Bristoli naelad. (http://bristolpound.org/)

Tänavustel kohalikel valimistel Tallinnas kandideerv Üle-eestiline Valimisliit on lubanud võimule saamise korral hakata jagama tasuta elektrit ning võtta pealinnas kasutusele oma raha. Kuigi tasuta elektri jagamine tundub esmapilgul utoopiline, on mõte euro kõrval rööpraha kasutusele võtmisest kergesti teostatav, seda enam, et üks rööpraha edulugu on kohe Bristolist võtta.

Suurbritannias Bristolis võeti möödunud aasta 19. septembril paralleelselt riigis kehtiva valuutaga kasutusele rööpraha nimega Bristoli nael, et elavdada sealset majandust.

Bristol Post andiski nüüd teada, et aasta hiljem võib öelda, et rööpraha idee on ennast õigustanud, kuna praegu on ringluses juba 280 000 Briti naela väärtuses rööpraha ning süsteemiga on liitunud 600 kohalikku ettevõtet.

Rööpraha emiteerinud Bristol Credit Unioni kõneisik Katie Finnegan-Clarke ütles, et kui veel aasta tagasi oli paljud ettevõtjad rööpraha suhtes enam kui skeptilised, siis nüüd soovivad nad juba ise süsteemiga liituda.

Ja vähe sellest. Tänu oma rahale on Bristol kogunud ka üksjagu tuntust, kuna tänu rööprahale on Bristol Londoni järel teine enim guugeldatud linn Suurbritannias, kusjuures Bristoli linnapea George Ferguson võtab kogu oma palga välja Bristoli naelades.

Kuid ka Eestis pole rööprahad võõrad. Paides emiteeriti kunagi kohalik valuuta PAI, mis tõsi küll, pole oma sünnist saadik kuhugile arenenud.

Teine lugu on Tartus, kus Tartu Hoiu-laenuühistu käivitas 2011. aastal veksliringluse, kus 1 veksel on võrdne 1 euroga. Kuid veksleid ostes saab ühistust neid 10 protsendilise soodustusega, mis tähendab, et vekslisüsteemiga liitunud ettevõtjatelt saab teenuse kümnendiku võrra odamalt.

Veksli saanud ettevõtjad saavad selle aga hiljem omakorda ühistus rahaks vahetada kursiga 1 veksel = 0,85 eurosenti.

Paraku pole ka Tartus ette näidata sellist edulugu kui Bristolis, kuid siiski on süsteemiga üle-Eesti liitunud ligi poolsada ettevõtjat ning näiteks Tartus saab vekslitega tasuda Elektritakso teenuste eest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rööpraha kasutusele võtmine pole mingi imerohi, kuid positiivse impulsi kohaliku majanduse arengusse annab see kindlasti.

Jaga artiklit

20 kommentaari

M
matemaatika  /   08:45, 23. sept 2013
Kui veksleid saab kursiga 1veksel=90senti ja maksta saab kursiga 1veksel=85senti, siis kas tegu on ikka mõistliku tegevusega. Iseenesest võib omal rahal olla mõte. Näiteks kui hakatakse liialt kummardama raha kuldvasikat ja unustatakse ära, et raha on suhtlusvahend. Oletame, et mängite sõpradega pokkerit ja keegi on korjanud endale kõik mänguraha (kas vedas või pettis), siis ainus viis edasi saada on see, et too jäetakse oma kuhja otsa ja teised emiteerivad uue raha ja mängivad edasi. Loomulikult võib too ahnur oma raha ka lihtsalt laiali jagada,.
J
ja ikka  /   01:52, 20. sept 2013
paides raplas narvas ja siis kuulutame ime

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis