Eesti uudised

Rail Balticu alla jääva maa omanikud loodavad ausale hüvitisele (33)

Juhan Haravee, 14. oktoober 2013, 07:00
Ähvardav trassikaart: Kuni eelistatud trass, mida pidi RB reisirong kihutama hakkab, veel paigas pole, ei maksa võõrandatava maa kompenseerimisest rääkida, leiavad ametnikud.  MATI HIIS
Kehtna valla külarahvas ei hellita enam lootust, et neil riigi tahtel sündiva kiirraudtee alt pääseda õnnestub. Kätte on jõudnud aeg rääkida võõrandatava maa õiglasest kompenseerimisest, leiavad maaomanikud.

Tuntud Raplamaa põllumees Märt Riisenberg küsis teisipäeval Kehtna põhikoolis peetud arutelul Rail Balticu (RB) projektivedajatelt, kas nagu lubatud otse ja odavalt tehtav raudtee tuleb odav ka sellepärast, et riigil pole plaaniski maaomanikele hüvitada midagi enamat kui ainult raudtee alla jääv maa. Kogukonnale tekib aga Riisenbergi sõnul ka kaudne kahju, mille toob kaasa see, et inimesed peavad hakkama oma tavapäraste teede asemel ringi käima.

Tehnilise järelevalve ameti esindaja Jaak Simoni sõnul on praegu võetud arvesse eelkõige kiirraudtee ehituse tehnilist maksumust. «Kõik maksumusega seotud küsimused täpsustuvad siis, kui trassivariant on välja valitud,» lohutas Simon maaomanikke.

«Enne seda pole aga võimalik võõrandatava maa maksumust ette näha ega arvestada.»

Kehtna RB aktiivgrupi liikme Vahur Tõnissoo sõnul on riigikokku jõudnud seaduse eelnõu, millega riik plaanib raudteekaitsevööndit maal vähendada seniselt 50 meetrilt 30 peale. «On arvatud, et sellegi sammu taga võib olla soov piirata maaomanike õigusi võimalikule kompensatsioonile,» ütles Tõnissoo koosolekulistele.

Hiljem ütles Märt Riisenberg kompensatsioonijuttu jätkates, et RB meeskonna eeskujuliku arvutusoskuse juures võiksid raudtee-ehitajad nüüd kirja panna ka kogu selle kahju, mis hiigelprojekt kohalikele kaasa toob. «Ja kõik need kahjud tuleb inimestele kinni maksta,» lõpetas Riisenberg resoluutselt.

«Tänase seisuga saame kompenseerida maa võõrandamist,» ütles Kehtna valla maaomanike mure kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper.

«Maakonnaplaneeringute etapis ei ole maade võõrandamine teemaks. See tuleb järgmises etapis, kui maakonnaplaneering on kehtestatud ja raudtee eelprojekt kinnitatud ehk siis alates 2016. aasta algul.»

Raudteekaitsevööndit, mis jääb raudteemaast väljapoole piirdeaeda, Vapra sõnul võõrandamisele ei kuulu. Võõrandatakse vaid 30–40 m laiune raudteemaa ja selle piiresse jääv raudteekaitsevöönd.

Vahur Tõnissoo sõnul väärib tähelepanu ka ettepanek kiirraudtee poolt kaheks jagatavate maade ümberkruntimisest kui võimalusest leevendada kohalikele põllupidajatele tekitatud kahjusid. «Maaomanikud on ikka rohkem huvitatud maast kui rahast,» leiab Kehtna valla RB aktiivgrupi liige.

33 KOMMENTAARI

k
keegi 17. oktoober 2013, 15:50
Trass jookseb täpselt üle meie pere elutöö - 150- aastane talumaja ja -maad, sinna alla jäävad ka vanad hiiepärnad ja tammed. Kes kompenseerib emotsionaalse katastroofi, mis meie peret ootab?
t
to vaatan vähe kaugemalt seda asja 15. oktoober 2013, 17:09
Mitu last sul on, kui küsida tohib?
Loe kõiki (33)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee