Kommentaar

Võitlus Ukraina pärast (4)

Kristiina Ojuland, Euroopa Parlamendi saadik, 22. oktoober 2013, 18:16
Foto: TEET MALSROOS
Venemaa tõsistest surveavaldustest hoolimata liigub Ukraina sihikindlalt edasi Euroopa Liiduga üha tihedamate sidemete loomise suunal, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland.

Ukraina kuulub Euroopa suurimate riikide hulka, kuid suurusest olulisem on tema geopoliitiline asukoht. Olles Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, on tema valikud suuresti strateegilise tähendusega, millise naabriga end majandus- ja julgeolekupoliitiliselt siduda.

Ajalooliselt on Venemaa Ukrainaga seotud sõna otseses mõttes nabanööri pidi. Ukrainat ja Venemaad ühendab ühine kultuuri- ja keeleruum, inimestevahelised kontaktid, segaabielud ning tihe koostöö hariduse ja teaduse vallas.

Kremli valus kaotus silmapiiril

EL on pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist suhtunud Ukrainasse ettevaatlikult, kohati isegi tõrjuvalt. Viimase paarikümne aasta jooksul ei ole antud tõsiseltvõetavaid signaale selle kohta, et Ukrainal võiks olla Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. Olukord hakkas muutuma alles 2009. aastal, kui pandi alus idapartnerluse poliitikale. Sellega kaasati kuus endist Nõukogude vabariiki, teiste hulgas Ukraina. Põhimõtteliselt andis EL sellega märku, et lõpuks ollakse valmis läbirääkimisi pidama assotsiatsioonilepingu sõlmimise üle.

ELi poolseks eeltingimuseks oli aga see, et need riigid peavad kõigepealt saama demokraatlikeks õigusriikideks, kus austatakse inimõigusi. Valgevene on seetõttu ilmselgelt praegu sellest mängust väljas ja hiljuti tuli ka uudis selle kohta, et Armeenia on otsustanud liituda hoopis Euraasia Liiduga, mida Putin jõuliselt arendab. Eelseisval idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses loodab EL allkirjastada assotsiatsioonilepingud nii Moldova, Gruusia kui ka Ukrainaga. Aserbaidžaan on vabatahtlikult loobunud soovist sõlmida sellist lepingut, küll aga käivad läbirääkimised koostöö üle energeetika valdkonnas, samuti viisalihtsustusprotseduuride üle.

Kõige selle taustal on Kreml väga ärritunud, eriti mis puudutab Ukraina valitsuse ja parlamendi otsust kirjutada Vilniuses assotsiatsioonilepingule alla. Ilma Ukrainata ei ole Putini kavandataval liidul piisavat majanduslikku potentsiaali. Veelgi suurem on aga märgiline tähendus, sest Ukraina on teinud valiku integreeruda lääne majandusruumiga. See on kirjeldamatult valus kaotus Putinile ka moraalses mõttes.

Näoga Lääne poole

Jõuline survestamise poliitika ei ole Venemaa jaoks vilja kandnud ning selles saab Putin ainult iseennast süüdistada. Viimastel kuudel Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonid Ukraina vastu olid viimaseks piisaks karikas ning nii koalitsioon kui ka opositsioon jõudsid ühisele otsusele jätkata strateegilist koostööd Euroopa Liiduga, et tagada riigi normaalne areng, mis ei sõltu Putini tujudest. Isegi kui see koostöö eeldab Ukrainalt väga tõsiste reformide läbiviimist: muuta tuleb majandus- ja kaubandusalast seadusandlust, reformida kohtusüsteemi ja prokuratuuri, võidelda korruptsiooniga. Tagatipuks veel Julia Tõmošenko küsimus, mis ootab senini lahendust. Kell aga tiksub ja 28. november läheneb. Loodan väga, et Ukrainal õnnestub astuda lõpuks üle ajaloolise lävepaku ja pöörata riik näoga Lääne poole.

Üks küsimus on siiski selle pöörde juures lahtine: kes garanteerib assotsiatsioonilepingu sõlminud riikide julgeoleku? Kui Balti ja Kesk-Euroopa riigid hakkasid integreeruma ELiga, oli neil ka NATOga liitumise perspektiiv. Vahetult enne Venemaa sõjalist agressiooni Gruusia vastu 2008. aastal pidid ka Ukraina ja Gruusia saama NATOga liitumise kutse. Praegu tuleb loota vaid sellele, et järgneva kuu jooksul ei tule Putinil mõttesse korraldada mingit järjekordset provokatsiooni, mis välistaks kolme riigi lähenemise Euroopa Liidule.

4 KOMMENTAARI

k
Kaotaja on ikka 23. oktoober 2013, 10:31
Ukraina , kui loobub koostööst Venemaaga. Arvestuste kohaselt umbes 10 miljardit dollarit aastas. ELi ei huvita muu kui Venemaale kambaks teha ja Ukra...
(loe edasi)
s
Saada õige oma kallis käekott 23. oktoober 2013, 09:57
Julia Tõmoschenkole!
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee