Teiseks – kas kogu ettevõetav ehitus on väärt neid ohvreid, mida see endaga kaasa toob? Lõhestatud külad ja rongitrassist poolitatud Eestimaa pelgalt selle nimel, et ehitusraha tuleb euroopa Liidust ning korralike rehepappidena peame saadaoleva raha viimse sendini ära kulutama? Seda hoolimata sellest, et kiiret ühendust Berliiniga me ei saagi. Sarnaseid ulmeprojekte leidub Eestiski – kas või Mäo ja Jõhvi hiiglaslikud ja kallid liiklussõlmed keset väljaehitamata maanteid.
Ja kolmas ning kõige olulisem küsimus – miks selliseid projekte üritatakse meile müüa pooliku info abil, olulisi asju välja ütlemata? Ametnike poolt vaadates on niiviisi kindlasti mugavam avalikku arvamust enese kasuks kallutada ja arvukatelt maaomanikelt trassile maa loovutamise nõusolek kätte saada. Kuid sellise metoodika kasutamine on sama, mille vastu protestisid äsjastel valimistel osalenud valimisliidud – rahvast ei peeta partneriks, vaid pigem nähakse temas manipuleeritavat ullikest, kes pigem segab ametnikel oma tähtsa töö tegemist. Praeguse seisuga tähendab Rail Balticu propageerimine rohkem õhu müümist.
Kommentaarid