MÕTLE HOOLIKALT: Enne hoiatava postituse riputamist Facebooki mõtle, kas info vastab sada protsenti tõele. (Mati Hiis (Fotolavastus) )

Sotsiaalvõrgustikes kohtab tihti postitusi, mis levitavad inimeste turvatunnet lõhestavaid teateid. Nagu hiljem selgub, pole paljudel sellistel paanikat külvanud juttudel mingit tõepõhja.

Hiljaaegu hakkas Facebookis ringlema postitus, mis hoiatas Ülenurme valla lapsevanemaid: Külitse Kullerkupu lasteaia juures liikuvat ringi kuldsetes toonides maastur, mille juht üritab lastega jutule saada, esitab imelikke küsimusi ja kutsub autosse.

Eilseks üle 2000 jagamise saanud postituse algataja ütleb, et endal tal kõnealuse juhtumiga otsest seost ei ole. Tema naabri pojaga aga olevat nii juhtunud. «Naabrimees oli šokeeritud. Helistas kõik naabrid läbi ja hoiatas,» räägib postitaja. Veidi hiljem ütleb ta, et maasturiomanik on tuvastatud. Ta oli tõepoolest tahtnud vaid üksi maanteeservas olnud last aidata. Pärast seda kadus ka postitus Facebookist.

Politsei- ja piirivalveameti lastekaitsetalituse vanemuurija Liia Kilp ütleb, et ka politsei ei väida, et sõidukijuht lapsega pahatahtlikult vestlema hakkas. Saati, et ta oleks seda mitu korda teinud.

«Tegu oli juhtumiga, kus sõidukijuht ei käitunud lapse suhtes pahatahtlikult, vaid tundis siiralt muret tema kojujõudmise pärast. Lapsele esitatud küsimused olid igati tavapärased inimeselt, kes soovib teesklematult noore inimese jalavaeva vähendada,» kinnitab Kilp, kui politsei oli nii maasturijuhi kui ka lapsega rääkinud ja mõlemad kinnitasid, et tegu oli lihtsalt küüdi pakkumisega. Kuid ta lisab kohe, et ka edaspidi on politsei niisuguste tähelepanekute eest tänulik. Sest kellegi tervis või elu võib ju tõesti ohus olla.

Paanikateateis info moondub

Mullu aprillis levis sotsiaalmeedias kuldse maasturi juhtumiga peaaegu analoogne teade: Kõrveküla inimesi hoiatati kahtlase isiku eest, kes tõmmanud autosse väikese lapse. Teate autor andis mõista, et info pärineb usaldusväärsest allikast, ning palus lapsevanematel oma lastele selgeks teha, et võõrastest onudest tuleb eemale hoida, kuna Kõrveküla poe juures olevat punase sõiduautoga mees meelitanud last autosse ja oma koju. Ta kahtlustas, et see võis olla sama inimene, kes mõrvas Narvas pisitüdruk Varvara.

«Intsidenti oli meelevaldselt seostatud Narva traagilise juhtumiga, mis külvas inimestes põhjendamatut paanikat. Kõrveküla koolist koju kõndinud tüdrukule oli küüti pakutud, tüdruk keeldus sõidust ja auto lahkus,» ütleb veebikonstaabel Maarja Punak. Kontrollimisel selgus seegi, et tüdrukut ei meelitatud ega sunnitud sõidukisse.

2011. aasta augustis hoiatati inimesi Viljandis liikvel olevate pervertide eest. Naistel ja lastel paluti pimedal ajal kodus istuda ja mitte üksi linna peale minna. See olevat väga ohtlik. «Näiteks eile poole 12 ajal liikus ringi üks mees Männimäe tänaval jälitades ja seejärel nn ahistades ja hirmutades üht noort neiut,» seisis teates.

Punak ütleb, et ehkki tegu oli äreva teatega, millest politseile teatamine peaks olema lausa kohustuslik, et saaks ohtu tõrjuda, siis: «Kõik vihjas, et tegelikult sooviti postitusega endale tähelepanu tõmmata. Paraku ei kontrollita mõnikord sotsiaalmeedias levitatava info tõesust ja pannakse kõigile näha info, mis tekitab inimestes põhjendamatult hirmutunnet. Mõistlik oleks esmalt info edastada politseile, kes juhtunu täpsemaid asjaolusid kontrollib. Kui ohtu ei ole, pole tarvidust ka sotsiaalmeedias paanika külvamiseks. Kui aga tõesti liigub ringi mõni kommionu või pervert, ei saa inimene lootma jääda vaid sellele, et hoiatusteade sotsiaalmeedias pahategija tegevuse lõpetaks. Äärmiselt oluline on oma sellistest tähelepanekutest politseid viivitamatult teavitada,» rõhutab Punak.

Jaga artiklit

13 kommentaari

1
12345  /   14:44, 22. sept 2013
mõtetu ahvikari töötab seal kasu ei ole neist kopka eest ka

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis