HOBI- VÕI TÖÖPOST?: Kunagi töötas Tanel neli aastat arvutitehnikuna, kuid see amet oli tema jaoks liiga rutiinne. Nüüd eelistab ta pigem mugava virtuaalvormeliga kimada ja oma tegemisi ka fännidele vahendada. Foto: MATI HIIS
Karoliina Vasli 16. oktoober 2013 07:00
Lapsevanemad on vihased, et arvutimängur lunib nende lastelt raha. Noormees imestab pahameele üle: «Mängud pole mu hobi, see on töö!»

Arvutimängur Tanel Lepp (28) on internetiringkondades tegija. Ta koostab arvutimängudest videoarvustusi ja postitab need Youtube’i. Tema Facebooki lehel on üle 11 000 jälgija. Möödunud laupäeval lisas ta video, milles viitas oma lähenevale sünnipäevale ja kurtis rahanappust.

Igatseb trenni ja sööki

«Paluksin teie abi toetuste näol,» ütles ta otse. «Kui iga inimene võtaks ja annetakse ühe euro, siis oleks mul kuutasud makstud mitmeks-mitmeks kuuks.»

Noormehe sõnul kurvastab teda eriti see, et pole saanud jõusaalis treenimas käia ja korralikult süüa. Ta loetles ka igakuiseid kulusid: internet 40–45 eurot, trenn 43 eurot, telefon 10 eurot. Lasnamäel asuvas korteris saab ta elada priilt, see kuulub ta emale. «Rasked ajad on,» kordas ta aina.

Eilseks oli tal koos juba 400 eurot, kuid mitte kõik ei rõõmusta noormehe teenistuse üle. Üks isa kirjutas Õhtuhele: «Murelikuks teeb, et ta üritab lastelt raha välja pressida. Ma ei oleks sellest teadnud, aga laps küsis raha, et annetada talle. Muidugi keelasin ära. Tegu on täiskasvanud mehega, kes küsib lastelt raha selleks, et ei peaks ise tööl käima.»

Ka Taneli Facebooki fännilehel on kriitikat. «Mis inimene see küll on, kelle süda lubab laste taskuraha vastu võtta ja siis veel keksida, palju seda sai.»

Paljude sõnum on ühene: «Mine tööle!»

Kurjustavate kommentaaride vahele on eksinud ka mõni positiivne: «Miks ei või inimest toetada, Tanel teeb videoid oma vabast ajast ja selle eest mitte mingit raha ei küsi, ja ta ei mängi, mida tema tahab, vaid küsib fännidelt, mida nemad tahavad näha, kas te ise viitsiksite tasuta nii teha?»

Olen kõik ise maksnud

Õhtuleht kohtus Taneliga eile pärastlõunal tema Lasnamäe korteris. Õigemini ema omas. Tanel näitas oma hiiglaslikku teleekraani, mis on ühendatud arvutikastiga. Lisaks on tal simulaator, millega sõita vormelimänge.

Ta rääkis, et ainuüksi arvutikast maksis mitu tuhat eurot, kokku võib komplekti hind kerkida korraliku auto mõõtu. «Kõige eest olen maksnud ise,» toonitas ta.

Ta seletas, et mujal maailmas on kombeks, et vaatajad oma mentorite töö eest maksavad. Tanel teeb sama kohalikule publikule ja eesti keeles. «Eestis on see nii uus ja tundub paljudele võõras. Videomängud pole minu hobi, see on eluviis ja töö.»

Tanel seletas, et ühe korraliku video tegemiseks kulub kümneid tunde. Mäng tuleb läbi mängida ja hiljem kokku monteerida.

Kas lastelt pole kohatu raha küsida?

«Nad peavad ju vanemate käest küsima, kui tahavad annetada. Euro ei võta tükki küljest, vanemad ei pea tingimata kätt ette panema.»

Veebikonstaabel: annetuste palumine on seaduslik

Veebikonstaabel Andero Sepp ütleb, et talle ja tema kolleegidele on varemgi tulnud lapsevanemate küsimusi seoses inimestega, kes sotsiaalmeedias mõnele projektile toetust paluvad või otsesõnu kerjavad. «Iseenesest ei ole selline annetuste palumine seadusevastane. Kelmuseks võib aga osutuda selline tegevus, kus teadlikult luuakse raha andjale vale ettekujutus annetuse eesmärgist.»

Sepp sõnas, et laste puhul on kõikide rahaga seotud veebi- või telefoniprojektide puhul rusikareegel, et enne ükskõik millist kulutust või tehingut võiks laps ka oma parimad kavatsused ema-isaga läbi rääkida.

«Teine soovitus on ostjat-müüjat, projekti või inimest enne raha ülekandmist interneti otsingumootorite abil kontrollida. See on hea võimalus teiste vigadest õppida ise kahju kandmata. Kahtlustest võimalike netipettuste kohta võib aga veebikonstaablile julgelt teada anda.»