Maailm

202 586 inimest on valmis Marsil surema (18)

Aadu Hiietamm, 14. september 2013 00:00
VISIONÄÄR: Marsile inimasula rajamist kavandava fondi Mars One kaa sasutaja ja tegevjuht Bas Landstorp. Foto: AFP/Scanpix
Hollandis registreeritud fond Mars One tahab olla esimene, kes saadab inimesed Marsile. Aprillis alustati kandidaatidelt avalduste vastuvõtmist. Nimekiri löödi lukku 31. augustil. Laekus 202 586 avaldust, neist neli Eestist. Esimene kosmoselaev nelja astronaudiga plaanitakse maandada Marsil 2023. aastal.

Marsile lennata soovijatel tuleb endale teadvustada, et nad jäävad sinna kuni surmani. Marsi vallutamine on kahtlemata üks tähtsamaid etappe inimkonna ajaloos, arvab Hollandi insener ja 2011. aastal asutatud fondi Mars One tegevjuht Bas Lansdorp (36). Ta usub, et Mars One suudab esimesed neli astronauti saata Marsi poole teele 2022. aastal. Pärast 500päevast lendu jõuaks nelik 2023. aastal Marsile ning jääks ka sinna elama ja uusi koloniste ootama.

Eestist kandideerivad üks naine ja kolm meest

Samal teemal

Kolonistikandidaatide leidmiseks kuulutati konkurss välja tänavu aprillis. Oodatud olid vähemalt 18aastased julged, kohanemisvõimelised ja leidlikud inimesed. Päris vanu kandidaatideks ei soovitud, sest esimene mehitatud lend on kavas alles üheksa aasta pärast.

Nimekiri löödi lukku 31. augustil ning soovijaid jätkus. Laekus koguni 202 586 avaldust. Neist 47 654 tuli Ameerika Ühendriikidest, 20 747 Indiast ja 13 176 Hiinast, vahendab Welt Online.

Esindatud on üle 140 riigi. Soomest tahab Marsile kuus, Lätist kaheksa ja Leedust viis inimest. Eestist unistavad lennust Marsile 19aastane Aleksandra, kelle emakeel on vene keel, 24aastane Risto, 19aastane Mati ja 35aastane Peeter.

Kolonistikandidaadid ei lasknud end vähemalt esialgu häirida teadmisest, et lennu korraldajate ettekujutuse järgi tuleb neil Marsil ka surra. Nimelt saadab Mars One astronaudid Marsile nii-öelda üheotsapiletiga.

Neil tuleb jääda sinna elama. Iga kahe aasta järel saabub Marsile neli järgmist astronauti ning aastal 2033 peaks neid seal rajatud koloonias elama ja töötama juba 20.

Põhivarustusena saaksid kolonistid kaasa mitme aasta toiduvarud ja väikese jõujaama, mis töötab nii tuumakütuse kui ka päikeseenergiaga. Samuti võiksid nad kaasa võtta kõrgtehnoloogilise kasvuhoone, kus saaks tegelda põllundusega.

Miks aga tuleb Marsile lendajatel Mars One’i nägemuse järgi sinna jäädagi? Asi on selles, et sinna- ja tagasilennuks vajalik kütus võtab palju ruumi ja maksab ka palju. Tagasilennukulud moodustavad Marsi missiooni maksumusest umbes 80%. Samuti on Marsilt startimine vägagi keerukas.

Järgmise kahe aasta jooksul sõelub Mars One välja 24–40 kandidaati, kes moodustavad 6–10 neljaliikmelist tiimi. Need tiimid alustavad koostöös USA erafirmaga SpaceX seitse aastat kestvat väljaõpet.

Kallis projekt

Mars One’i kalkulatsiooni järgi kulub esimese mehitatud kosmoselaeva maandamiseks Marsil umbes kuus miljardit dollarit. Iga järgmine lend nõuab neli miljardit eurot. Raha loodab Mars One saada erainvestoritelt ja telekanalitelt. Nii näidatakse kandidaatide valikut, nende lennuks valmistumist, lendu Marsile ja elu seal televisioonis tõsielušõuna, mis eeldatavalt leiab kümneid miljoneid vaatajaid.

Selleks, et 2023. aastal Marsil maanduvad neli astronauti saaksid seal ka elama jääda, on eelnevalt vaja sinna transpordilaevadega toimetada hulgaliselt toitu ja varustust. Enne astronaute peab Marsile jõudma koguni seitse transpordilaeva ja kaks kulgurit. Nende juhtimiseks saadetakse praeguste plaanide järgi 2016. aastaks Marsi orbiidile sidesatelliit.

Eksperdid kahtlevad

1993. aastal kosmoses käinud Saksa astronaut Ulrich Walter peab Mars One’i ajakava ja ka eelarvet ebarealistlikuks. Veelgi karmisõnalisemalt väljendus professor Alan Harris Saksa õhu- ja kosmoselennukeskusest (DLR).

«Minu arvates on kogu Mars One’i projekt absoluutne fantaasia. Esiteks juba õiguslikud küsimused, sest inimesed saadetakse Marsile surema. Samuti vajab Marsile rajatav koloonia tohutult ressursse ning tarviliku koguse toidu ja ehitusmaterjalide sinna toimetamine on hiiglaslik väljakutse. Unustada ei maksa sedagi, et inimesed vajavad Marsil elamiseks ja töötamiseks surmava kosmilise kiirguse neutraliseerimiseks kaitsekilpi,» rääkis professor Harris ajalehele Bild.

Mars One’i projekt tundub praegu tõepoolest ebaküpse ja hullumeelsena, kuid suurte eesmärkide saavutamiseks on teinekord vaja just esmapilgul hullumeelseid ideid.

Washingtoni ülikooli astrobioloog Dirk Schulze-Makuch ja Arizona ülikooli kosmoloog Paul Davies on tulised ühe-suuna-missiooni toetajad.

Nende arvates on Marsi koloniseerimine inimkonna püsimise seisukohalt lausa hädavajalik, sest inimkond elab Maal pidevas hävimisohus. Mingi ootamatu katastroof võib meie praeguselt koduplaneedilt kogu elu minema pühkida. Elu Maal ohustavad näiteks kokkupõrge suure asteroidiga ja kosmilist päritolu gammakiirguse sähvatus. Välistada ei maksa kõikehävitavat globaalset tuuma- või bioloogia- sõdagi.

Usku, et elu Marsil on võimalik, suurendab teadmine, et NASA uurimisseadmed on sealt leidnud jääd ja tõenäoliselt ka voolavat vett. Samuti väidavad NASA teadlased, et Marsi pinnas sarnaneb koostiselt normaalse aiapinnasega, kus saab kerge vaevaga kasvatada köögivilja.

Samal teemal

20.04.2016
VANDENÕUTEOREETIKUD: "käsi" Marsil kuulub tuumasõjas hukkunud tulnukale
31.08.2015
Kuidas veeta aega Marsil?
17.03.2015
Miks ei kipu inimene enam Kuule?
21.09.2014
FOTOD: SpaceXi veolaev lendas astronaute varustama