4
fotot

22/09/2013, Yogyakarta

Bantulis – Yogyakarta lõunapoolses piirkonnas, kuhu ma mõned nädalad tagasi sisse kolisin, tegutseb juba paar aastat aktivistide ning kunstnike rühmitus – Rumah Inspirasi Jogja. Tegelased on ühe oma projektina südameasjaks võtnud prügi koristamise. Möödunud kolmapäeval käisin koos teiste darmasiswa tudengitega asjale pilku peale viskamas.

Kokku tuli umbes viisteist inimest ning tunniajase parvetamise jooksul koguti kokku nii palju plastikut kui võimalik. Kuid mitte piisavalt! Et midagi reaalselt muutuks peaks projekti kaasama kogu küla elanikud.

On nad pimedad, ükskõiksed või laisad? Suurema tõenäosusega lihtsalt antud valdkonnas harimatud. Ma oleksin sattunud justkui prügimäele. Kaldaäärsed alad olid maetud kirju plastiku alla ja sellest ei hoolinud mitte keegi. Keraamikud voolisid savinõusid, lapsed mängisid tuvipüügi mängu ning kanad nokkisid ikka samamoodi oma toidupoolist nagu igal pool mujal.

Prügimajandus Indoneesia stiilis

Kõik kodanikud, kes elavad Yogyakarta linnapiirist väljas, peavad oma jäätmete eest ise hoolt kandma. Linnal näib olevat täiesti ükskõik, kas ja kuidas nad seda siis teevad. Paljud põletavad majapidamisprügi ning biojäätmed teeäärsetel kraavikallastel või lihtsalt oma hoovis. Kohati võiks arvata, et neil on kopsud rauast, sest pole sugugi tavapäratu, et lõkketulle lisatakse ka autorehvid ning muud roppust, et vingugaasi ikka võimalikult palju tekiks.

Kiirmeetod – oli, enam ei ole. Vahetult peale seda, kui olime Llaniga oma uude koju end sisse seadnud, võtsime ette naabruskonna maade ja teede avastusretke.

Liiklusmöllus märkasime, kuidas silda ületava auto aknast lennutati jõe suunas kopsakas plastikkott. Vups ja läinud see läikiv-krõbisev saadetis oligi. Küll jõgi selle endaga kaasa kannab ning „mis silmist, see meelest" – näib kohalike valdavaks suhtumiseks olevat.

Sellist pilti esmakordselt näha oli üsna šokeeriv. Me ei osanud muud teha, kui suud ammuli ning silmad krõllis mööduvale autole järele vaadata. Lljani veel küsis mu käest imestaval toonil: "Did you see that?"

Käisime külavanema käest aru pärimas, et millist prügipoliitikat tema pooldab ning rakendab. Vastus oli umbes selline, et igaüks ise vaatab kus või mis. Meie selle vastusega päris rahule ei jäänud, sest ei mina ega ka Llani sarnasel moel ökokatastroofile kaasa ei aita.

Llani, üliaktiivne inimene nagu ta on, otsustas prügiasjus Mehhiko saatkonnast naabrite poolde pöörduda. Pika jutuajamise peale oldi nõus, et võime oma prügi nende "konteinerisse" visata. Hiljem selgus, et see on prügi põletamiseks mõeldud betoonist süvend.

Prügi sorteerimine ja kompost

Noh jah... suht lootusetu seis, kuid ehk aja jooksul õnnestub meil külaelanikele kompostimist õpetada. Meie ühine portugallasest sõber Adrian, lubas järgmiseks reedeks teemakohase slaidipresentatsiooni valmis teha.

 

Jaga artiklit

3 kommentaari

A
Ants Rannula  /   07:35, 1. nov 2013
Sa võiksid nõu küsida eesti "rahuvalvajatelt" kiudas püssidega kohalikku kultuuri "tõsta"?
E
Eino H  /   06:31, 1. nov 2013
Kana on ilus küll pole midagi öelda,siuke sale

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis