Portugali blogi

"Restoranid" igal nurgal (25)

Liina Laanemets, 9. oktoober 2013, 14:53
Kesklinna restorani toit. 
Elu lahutamatu osa on toit. Kuidas me esimesel õhtul uurisime ja puurisime, kus on McDonaldsid, kuid kõik tundusid kaugel olevat.

Väga raske on poeriiulitelt midagi otsida ja osta, kuna inglise keeles infot niisama ei leia. Kõnnid poeriiulite vahel ja üritad lihtsalt erinevate keelte põhjal kokku miksida tähenduse. Kummaline kalahais pidevalt ninas, kuna igas poes on see lahtiselt müügis. Samuti viinerid ja sardellid konservides ja purkides, väga kummalised, ühed on külmkapis, kuid ei julge veel ära proovida.

Aga veini hinnad, vot need eestlastele meeldivad. Alates ühest eurost algab pudeli hind. Väga hea veini saab kolme euroga, kuid väga tihti pakuvad kohalikud poes abi. Kord Mari-Liisiga vaatasime suurt veiniriiulit ja ei osanud midagi valida, kohalik härra hakkas inglise keeles automaatselt rääkima ja soovitas veini.

Iga teine söögikoht kannab nimetust "restoran". Enamus neist on võrreldavad Hesburgeriga. Toolid ja lauad üksteiste küljes kinnis, lisaks sees suitsetamine. Kohutav lihtsalt. Paljudes kohtades puudub menüü, seega tulebki lihtsalt küsida, kuid nad ju ei mõista inglise keelt...

Kui küsida lihtalt "How much?", tuleb vastuseks, õigemini teenindaja tegutseb ja laob saiakese juba taldrikule.

Ja kõik need kohvikud, bistrood, restoranid, putkad jne on täielikult üksteise küljes kinni. Ei oska kohe valida, millist kohta külastada.

Puhtad, korralikke ja peeneid restorane pole veel kohanud ka mitte vanalinnas. Kõik on sellised bistroo moodi, kuid siiski, uhke silt rippumas – restoran. Teenindaja asetab lauale suure paberrätiku laudlinaks, et hiljem oleks kergem koristada ja lihtsalt ära visata. Järgeb merekarpide lauale toomine või juustu ja singi, oleneb täiesti kohast. Lihtsalt asetavad lauale ja teenindaja kaob ära, lootes, et hakkame rahulikult sööma ja eeldades, et kõik see on tasuta. Kuid meie oleme kohe kõik tagasi saatnud, kuna teame, et hiljem on arve sees ka sai.

Kohvist alguses ainult unistasime, kuna kõik putkad pakuvad ekspressotassi suurust kohvi. Olen ka mina õppinud seda pisikest kohvi jooma pool tundi nagu kohalikud. Väga kange kohvi, kannaks see siis ekspresso nimetust, aga ei. Kuid nüüd ütlen lihtsalt teenindajale suur kohvi piimaga. Ja kõige naljakam ongi see, et väike minimõõtu kohvi maksab üljuhul 0,50 €, siis suur kohvi piimaga on 0,75 €. Poes on kohvi väga kallis, vähemalt kaks-kolm korda kallim kui Eestis. Kuid kohalikku omatoodangut saab soodsalt, kui maitse jätab soovida.

Paljud kohvikud pakuvad just magusaid saiakesi, soolaseid leiame üliharva. Ja kui nad sisaldavadki juustu või sinki, siis sai ümber on suhteliselt magus. Üldse ei osata siin suhkru ega soolaga ümberkäia. Kartulikrõpsud on üldjuhul maitsetud, kui ei osta just Layse, mida siin on ainult paari sorti ja seda ka vähestes poodides. Samuti oleme ostnud ka pudelivett, mis peaks olema maitsetu, kuid oli nagu Kelluke ilma gaasideta.
Kui kuu aega tundsime puudust hapukoorest, marineeritud kurkidest, kartulimaitseainest, tillist, rohelisest sibulast, pelmeenidest ja mustast leivast, siis selle vastu aitas meid Vene pood.

Täiesti juhuslikult lugesin internetist, et 600 m kaugusel kodust on poeke, mis müüb Ida-Euroopa kraami. Leedu must leib külmkapis, suhteliselt kõvaks läinud, kuid kindlasti tuleb varsti uut kraami. Hinnad ikka topelt, kuid häid vene komme ja söödavaid tudenginuudleid mujalt ei leia.

Kord läksime viisakasse bistroosse, pildil oli ahvatlev burger, nagu McDonaldsi kahekordne juustuburger. Teenindaja vaaritab päris pikalt, kuid kätte saame kuivanud baguette-sarnase saia toore, kuid sooja hakklihakotletiga. Saia vahel veel lisaks juust, sink ja salatileht. Maitse oli kohutav. Burgeritest oleme siin nüüdseks loobunud.

Samas oleme proovinud ära ka "restoranid" kesklinnas, kust saab ainult maitsestamata kõrbenud kana. Salatit tuleb ise maitsestada, tuuakse veiniäädikat ja oliiviõli pipra ja soolaga laua peale.

Rahvustoiduks tundub olevat ikkagi mereannid, enamus toidukohti pakuvad mereande ja liha, kuid on võimalik kana tellida vähestes kohtades.

Üldjoontes on mõistlikum kodus süüüa teha, kui ei taha mõelda, kas meie toit sisaldab tuvisid. Need linnud on iga nurga peal, lendavad nii aeglaselt ja ka aknast vaatame, kuidas kassid lihtsalt püüavad tuvisid. Tõmbame paralleele Hiinaga, kus ju koeraliha täitsa okei ja Eestiski hobuseliha lõi laineid. Vahest lihtsalt jääb see kripeldama, kuhu pannakse surnud tuvid, kuna hakkliha on kummalise maitsega kohvikutes.

Pühapäeviti teeme kõik koos korteris süüa ja oleme kindlad, et meie toidus midagi kahtlast pole.

25 KOMMENTAARI

v
Veiko 7. november 2013, 16:06
Rahunege maha, täiesti tavalised noore inimese tunded. Loomulikult on nooruses maailm rohkem must-valge ja võrdlused meie vs. nemad teravamad. Peabki olema. Chillax:). Mul on igaljuhul huvitav lugeda.
s
S. 5. november 2013, 16:29
Uskumatu kui negatiivsed, kitsarinnalised ja rumalad võivad mõned inimesed ikka olla! Kahju, et sageli just need "vinguviiulid" kõige kõvemat häält te...
(loe edasi)
Loe kõiki (25)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee