Maailm

Surmanuhtlusevastane Soome: viimasest naiskurjategija hukkamisest möödus 70 aastat (7)

Toimetas Kristin Aasma, 30. september 2013, 12:13
Foto: AFP / Scanpix
Eile möödus 70 aastat päevast, mil Soomes viidi täide viimane surmaotsus naiskurjategija üle. Soome oli Lääne riikidest esimene, kus rahu ajal surmanuhtlust ei rakendatud.

1943. aasta 29. septembril kostus Helsingis Malmi linnaosas mitu lasku – need lõpetasid kommunisti Martta Johanna Koskineni elu. Koskinen oli viimane naine, kes Soomes surma mõisteti ning hukati, kirjutab Iltalehti.

Samal teemal

Surmaotsuse langetas kohus selle eest, et Koskinen ei olnud nõus paljastama tuntud kommunisti ja hilisema siseministri Yrjö Leino asukohta. Kuigi Koskinen lebab endiselt Malmi surnuaias punaste ühishauas, pole tema traagilist saatust unustatud.

Koskinen sündis maaperes 1896. aastal ning juba paarikümne aastasena ühines ta punakaardiga. Kui 1918. aasta kodusõjas punased lüüa said, sattus Koskinen koos tuhandete teiste punastega vangi. 1919. aastal anti naisele armu.

Ta hakkas Helsingis õmblejaks ning jätkas samal ajal kirglikku tegevust põrandaaluses Soome kommunistlikus parteis. 1933-1935 istus Koskinen jälle vangis. Jätkusõja ajal organiseeris Koskinen parteikaaslastele peidupaiku, nende seas ka Yrjö Leinole. Naine läks selle eest kohtu alla ning ta mõisteti surma.

Pärast Koskineni jäid surmaotsused Soomes harvaks. Viimane surmaotsus viidi seal täide 1944. aastal, vaid aasta pärast Koskineni hukkamist.

Soome oli esimene Lääne riik, kus rahu ajal inimesi surma ei mõistetud. Karistusseadustikust kõrvaldati surmanuhtlus 1972. aastal. Surmanuhtluse keelustamine pandi Soome põhiseadusse 1995. aastal.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee