Foto: TEET MALSROOS
Õhtuleht 24. oktoober 2013 18:18
Kui rahandusminister Ligi leiab, et riigikogule on üle antud olemasolevate võimaluste piires parim riigieelarve, siis opositsioon küsib õigusega, ega see ometi liiga optimistlik ole.

Euroopa parim rahandusminister on toonud lauale Eesti parima riigieelarve (loe teksti väikses kirjas: praeguste võimaluste juures parima). Eesti majanduskasvuks prognoosib rahandusministeerium 3,6 protsenti, Euroopa majandus ja eeskätt meie lähinaabritest eksportturud püsivad stabiilsed.

Kõlab ilus ja loodame siiralt, et nii see ka läheb. Ligi pareerib liigse lootusrikkuse süüdistusi väitega, et optimismis pole teda veel kunagi süüdistatud. Kuid ikkagi, lähinaabrid Skandinaavias on oma majandusprognoose ridamisi allapoole korrigeerinud ning ka Eesti Panga juht Ardo Hansson nendib, et praegused märgid euroala majanduse elavnemisest ei pruugi olla jätkusuutlikud ja suur on risk, et lood võivad siiski kehvemaks minna.

Rahandusminister Ligi pole meil tõesti erilist põhjust optimismis süüdistada, kuid aastast 2009 on meil kogemus olemas, kui rahandusministeerium prognoosis kaunist tulevikku, ent tegelikkus tõi kaasa karmid kärped ja nn krokodillide komisjoni. Tõsi, minister oli siis Ivari Padar.

Ent kui majanduse väljavaated on nõnda head, et lubavad tõsta pensione ja avaliku sektori palku, nagu rahandusminister ja rahanduskomisjoni esimees kinnitavad, siis miks ikkagi ei vähendata töötuskindlustuse makset, miks ei tõsteta häbiväärselt väikseid lastetoetusi, miks ei kompenseerita laste ringiraha ja lõpuks, miks minnakse näiteks firmade autode käibemaksu tagastamise piiramise teed? Kas sel juhul on mõtet kavandada superministeeriumi ehitust Suur-Ameerika tänavale ja maksuameti kolimist miljoni euro võrra kulukamale üüripinnale?