Eesti murdmaasuusakoondise hooajaeelsel pressikonverentsil suuri sõnu seekord ei tehtud. (STANISLAV MOSHKOV)

Möödunud nädalal rääkisid Eesti meediale olümpiaettevalmistusest ja eesmärkidest kahevõistlejad ning murdmaasuusatajad.

Mõlema ürituse õhkkond oli meeldiv: keegi ei pildunud lubadusi nagu pussnuge seina, neljasilmavestlustes analüüsiti asjalikult seniseid treeninguid ja arutleti, mida saaks enne veebruaris toimuvaid Sotši mänge veel teha, et neliaastaku tähtsaimal etteastel korraliku tulemuseni jõuda.

Pole kahtlustki, et kõik tagasilööke vältida suutnud sportlased on olümpiahooajaks harjutanud usinamalt kui iial varem. Paraku saabub iga päev välismeedia või meie endi suurlootuste vahendusel teateid, et ka rivaalid ei ole Sotši etteasteks valmistudes üksnes ahjul lesinud, lootes vanale rasvale.

Reedel Ramsaus mäestikulaagri lõpetanud murdmaasuusataja Aivar Rehemaa jälgis silmanurgast Tšehhi staari Lukaš Bauerit ja Vene ässa Maksim Võlegžaninit ning veendus, et mõlemad on vägevas hoos. Samas märkis mullu MMil seitsmendaks tulnud Eesti esinumber: "Aga minugi seis pole päris lootusetu. Ei saa lubada, et mõnel võistlusel neid ei võida."

Jah, kui arvestame meeste murdmaasuusatamise üldist kõrget taset, siis ei tohi praegu kantslist maha hõigata, et Rehemaa jõuab Sotšis mõnel individuaaldistantsil esikümnesse. Ometi ei või sama kindlalt väita, et ta sinna ei pääse.

Meenutagem, kui vaevaliselt liikus Rehemaa möödunud aasta novembris Olosel ja kui heasse vormi jõudis MMiks. Samas on ta mitmel hooajal esimese lume võistlustel olnud muljetavaldavas seisus, kuid tiitlivõistlustel siis oodatud tulemust ei tulnud. Usun, et suurte ämbrite kolistamise aeg peaks Rehemaa puhul olema pöördumatult minevikku jäänud.

Suusasprinteritest avaldas kõige julgemalt eesmärgi Peeter Kümmel, kes ihkab finaaliukse lahti lüüa. Kahe talve tagusel MMil ta juba murdis esikuuikusse, miks ei võiks edu korduda. Loodetavasti on šveitslasest peatreeneri Christoph Schmidi juhendamisel usinalt treeniv Kümmel teinud järelduse ka Jaak Mae repliigist, et vabatehnika lihvimisega ei tasu liialt hoogu minna.

Kahevõistlejate retoorika on jäänud samaks, mis eelmise hooaja lõpus. Esinumber Kail Piho osutas, et medalijahile keskendub ta 2018. aasta olümpial. Ent tema noorem vend Han Hendrik meenutas, et Allar Levandi suutis juba oma esimesel olümpial pjedestaalile astuda.

Ootame põnevusega, mida vennad Pihod suudavad novembri lõpus Kuusamos algavas MK-sarjas ja Sotšis. Vastavalt kokkuleppele koondise peatreeneri Tambet Pikkoriga on nad mitu korda omapäi laagris käinud. Suusahüpetes on abiks olnud vanem vend Mats ja murdmaatreeningute koordineerimisel Kalmer Tramm.

Suusatajate pressikonverentsil ütles nii ala säravamaid kui ka halvemaid päevi näinud treener Mati Alaver, et hooaja eelarve pole parimate aastate tasemel, aga häbenemiseks ei ole põhjust. Näiteks Rehemaa on tänavu keskmäestikus harjutanud rohkem kui Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Kristina Šmigun-Vähi enne Torino olümpiat.

Alaverilt laenan ka kommentaari lõpumõtte, mis pärineb küll aegadest, kui just nimetatud kuldne trio oli vägevas hoos. Toona armastas Alaver ikka öelda: läheme tiitlivõistlusele mõõduka optimismiga! Siinkirjutaja arvates tuleks sõna otseses mõttes mõõdukas optimism säilitada ka teel Sotši olümpiale.

Jaga artiklit

1 kommentaar

A
Ants Rannula  /   08:42, 30. okt 2013
Tuletan meelde,et Sotsis võib olla pluss kraadid!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis