Kommentaar

KOMMENTAAR | Ajaloolistest jagelemistest, tuna ja täna (10)

Tiit Made, 1. oktoober 2013, 07:00
Tiit Made KALEV LILLEORG
Viimasel ajal on Eesti Komitee endiste liikmete aktiivsus end Eesti iseseisvuse taastajatena kõrgele postamendile tõsta vähemaks jäänud. Kuid tarvitseb vaid mingi ajalooline tähtpäev võtta meenutamisele, kui mõned iseseisvuse taastajatega opositsioonis olnud komiteelased elavnevad. Nii juhtus ka Rahvarinde, Balti keti ja ERSP ümmarguste aastapäevadega. Taas eneseupitamine ja faktide vassimine ning Rahvarinde ja Ülemnõukogu otsustavate sammude mahavaikimine.

Tollaseid poliitilisi sündmusi väga lähedalt näinuna ja kaasa teinuna pole mul kahtlustki, et Eesti Kongress ja Eesti Komitee olid tüüpilised siseopositsionäärid, kelle ainsaks liikumapanevaks jõuks oli Ülemnõukogu otsuste ja seaduste eitamine ning Rahvarinde ettevõtmiste ignoreerimine. Seega tänase Eesti opositsioonilise liikumise ema ja isa ühes isikus.

Ise mängisid end isolatsiooni

Rahvarinne kui poliitiline rahvaliikumine loodi teatavasti kavala motoga, et see kooslus on Gorbatšovi perestroika toetuseks. Rahvarinne kasvas massiliseks rahvaliikumiseks kuudega. Perestroika toetamine võttis komparteilt relvad ning osutus väga tegusaks ning suurepärase tulemuseni viinud ettevõtmiseks. Rahvarinde saadikud Ülemnõukogus moodustasid tuumiku nendest 69 Ülemnõukogu liikmest, kes hääletasid Eesti vabaks. Tagantjärele targana võiks ju ka väita, et too perestroika toetamise soov oli igati ettenägelik, kuna Gorbatšov oma glasnosti ja perestroikaga suutis Nõukogude Liidu likvideerida.

Meie Rahvarindest võtsid nobedasti eeskuju lätlased, leedulased, ukrainlased, aserid jt venelaste allutatud nõukogude rahvad. Kuskil ei võetud eeskuju Eesti Kongressi kokkukutsumise ideest, sest kõrvaltvaatajale paistis kohe silma, et see killustab rahvuslikke jõude võitluses okupatsioonivõimu vastu. Eestlased said jagu ka iseenda loodud takistusest. Peagi oli Eesti Komitee isolatsioonis ja selles ainult ise süüdi. Nad ignoreerisid esimesi vabu valimisi, mängides end kõrvale riiklike poliitiliste otsuste ettevalmistamisest ja nende parlamentaarsest menetlemisest.

Kui Rahvarinne midagi ette võttis või korraldas, siis selle eeskujul üritas komitee korraldada mingi oma nurgataguse ürituse, millele tehti hetkelist ajakirjanduslikku propagandat, kuid rahvas ei märganud seda. Nii oli see ka Balti ketiga. Tunne Kelami juhitud ERSP koos Interrindega ketis ei osalenud. ERSP organiseeris samal ajal oma ketimoodi ürituse Eesti vabariigi endisel riigipiiril. Seda ei mäleta tänapäeval keegi, küll mäletatakse ja imetletakse imposantset Balti ketti, millest võetakse juba isegi Kataloonias eeskuju. ERSP tegelasi nähti aga ühel ajaloolisel maikuu päeval Toompea lossi ründama tulnud Interrinde rahvamassi hulgas, kes jalutasid pärast ürituse ebaõnnestumist pettunult Toompealt alla.

Kummaline «Europeana 1989»

Küll lubab see asjaolu nüüd 25 aastat hiljem süüdimatult esitada eurosaadik Kelamit Balti keti aktiivse organiseerijana. Et «sulandumine» ERSP poolt põlatud Rahvarinde tippüritusega läheks ladusamalt, oli vaja Rahvusraamatukogus korraldada Kelami enda initsiatiivil ja Euroopa Liidu rahastatud üritus «Europeana 1989», kus Balti keti küsimusi käsitleti tendentslikult. Seal kooruski välja «tõde» Kelami tohutust rollist Balti keti organiseerimisel, mille toimumisest ta küll ise osa ei võtnud. Kangesti tuttav tegevus, kui meenutada Kanada vaimuka seltskonnalõbustaja Olaf Kopvillemi loo «Klunker» sõnu, et «juubilari tegudele palju sõnu pühendas, nii osavasti ennast nende tegudega ühendas».

ERSPl oli arvestatav roll Eesti taasiseseisvumisprotsessi poliitiliste aktsioonide käivitamisel. Hirvepargi meeleavaldused ja kõnekoosolekud olid igati omal kohal, sest need olid okupatsioonivõimu avalikud ärritajad. Kuid selle lainel loodud Eesti Kongressi ja tema institutsiooni Eesti Komitee roll oli opositsiooniline ning suunatud Ülemnõukogu ja Rahvarinde vastu. Kui ERSP suutis üksi korraldada tähelepanu äratanud üritusi, siis Eesti Komitee ei korraldanud mitte ühtegi üldrahvalikku üritust.

Keerulistel 1991. aasta augustipäevadel, kui Rahvarinne tegutses innukalt nii Toompeal kui alllinnas ja korraldas tollasel Võidu väljakul rahvaüritusi, oli Eesti Komitee vakka ja pildilt kadunud. Nad olid õieti varjusurmas. Taasiseseisvumise väljakuulutamise juurde kutsuti 3–4 komiteelast vaid seetõttu, et meil oli, on ja saab olema poliitilisi tegelasi, kes hoidsid igaks juhuks ühte jalga ühes ja teist teises paadis. Teatud hetkel oli Ülemnõukogu juhtkonnal ka kahtlusi, et kas ikka tuleb 53 vajalikku häält kokku. Nii saidki mõned üksikud komiteelased võimaluse viibida iseseisvuse taastamise dokumentide ettevalmistamise juures ning vaadata Toompea istungitesaali rõdult, kuidas 69 Ülemnõukogu liiget taastasid Eesti iseseisvuse.

Miks jagelda?

Kuid sellest pealtvaatamisest oli küll, et kohe hakata kuulutama, et meie tegime ära. Ennast iseseisvuse taastajaks tituleeriv, ilma legitiimsuseta ja rahvusvahelise tunnustuseta Eesti Kongressi juhtivad tegelased kuulutavad oma ärategemist tänaseni. Kuid mida aasta edasi, seda nõrgemaks jääb nende hääl. Seda tajus ka arvatavasti Kelam, kui ütles ERSP äsjatoimunud juubeldamisel, et polevat mõtet jagelda selle üle, kes oli vabaduse taastamisel õige ja juhtiv jõud. Tõesti, mis siin jagelda. See on hästi dokumenteeritud ja rahvusvaheline aksioom – Ülemnõukogu.

Mis aga puutub IRLi (kuhu kuulub ka ERSP liikmeid) praeguse esimehe Urmas Reinsalu väitesse ERSP 25. aastapäeva ära märkinud kogunemisel Estonia kontserdisaalis, et põhimõttelistes asjades ei tule taandumine kõne alla, siis... Nojah, Res

Publica on ju ERSP tiiva tänases IRLis praktiliselt ära kohitsenud, mistõttu piirileping Venemaaga ei leiagi enam käsitlemist kui põhimõtteline rahvuslik küsimus.

10 KOMMENTAARI

p
Pühajärve sõda. 2. oktoober 2013, 21:42
Eesti poliitikat vaadeldes võiks liigitada teda kolme suuremasse voolu.Esimene,kes ennast kõige paremini organiseeris tugevaks grupeeringuks on siis ...
(loe edasi)
k
kilu 2. oktoober 2013, 11:04
Kui EK tõesti üritab näidata end Balti Keti organisaatorina, siis see on vale. Kindlasti oli Balti Ketis ka palju komiteelasi, kuid organisatsioonina ...
(loe edasi)
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee