Eesti uudised

Kes nad on ja kust tulevad tankistid? (10)

Juhan Haravee, 17. oktoober 2013, 07:00
KUIDAS SEDA TEHAKSE: Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik selgitab, kuidas firma kaudu, kelle juhiks on pandud tankist, 100 000 euro suuruse arve vormistamisel on võimalik riigilt 20 000 eurot välja petta.  MATI HIIS
«Tihti puutume oma töös kokku juhatuse liikmetega, kes ei tea reaalsest ettevõtlusest midagi ja kelle ülesanne on jääda maksuhaldurile kättesaamatuks,» kirjeldab maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik tüüpilist tankisti.

Noor mees Raivo (25) on 54 firma juhatuses, temast kaks aastat vanem Eigo juhib 25 ettevõtet. Neile isaks kõlbav Rein (57) istub nurisemata 45 firma juhatuses. Tublisid juhatuse liikmeid, kes sarnaselt Raivole, Eigole ja Reinule meie majandust edasi arendavad võib äriregistrist leida kümneid ja kümneid.

Reeglina ei tunta neid mehi firmades üldse või ei taheta nendest rääkida. «Ei, ei, sellenimelist siin küll ei ole,» vastatakse telefonis, kui tunda huvi Oliveri nimelise juhatuseliikme vastu, kes peaks registri järgi juhtima kogunisti 21 ettevõtet.

Vene satiirikud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov kirjeldavad oma huumori ja satiiri klassikasse kuuluvas romaanis «Kuldvasikas» episoodi, kus saatus viib kokku suure kombinaatori Ostap Benderi ja sitzpresident Funti, kes pakkus nepi-aegsel Venemaal tänapäevalgi aktuaalset tankistiteenust. Kui Benderi loodud variühistu «Sõrad ja Sarved» võimu tähelepanu köitis, langes vastutus kuni trellide taha minekuni Funti õlule, võimaldades tõelisel sulil kiiresti kaduda.

Sitzpresidendi amet ei riku meest ka nüüdisaegses Eestis, kus muu maailma eesrindlikku kogemust pole ettevõtluse soodustamiseks kunagi liigseks peetud.

Käibemaksupettus – mis see on?

Maksu- ja tolliameti (MTA) kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul moodustavad käibemaksupettused kõigist maksupettustest väga suure osa.

«Käesoleva aasta kaheksa kuuga on ettevõtjad esitanud maksuhaldurile ligi 290 000 käibemaksu tagastusnõuet ehk keskmiselt ligikaudu 36 000 nõuet kuus,» ütleb Lemendik. «Iga kuu suunatakse lisakontrolli umbes 1800 nõuet ja kokku on MTA võtnud augusti lõpu seisuga kontrolli 14 400 tagastusnõuet.»

19% juhtudest on Lemendiku sõnul tegu valedeklareerimisega, nagu näiteks eksimustega deklaratsioonide täitmisel, käibemaksuseaduse mittetundmisega või valede arvetega raamatupidamises. Pettustest 35% puhul kasutatakse fiktiivseid arveid, 36% juhul varjatakse käivet ja ülejäänud 10% juhtudel on olnud tegu muude rikkumistega.

Kõige klassikalisema käibemaksupettuse skeemi puhul soetatakse kaup Lemendiku väitel kas teisest ELi liikmesriigist või mittekäibemaksukohustuslaselt. Selleks, et saada 20% rahalist võitu, kajastatakse aga antud tehingut firma raamatupidamises kui soetust teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt, kes on tegelikult loodud vaid pettuse toimepaneku eesmärgil.

Erandlikud ei ole ametniku sõnul ka olukorrad, kus kaupa reaalselt ei olegi ning soetuse näitamisel raamatupidamises on vaid eesmärk vähendada oma käibemaksukohustust, saada riigilt alusetult tagasi käibemaksu või viia raha ettevõttest maksuvabalt välja.

«Tihti luuaksegi nimelt sel eesmärgil uus ettevõte, mille juhatusse määratakse isikud, kes reaalselt ei tea tehingutest midagi ning kelle ülesanne on olla maksuhaldurile kättesaamatud. Pärast pettust jäetakse ettevõte lihtsalt koos võlgadega maha,» põhjendab Lemendik tankistide vajadust käibemaksupettustes.

Selliseid skeeme kasutatakse MTA kontrolliosakonna juhataja sõnul eri valdkondades, kuid kõige enam jääb silma hulgi- ja jaekaubandus, ehitusvaldkond ning mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük.

Kasutatud autode müük on sel aastal olnud MTA teravdatud tähelepanu all. Siin on Lemendiku hinnangul põhiskeemid fiktiivne komisjonimüük ja puhvrite ning varifirmade kasutamine. Viimase puhul luuakse äriühing, kelle kaudu müüakse automüügifirmale sõidukeid. Automüügifirma arvestab nende tehingute pealt sisendkäibemaksu maha, kuid müüv ettevõte käivet ei deklareeri või jäetakse see käibemaksuvõlaga maha. Autode eest laekuvad summad aga võetakse sularahas välja.

Internetist võib kõike leida. Üks koduleht, mis pole kindlasti ainus omasugune, pakub muu kõrval lahkelt juhatuse liikme renti. Seda juhuks, kui teil oleks lühemaks või pikemaks ajaks oma firma etteotsa vaja lojaalset inimest.

Kaido Lemendiku hinnangul viitab pakkumine otseselt maksupettuse skeemidele. «Oma igapäevatöös näeme tihti sellist olukorda, kus käibemaksukohustuslaste registrisse sooviva äriühingu juhatuse liige ei oska midagi ettevõtte tuleviku kohta rääkida või on lihtsalt mingi tekstijupi pähe õppinud,» kirjeldab Lemendik MTA kogemusi tankistidega. «Ka juba toimunud tehingute puhul osatakse rääkida vaid üldist juttu ja kui küsimused lähevad konkreetsemaks, siis tuhmub mälu kiiresti. Oluline on rõhutada, et meie lähtume siiski tehingute tegelikust sisust ning selle alusel toimub ka maksude arvutamine. Samuti tasub meeles pidada, et iga juhatuse liige vastutab äriühingu selle tegevusperioodi eest, kui ta faktiliselt seda äriühingut juhtis.»

MTA on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu käibemaksukohustuslaste registri puhtusele, viies läbi ettevõtluse kontrolle nii käibemaksukohustuslaseks soovijate kui juba käibemaksukohustuslaste registris olevate isikute osas.

Statistika järgi on isikute registreerimine kolm viimast aastat näidanud kasvutrendi, mis on MTA hinnangul majanduse elavnedes loomulik nähtus. Skeem on Lemendiku sõnul lihtne. Leitakse puhta taustaga, kuid väheteadlikud isikud, kelle puhul on võimalus põhjalikust kontrollist pääsemiseks oluliselt suurem.

MTA andmetel oli 2011.–2013. aasta maikuuni 643 käibemaksukohustuslaseks registreerijat, kes soovis esimest korda ettevõtlusega alustada ning kes pärast registreerimist müüs oma äriühingu juba kahe kuuga. On selgunud ka, et osa nende firmade registreerijaid olid riskidest väheteadlikud õppurid, kes olid nõus lühiajaliselt

juhatuse liikmeks hakkama.

Juhatuse liikme rendile andmist pakkuva pankrot.com meeskonna hinnangul suhtub MTA igasse ettevõtjasse kui potentsiaalsesse maksupetturisse ainuüksi oma ametiülesannetest lähtuvalt. Juhatuse liikme renditeenust võib aga ettevõtjatel olla tegelikult vaja kümnel muul põhjusel. «Peamiselt ostavad seda teenust isikud, kes ise elavad mõnes teises riigis, kuid soovivad oma ettevõtlusega alustada Eestis, Soomes, Venemaal või mujal,» väidavad teenusepakkujad pankrot.com-st, viidates erisustele ELi liikmesriikide ja teiste maade seadusandluses, mis sageli eeldavad juhatuse liikme paiksust ühel või teisel maal, kus ettevõtlusega tegeldakse.

Lihtsameelne tankist rikub oma tuleviku

Kaido Lemendik jutustab kurva loo tudengist, kes asus õppimise kõrvalt tööle. Mõne kuu pärast pakkus kolleeg noormehele võimaluse teenida 200 eurot, kui ta nõustub liisingulepingu alusel ostma mobiiltelefone, mis lähevad edasi firmale, kes tasub liisingukohustused. Üllatus-üllatus, tudeng sai peagi krediidiinfost kirja võlgnevuste kohta. Lahke kolleeg pakkus noormehele lahenduseks tööd juhatuse liikmena tema tuttava äriühingus, mille eest saab maksta liisingumakseid.

Nurkasurutud õppuril ei jäänudki muud üle kui nõustuda ja hakata juhatuse liikmeks. Enne notari juurde minekut selgitati talle põhjalikult, mida ta seal rääkima peab. Pärast lepingu allkirjastamist jäid kõik allakirjutatud dokumendid töökaaslase tuttava kätte. Mingeid dokumente firma kohta, firma avatud arvelduskontode ega raamatupidamise kohta lihtsameelne tudeng näinud ei ole, samuti pole ta saanud raha. Tehingute tulemusena tuleb noormehel jätkuvalt tasuda liisingumakseid telefonide eest, mida ta ei ole samuti näinud. Samas tuleb tal nüüd pidevalt anda seletusi asutustele äriühingu kohta, kelle juhatuse liikmeks ta pandi.

Kaido Lemendiku sõnul on tudengist tankisti väljavaated tulevikus ettevõtlusega tegelda tänu rikutud reputatsioonile vägagi küsitavad, et mitte öelda olematud.

Eesti – tankistide riik?

Juba 20 aastat äriühingutele likvideerimisteenust pakkunud Raul Pint , keda tuntakse ka Likvidaatori nime all, peab Eestit läbi ja lõhki tankistide riigiks, kus käibemaksupettustega tehtav must äri õitseb erakordselt hästi.

«Sobiva tankisti võib leida kas või ööklubist,» räägib Pint, kes pole oma sõnul äritegevuses kunagi variisikuid kasutanud. «Neist inimestest võib ju isegi aru saada, suurt valikut neil pole, sest elu tahab elamist. Maksudega trikitaval sulil on vaja põhiliselt kahte asja: äriregistrisse kantud käibemaksukohuslasest firmat ja tankisti, kelle saaks firma juhatusse sokutada.»

Ühe võimalusena leida sobivaid firmasid näeb Pint likvideerimisteenuse reklaamis. Kui firmaomanikud soovivad oma äriühingu tegevuse lõpetada, usaldavad nad tihti aja kokkuhoiu huvides pealtnäha ontlikke teenusepakkujaid, kes võtavad asjaajamise vaeva mõõduka tasu, näiteks 1500 euro eest, enda kanda. Firmajuhatusse pannakse tankist, tehakse pangakontod kasutuskõlblikuks ja hakatakse Pindi sõnul usinasti arveid müüma. Umbes aasta pärast kutsutakse tões ja usus likvideerimisteenust ostnud firmaomanik tunnistajana ülekuulamisele käibemaksupettusega seotud kriminaalasjas. Pindi sõnul on puhtakujulisemad tankistid ka erakondade rahaskandaalides osalevad partei lihtliikmed, kellele antakse kilekottidega raha, et nad saaksid selle parteikassasse viia. «Nii osaletakse rahapesus kõige klassikalisemas tähenduses, pestes altkäemaksudena saadud tulu,» ütleb likvidaator Pint.

Maksupettused muutuvad üha keerulisemaks

Maksupettusi uuritakse nii maksumenetluste kui ka kriminaalmenetluste raames. Viimast alustatakse juhul, kui tegu on suure kahju ja organiseeritud maksupettustega. Kolmel viimasel aastal on kriminaalmenetluse valdkonnas pidevalt töös ligi 40 suuremat juhtumit. Igal aastal jõutakse menetlus lõpule viia ja kahtlustatavad tuvastada umbes 20 petuskeemis (siia hulka kuuluvad peale käibemaksupettuste ka aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemise juhtumid). Näiteks eelmisel aastal prokuratuuri saadetud asjade raames tuvastatud kahju oli 13,4 miljonit eurot (aasta varem 16,8 miljonit eurot). Viimastel aastatel on maksukuritegude puhul märksõnadeks üha enam kõrge organiseerituse tase, rahvusvahelisus ning põhjalik planeerimine. Allikas: MTA

Kes on kosmonaudid ja buratiinod?

Kosmonaut ehk nominaaldirektor – isik, kellest saab kokku-

lepitud tasu eest äriühingu asutaja ja juht, ilma et tal oleks vähimatki eesmärki ettevõtet juhtida.

Buratiino – sama mis kosmonaut, kuid kirjutab perioodiliselt alla nõutud dokumentidele ja külastab vajalikke ametiasutusi, õigemini – laseb end erinevaid instantse pidi talutada.

10 KOMMENTAARI

l
lmf 17. oktoober 2013, 22:02
Aga Swedbank kasutab sama kasutatud autode puhul. Asi kohtus ja ja Kohus ''EI SAA ARU''. Käibemaksu pettus röögib näkku, puust ja punaseks selgeks tehtud ja ei saa aru. Selline on meie õigusriik...
e
EKTO 17. oktoober 2013, 21:52
Meil läheb otse materjal pomo elamisse
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee