Eesti uudised

PEREARSTIDE VALIK: kas sulgeda praksis või töötada korraga nii Eestis kui ka Soomes (40)

Silja Paavle, 25. oktoober 2013, 07:00
«Mulle väga meeldivad minu siinne töö, kolleegid ja patsiendid, kes on aastatega armsaks saanud, aga tõsi on see, et Soomes teenin ma tunduvalt rohkem.» Anna LuikFoto: STANISLAV MOSHKOV
Seadus ei keela korraga kahes riigis töötamist, kinnitavad meedikud.

«Midagi nii rumalat pole ma ammu kuulnud. See tekitab küsimusi meie ametnike kompetentsuses. Selle asemel et tegelda probleemiga süvitsi, loobitakse populistlikke segadust tekitavaid loosungeid,» on perearst Anna Luik nördinud terviseameti väitest, nagu keelaks seadus perearstidel üheaegselt Eestis ja Soomes töötamise.

Samal teemal

Teisipäevases Õhtulehes ilmus artikkel Eesti perearstinduse kitsaskohtadest, mis sunnivad siinseid perearste Eestis töötamise kõrval järjest rohkem mõtlema ka töötamisele Soomes. Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar kinnitas aga, et seadusest lähtuvalt ei tohi perearstid Eestis ja Soomes ühel ajal töötada.

Töö kui missioon

Tegelikult pole seaduses midagi sellist kirjas. Seaduse kohaselt peab perearst tagama tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras. Seetõttu mõjus ametniku väide paljudele perearstidele üllatuspommina.

Tallinna perearstikeskuse Sinu Arst perearst Anna Luik on üks nendest, kes töötab graafikuga nädala Soomes, kaks Eestis ja jälle nädala põhjanaabrite juures.

«Mulle väga meeldivad minu siinne töö, kolleegid ja patsiendid, kes on aastatega armsaks saanud, aga tõsi on see, et Soomes teenin ma tunduvalt rohkem,» räägib arst, kes juba neljandat aastat käib Soomes tööl puhtalt majanduslikel põhjustel.

Luik nendib, et on Eestisse tööle jäänud pelgalt missioonitundest. «Siinsest tööst oleks kahju loobuda, sest alati on väike lootus, et äkki hakkab meilgi midagi paremuse suunas muutuma,» lausub ta.

Kurb tõsiasi on aga see, et kui tekib vajadus koormust vähendada, tuleb seda teha eestlaste arvelt.

Sellel ajal, kui Luik on tööl Soomes, töötab tema nimistuga asendusarstina teine perearst, kel oma nimistut pole. «Sel ajal saavad ka minu siinsed patsiendid järjepidevat ja kvaliteetset arstiabi,» kinnitab ta.

Perearstide Seltsi juhatuse esimees, Järveotsa keskuse perearst Diana Ingerainen kinnitab, et Saare avaldus tuli perearstidele ebameeldiva üllatusena, sest õhutab arstide vahel vaenu.

Ingeraineni sõnul pole Soome tööle minek ühegi arsti otsene valik ja on alati sündinud raskete otsuste tulemusel. «Arstid on aastaid abi küsinud ja töötanud miinustes. Nüüd on nad jõudnud aga ikka, kus lapsed on läinud ülikooli ja perede kulutused kasvanud. Ja nii ei jäägi muud üle, kui valida – kas panna perearstikeskus kinni või töötada korraga nii Eestis kui ka Soomes,» ei mõista Diana Ingerainen kolleege hukka.

Seda enam, et kõik arstid on taganud oma patsientidele järjepideva teenuse, mida seadus neilt nõuab.

Patsientidest ilma?

Nii on toiminud ka Sinu Arsti perearst Anneli Talvik, kes isiklikel põhjustel otsustas oma vastuvõttude arvu vähendada, jagades nimistut abiarstiga. Soome mineku asemel otsustas ta aga jääda kodumaale ja hakata otsima lisavõimalusi Eesti patsiendile. Praegu hakkab ta õhtuti tegema tasulisi vastuvõtte erafirmas Confido ja on avatud kõikidele lisapakkumistele, mis on seotud arsti tööga õhtusel ajal. Ent terviseamet tahab talle keelu peale panna, sest väidab – Talviku arvates aluseta –, et perearstikeskuse patsiendid ei saa seetõttu enam kvaliteetset ja järjekindlat abi. Nii annab terviseamet ka mõista, et arstil pole õigust ega vabadust otsustada oma vabal ajal tehtava erialase töö üle.

«Kas sama [keeld] laieneb ka arstidele, kes käivad abiks õhtuti EMOs, tehes seega nimistuvälist lisatööd?» küsib Talvik.

Ingeraineni sõnul peab perearst tagama teenuse kättesaadavuse oma nimistu patsientidele – neli tundi päevas nii perearsti kui ka pereõe vastuvõtuna, kaasates vajadusel asendus- või abiarsti. Sotsiaalministri määruse järgi peab perearstikeskus tööpäeval olema avatud kaheksa tundi.

«Eesti Perearstide Selts peab oluliseks, et patsiendid saaksid abi oma perearstikeskusest ning säiliks perearstiabi kvaliteet ka siis, kui perearst on hõivatud muude kohustustega, näiteks koolitused või välismaal praktiseerimine,» kinnitab Ingerainen. «Perearstil on sarnaselt teiste Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega õigus töötada riigis, kus talle selleks sobivamaid tingimusi pakutakse.»

«Kas koolipidajale on näiteks aktsepteeritav olukord, kus õpetaja käib pidevalt mujal tööl ja ta on endale lõpmatuks ajaks asendaja määranud?» sedastab Saar Meditsiiniuudiste portaalis, ja kinnitab veel kord, et Soomes töötamine võib perearsti siinsest nimistust ilma jätta.

Soome versus Eesti

Perearst Anna Luige sõnul on kahe riigi meditsiinisüsteemi raske võrrelda, kuna need on nii erinevalt üles ehitatud. Suur erinevus on kindlasti see, et Soomes pole perearstisüsteemi.

«Soomes on kohalikud tervisekeskused (terveyskeskus), kus antakse

esmatasandi arstiabi ehk üldarstiteenust, sinna alla kuuluvad ka lastenõuandla ja rasedate jälgimine. Nendes antakse ka esmatasandi erakorralist abi,» räägib Luik ja lisab, et Soomes on arstil lihtsam töötada, sest saab keskenduda puhtalt ravitööle.

«Patsiendil on seal kindlasti keerukam, kuna järjekorrad on ka pikad nii esmatasandi meditsiinis kui eriarstisüsteemis, eriarstile pääseb läbi keeruka kadalipu,» nendib ta, et eelistaks patsiendina iga kell Eesti perearstisüsteemi.

Soomes tööl käimine võimaldab Anna Luigel oma sõnul praktiseerida arstina paljut seda, mida ta soovib, kuid mida Eesti süsteem ei võimalda, sest teispool lahte antakse arstiabist suuremalt jaolt esmatasandil.

«Kõik pisikirurgilised protseduurid (küünte eemaldamine, sünnimärkide eemaldamine, mädakollete avamine jms) on üldarsti ülesanne, samuti kõikvõimalikud liigesesisesed süstid. Valves olles ka traumade esmane käsitlus ja röntgenipiltide hindamine,» kirjeldab Luik.

Samas on alati olemas võimalus helistada ja piirkonna keskhaigla valvespetsialistiga konsulteerida.

«Perearstid võivad nüüd trotsist Soome minna»

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Kersti Veidrik sõnas kahes riigis töötamise keelu kohta, et nüüd võivad mitmed perearstid just trotsist Soome kasuks otsustada.

«Terviseameti ametniku sõnad on perearste väga solvanud, ja paljud võivad nüüd teha otsuse Soome kasuks,» sõnas Veidrik portaalile Meditsiiniuudised.

Tema sõnul võidavad kahes riigis töötamise võimalusega just Eesti patsiendid ja tervishoid, sest keelu korral valiks arst poole, ja eelistaks paremat palka, töötingimusi ja auväärsemat suhtumist ühiskonna poolt. «Patsiendid hoiavad meid Eestis kinni, me hoolime neist,» jätkas Veidrik, kes isiklikult on teinud otsuse, et jääb Eestisse.

Kersti Veidrikul on Lääne-Virumaal 2400 inimesega nimistu ning temagi juures töötab abiarst. Seega pole ka tema pidevalt oma patsientidega kokkupuutes, vaid vahel on teine arst vastu võtmas. Veidriku sõnul on selles valguses täiesti mõistetamatu, miks Soome tööle minnes abiarsti ei saa kasutada, kuid Eestis töötades saab.

Terviseamet: me ei eksita avalikkust

«Terviseameti peremeditsiiniosakonna juhataja Pille Saare sõnad, mille kohaselt ei ole aktsepteeritav nimistuga perearsti töötamine samal ajal mõnes välisriigis, ei ole avalikkust eksitavad,» kinnitab terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

«Terviseamet lähtub nii oma tegudes kui ka sõnades Eestis kehtivatest seadustest, mis ei ole mõeldud avalikkuse eksitamiseks,» toonitab Aro.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel on igal nimistuga perearstil kohustus teenindada oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Perearsti ja tema nimistus olevate patsientide vahel kehtib vahetu ja isikliku teeninduse põhimõte, kus perearst on nimistusse kantud inimestele üldarstiabi kättesaadavuse garandiks.

Nimistuga perearstile on tema töö ja tegutsemisega seotud kulude katteks kindlustatud riigipoolne rahastamine. See tähendab tööpäeval vähemalt kaheksa tundi tööaega, mille kestel peaks perearst ja/või pereõde olema patsientide jaoks kättesaadavad.

«Kui perearstil on pärast seda aega ja jõudu teha lisatööd mujal, siis seda ei saa keegi takistada. Küll aga pole aktsepteeritav, et lisatööd tehakse ühe töö arvelt, sest selline olukord võib kahjustada üldarstiabi kvaliteeti,» lausub Aro.

Tema sõnul on vabamad oma töökoha(riigi) üle otsustama need perearstid, kel oma nimistut pole.

Esmatasandi arstiabi korraldus koos järelevalvega selle üle on terviseameti ülesandeks alates käesoleva aasta 1. jaanuarist.

«Kui toimiv süsteem hakkab takistama abiandmise kvaliteeti, siis on terviseamet omalt poolt valmis laiapõhjaliseks koostööks nii perearstide süsteemi rahastamise kui ka töökorralduse ülevaatamiseks,» kinnitab terviseameti juht.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee