anthony Giddensi raamatu “Kolmas tee. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd”. Sellega põhjendasid nad oma taganemist vanadest sotsiaaldemokraatlikest põhimõtetest, nagu suure osa tööstuse natsionaliseerimine tururegulatsiooni raamides jne.



Kuid otse raamatu pealkirjas on säilinud vana sotsiaaldemokraatlik põhimõte pakkuda ka uutes tingimustes välja midagi kapitalismi ja kommunismi vahepealset. Midagi niisugust Mõõdukate koaleerumine Reformierakonna ja Isamaaliiduga endast küll ei kujuta.



Mõõdukate lihtliikmel võib tekkida pärast Giddensi lugemist küsimus, miks partei programmiline suund ja praktiline tegevus ei ühildu. Kui juba tahetakse Inglismaast eeskuju võtta, siis pidanuks orienteeruma nendele, kes omal ajal lõid leiboristidest lahku ja hiljem ühinesid meie Reformierakonna taoliste friedmanistidega.



Kui aga Mõõdukad tõepoolest lähtuvad leiboristide sotsiaaldemokraatia uuestisünnist, peaks neil olema rohkem ühisjooni mõne teise Eesti poliitilise jõuga kui uusliberaalse ja natsionalistliku parteiga.



HERBERT VAINU


Õpime ajaarvamist



Inimesed jagunevad kahte leeri – ühed, kes teavad, et kolmas aastatuhat algab 1. jaanuaril 2001. aastal, ja teised, kes usuvad, et saavad uue sajandi vastu võtta juba selle aasta lõppedes. Lahknevused arvutustulemustes tekivad aga seoses ajaarvamise nullpunkti määramisega.



Kui keegi arvab, et uue aastatuhande alguseni on jäänud ainult veidi üle kaheksa kuu, siis ei oska ma öelda muud, kui et inimene usub ikka sellesse, millesse ta uskuda tahab.



Soovitaksin firmadel, kes järgmisel uusaastaööl sündinutele mitmesuguseid kingitusi teha on lubanud, varuda raha, et tõeliste millenniumilaste ees mitte häbisse jääda.



KAIRE LOGBERG



Küündimatu naistearst


13. aprilli SL-is oli artikkel Pelgulinna günekoloogist dr. Hiietammest, kelle eksituse tõttu pandi noorele last ootavale emale spiraal. Vabanduseks tõi arst väite, et ta kartis patsiendil infektsiooni. Sama arst on aga ennegi oma lohakusega silma paistnud.



Poolteist aastat tagasi oli minu palatikaaslaseks Pelgulinna haiglas dr. Hiietamme patsient. Ka temal oli esimene rasedus katkenud ja menses polnud peale seda alanud. Dr. Hiietamm määras noorele naisele ravi, kontrollimata raseduse võimalikkust.



Neiu siiski oli rase ja arsti kirjutatud ravimite tõttu oleks see laps sündinud täieliku väärarenguga. Sellele neiule tehti sundabort ja ta elas seda väga raskelt üle, sest laps oli sinna perre oodatud.



Arst aga vabandas, et kõigil günekoloogidel on palju patsiente ja see oli lihtsalt väike eksitus ja lohakus. Selliselt arstilt peaks küll ära võtma arsti õigused, kuid nagu SL-i artiklistki võib järeldada, on arstide ringkaitse tugev ja ühe hoolimatu kõrvaldamine üsna ebatõenäoline.



K.M.



Tallinnast


ETV traumeerib inimesi



14. aprilli hommikul (saatejuht Katrin Viirpalu) näidati ETV-s muusikavideot, mis propageeris vägivalda, enesetapjaid ja tagumikunäitajaid. See on kohutav, kui madalale on langenud ETV tase. Väga harva näeb eesti lauljaid. Täielikult puudub huumor.



Kui ETV on nii vaene, et ei suuda maksta eesti keeles esinejatele, siis võiks teha pakkumise tasuta esinejatele. Meil on palju häid ansambleid, noori lauljaid, isetegevuslasi, kes esineksid hea meelega eesti keeles. Ilus oleks kuulata laste laulu ja esinemisi. Kuhu on kadunud eesti luule?



Ma ei usu, et näidatud välismaised videod on saadud tasuta!



Kui ETV saatejuhte ahvatlevad välismaalaste pd, siis ma annetaks neile ühe video ostmiseks raha, et nad saaksid lõõgastuda neid rõvedusi vabal ajal vaadates. Arvan, et enamusele eesti rahvast see huvi ei paku.



L. RUND