Eesti uudised

Valimiste kõige-kõige: kooliõpetaja seljatas eksministri ja riigikogulane ei saanud vallavolikokku (13)

Teet Teder, 22. oktoober 2013, 07:00
TORE ON, AGA VOLIKOKKU EI LÄHE: Keskerakondlane Yana Toom pidutses koos parteiga ja nautis tugevat häältesaaki. «Homme ei lähe, see on selge!» ütles Toom, et volikogu peab vähemalt seni, kuni ta on riigikogus, temata hakkama saama.Foto: TIINA KÕRTSINI
Riigikogulased ei taha end nimetada peibutuspartideks – ja alati seda ei olegi, sest mõni lihtsalt ei saagi hääli. Tänavuste valimiste riigikogulase nigelaim saak oli seitse häält.

Riigikogu 101 liikmest ei läinud valimisvõitlusse vaid kaheksa. Kõik teised riigikogulased ühes või teises omavalitsuses kandideerisid. Enamasti selgitades, et koguvad erakonnale hääli ja lähevad volikokku vaid siis, kui järgmistel riigikoguvalimistel Toompeale ei pääse.

«Teate, ma hetkel tõesti ei suuda vastata. Homme ei lähe, see on selge. Kas ma kandideerin veel kord riigikokku, näitab elu. Poolteist aastat on veel sinna jäänud,» ei oska Yana Toom öelda, mis temale antud häältest saab ehk kas 5322 valijat näevad Toomi Tallinna volikogus nende huve kaitsmas.

«Mina arvan sellest süsteemist, et peab ilmtingimata võimaldama riigikogu liikmetel töötamist kohalikes volikogudes. Selleks on meil nii pädevust kui tahtmist,» siunab Toom seadust, et riigikogulane ei või kahes kohas korraga olla.

«Ma kindlasti tean, et minu valija ei võta mind peibutuspardina. Seda kahel põhjusel. Ma ajan Tallinna asja ja kaitsen valija huvisid ka riigikogus. Mul on väga tihe koostöö linnaosadega ja paljud seaduseelnõud tulid just Põhja-Tallinna sotsiaaltöötajate kaudu. Nii et ma ei usu, et minu kohta see «peibutuspart» käib.»

Kui Toomi häälte arv näitas Eestis neljandat tulemust ja riigikogulaste seas teist (kõige enam kogus riigikogulastest hääli Jüri Ratas – 8018), siis alati ei tähenda riigikogulaste kandideerimine, et suurem osa hääli läheksid kodukandis neile.

Alla saja hääle sai 29 Toompea saadikut. Riigikogulastest kõige väiksema häältesaagi korjas reformierakondlane Rein Aidma, kellel on Avinurme vallas seitse toetajat. Tõsi küll, vald on väike ja hääletajaid vähe – 1140.

Mida see näitab, et riigikogulane saab koduvallast nii vähe hääli?

«Lihtsalt seda, et ma ei kandideerinud volikogusse mitte selle pärast, et seal kindlasti liige olla, kuna ma pean riigikogus olema. Seetõttu mina kandideerisin selleks, et ma pean kandideerima, aga hääletati tõepoolest erakonna poolt ja erakond võitis ja see ongi põhiline. Rohkem pole tähtis,» vastab Aidma.

Kohaliku omavalitsuse volikogu ukse taha jäi 33 kandideerinud riigikogu liiget ja üks minister.

13 häälega pealinna volikokku

Enne seda, kui peibutuspardid oma mandaatidest loobuvad, jääks Tallinnas joone alla IRLi noor kandidaat Yoko Alender. Mis sest, et ta sai Edgar Savisaare tuules

viimasena võimu juurde pääsenud keskerakondlasest Daisy Järvast

153 korda rohkem hääli. Järva sai 13 häält. «Selline on meie valimiste süsteem. Oleksin ikka pettunud,» tunnistab Alender, kui ta hea tulemusega välja jääkski.

Kuidas pääseb volikokku kandidaat, kes on saanud vähem hääli kui volikogust väljajäänu? Selgitab vabariigi valimiskomisjon: «Pärast isikumandaatide ja ringkonnamandaatide jaotamist jaotatakse ülejäänud mandaadid kompensatsioonimandaatidena erakondade/valimisliitude ülelinnaliste kandidaatide nimekirjade alusel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osutub valituks kandidaat, kes ülelinnalises nimekirjas oli erakonna/valimisliidu poolt paigutatud kõrgemale, st siin kandidaadi häälte arv rolli ei mängi.»

Harjumaal sai nulli 71 kandidaati

Harjumaa omavalitsustesse võimu juurde pürgivatest kandidaatidest ei saanud ühtki häält 71 inimest ja ühe hääle teenisid 140 kandidaati.

Paldiski linnavolikokku kandideerijatest said ühe hääle 22 inimest ja mitte ühtegi häält 10 inimest. Viimaste seas on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud 78aastane Ilme-Helgi Aksel. Kui vahel vaadatakse kõõrdi neile, kes enda poolt hääletavad, siis Akselile on see mõte täiesti vastuvõetamatu.

«Ei, ei, ei, aitäh,» hakkab Aksel naerma küsimuse peale, kas ei olnud tal tahtmist ise endale hääl anda.

«Ma olen aastates inimene ja… ei, ei,» oskab ta selle endale nii vastuvõetamatu mõtte peale vaid öelda.

«See Uus Laine,» paljastab Aksel, et ei hääletanud isegi koduerakonna poolt, vaid andis hääle kohalikule valimisliidule.

«Ei tulnud häält, muidugi ei tulnud. Pilti ei olnud ja kes see mind teab,» tundub Aksel ainult terake kurb.

«Ei ole hullu, seekord läks nii. Ma olin ära siis, kui pildistamine käis,» tunnistab ta, et kampaania jäi nõrgaks.

Minister Lang piinlikult väikest häältesaaki ei kommenteerinud

Peaminister Andrus Ansip ei kandideerinud, aga tema noor nimekaim Andrus Ansip sai Rae vallas 178 häält ja pääses volikokku. Kultuuriministrist Rein Langist teenis noor poliitik kuus korda rohkem hääli.

Ministritest sai enim hääli Urmas Paet (2632 häält Tallinnas) ja kui ta peibutuspart ei oleks, saanuks ta sellega volikokku. Reformierakondlasest Paet teenis isegi rohkem hääli kui parteikaaslasest pealinna esinumber Randpere, kelle häältesaagiks jäi 2343 häält.

Tallinnas kandideerinud ministritest sai Urmas Reinsalu 2510, Juhan Parts 2310 häält, Ken-Marti Vaher 2039, Hanno Pevkur 1759, Jürgen Ligi 1588, Taavi Rõivas 1406, Keit Pentus-Rosimannus 1184 ja Siim Kiisler 615 häält.

Tartu volikokku pääses Jaak Aaviksoo 199 häälega ja Viljandi volikokku Helir-Valdor Seeder 151 häälega.

Ainus minister, kes volikokku ei pääsenud, on kultuuriminister Rein Lang. Tema püüdis Pärnus 29 häält. Minister ei soovinud tulemust kommenteerida, põhjendades seda ajanappusega.

Üksikkandidaadina teenis enim hääli Viimsi keskkooli õpetaja

«Olen tulemuse üle tõsiselt üllatunud ja šokis. Aga samas ka meelitatud,» ei suuda ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Janek Murakas veel järgmiselgi päeval uskuda, et tegi 278 häälega Viimsi paremuselt kuuenda tulemuse.

Seejuures edestades näiteks endist rahandusministrit Aivar Sõerdi ja praegust riigikogulast Toomas Tõnistet.

«Mõtlesin valimispäeva hommikul, et kui 100 häält kokku tuleb, on juba väga hästi. Aga läks teisiti. Veel paremini!»

Murakas tunnistab, et volikokku ta ei lootnudki saada, valimiste süsteem teeb selle raskeks. «Mõistsin väga hästi, et isikumandaadi saavutamine on pea võimatu. Riigikogu valimistel toimib meie süsteem üsna hästi, kuid kohalikel valimistel võiks kindlasti pigem kaaluda majoritaarse süsteemi eeliseid,» arvab ta, aga pettunud ei ole.

«Vastupidi, saanud niivõrd suure toetuse, leian, et pean leidma võimaluse oma hääl kuuldavaks teha ning kindlasti mu ambitsioon poliitikas pigem suurenes. On juba tulnud mitmeid huvitavaid kirju ja märkamisi ning olnud ka üksikuid vestlusi tulevikuteemadel, aga eks näis,» jääb Murakas salapäraseks.

Tänavusi valimisi ühiskonnaõpetajana hindab Murakas, et tema jaoks ei olnud mingeid üllatusi. «Ütleksin lausa, et üsna igavad ja mitte eriti üllatusterohked. Ma ei ütleks, et seekordsed valimised nüüd ka palju räpasemad oleksid olnud. Eks IRL ja Keskerakond oma trikke tegid, aga neid tehakse alati. Seekord ehk mastaapsemal kujul.»

Ruhnus võitis valimised üksikkandidaat Heiki Kukk, kes sai 31 häält.

Skandaalse valimisliidu juht: «Mina neid hääletusi ei usu!»

Tänavuste valimiste üks kentsakamaid valimisliite oli Saue vallas, kus Suurliidu nime all kandideeris 51 tegelast. Valimispäevaks jäi neist alles vaid 40 inimest, sest küll ei olnud kandidaadid esitanud isikukoode, küll polnud osad sisse registreeritud Saue valda, mõni ei olnud isegi Euroopa Liidu kodanik ja mõni sai alles pärast nimekirja avaldamist teada, et kandideerib.

Valimised suurimale liidule Saue vallas lõppes sellega, et tulemus jäi pehmelt öeldes kesiseks. 17 liiget jäi nulli peale, 10 liiget said ühe hääle, nende seas liidu esinumbrid, modellidest õed Keith ja Breth Tootsi. Suurliidu juht Aivar Tootsi kogus liidus enim hääli – kaheksa.

«Ma kahtlustan, et siin ei ole ausate valimistega toime tuldud,» on mees pettunud. «Et meil ka tuntud inimesed said ühe hääle, see ei ole lihtsalt normaalne ja loogiline.»

Ka valimisliidu kogusaak, 40 liikme peale 57 häält, tundub Tootsile kahtlane. «Siin eelmistel valimistel, kui ma olin üksikkandidaat, sain 46. See ei ole lihtsalt normaalne tegelikult. Mina neid hääletusi ei usu,» on mees nördinud.

Seda, et segadused liidu nimekirjaga võisid hääli peletada, Tootsi ei usu. «Ma otsest segadust ei näinud. Siin olid väga väiksed vead,» arvab ta.

13 KOMMENTAARI

i
issale 22. oktoober 2013, 18:04
kõlvartit ja toomi/Eesti riigi vihavaenlasi/ valisid ilma igasuguse kahtluseta meie armastatud kaaslinlastest vasjad,kes-ma ei kahtlegi selles-valisid...
(loe edasi)
i
issa 22. oktoober 2013, 16:20
mul läks sellest jana toomi nägemisest pahaks. just laulis ta, et eesti keel on surmale määratud ja nüüd on KEEGI teda valinud. appi-appi. see ei ole võimalik.
Loe kõiki (13)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee