Õhtulehe spordiblogi

KOMMENTAAR: Vutikoondise taset näitab pigem mäng Ungari, mitte Hollandiga (8)

Ville Arike, 13. september 2013, 11:31
Eesti jalgpallikoondis.Foto: TAIRO LUTTER
Eesti jalgpallikoondis jõudis reedel tõsta poolehoidjad pilvedesse, et nad teisipäeval halastamatult maa peale tagasi tuua. Kuidas see mäng nii palju kõigub, imestab mõnigi. Kas ainult Kostjas on asi, küsib teine. Rüütli valis valed nupud, teatab kolmas.

Paljude fännide, aga kahjuks ka mõnegi jalgpalli abil leiba teeniva tegelase mälu näib olevat päris lühike. Ma ei kavatse koondise saavutust Hollandi vastu mingil moel maha teha. Vastupidi: Eesti võitles mehiselt, ei murdunud kiire avavärava järel ning Konstantin Vassiljevi kaks meistriteost väärisid imetlemist.

Aga. Vaadakem asju ka teise nurga alt. Holland surus tosin minutit kõvasti ja lasi seejärel ohjad lõdvemaks suhtumisega „küll see järgmine värav ka tuleb“. Kuid jalgpall on mäng, kus ei pruugi tulla. Eesti ise virgus, Holland ilmutas peagi närvilisuse tundemärke ning pärast Kostja teist kolli sattus paanikasse. Mäng nende esituses ei meenutanud ühelgi viisil seda kuulsat oranži kunsti.

Spetsid resümeerisid: Eesti mängis hästi, Holland väga kehvasti. Seetõttu ei saagi seda kohtumist Eesti koondise taseme õige lakmuspaberina võtta. Ehkki ajalukku jäädvustatud tulemust ei võta meilt keegi.

Paar aastat tagasi jõudis Eesti EM-valiksarja play-off’i. Ütlesin mõnele heale tuttavale, et kui vastased hakkavad Eestit tõsiselt võtma, läheb meil edaspidi väga raskeks. Taas tahtmata eestlaste saavutusi maha teha – kui vastaste nõrkusehetked ära kasutatakse, on see vinge! – leian, et Serbia ja Sloveenia lootsid meiega hõlpsalt hakkama saada. Ja lõikasid näppu.

Mis käesolevas MM-valiktsüklis on toimunud? Ungariga mängisime 0:1 ja 1:5, Rumeeniaga 0:2, Türgiga 0:3 – nelja mängu peale kokku 1:11. Neist keegi pole Hollandi masti tiim, kõik Euroopa keskmikud (maailma edetabelis asub Ungari Vana Maailma meeskondadest 19., Rumeenia 20., Türgi 26., Eesti 40. kohal). Ja kõik on meile koha kätte näidanud.

Mõni päev rohkem kui aasta eest andis kodumäng Rumeeniaga sarjale avapaugu. Tsiteerin oma häid vutispetsialistidest kolleege.

Andres Vaher mängureportaažis: „Rumeenia ei tulnud Eestit pressima kaugeltki nii tarmukalt kui eelmise, EM-valiksarja alagrupi soosikud. Oodati oma tundi, oldi kannatlikud, püüti hoopis Eesti pallivaldamist takistada.“

Ott Järvela paar päeva hiljem kommentaaris: „Kordi, kus Eesti vastase väljakupoolel söödumängu üles võttis, võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Rumeenia pressing polnud kõrge, aga kaitsemäng ülimalt tõhus ja kompaktne. Eesti ääred isoleeriti ning kaaslased ei suutnud Vassiljevit isegi ainsatki korda löögile mängida.“

Eesti suutis väravapostide vahele teha ainult ühe pealelöögi. Ka järgmistes eelmise sügise kohtumistes Türgi ja Ungariga – endiselt koos Kostjaga – jäime nullile ega loonud palju väravavõimalusi.

Meeskonnad, kes on endale selgeks teinud, kuidas Eesti vastu mängida ja seda plaani ka täita suudavad – FIFA edetabeli teise saja lõpetav Andorra mõistetavalt ei suuda –, on need, kelle järgi peame oma tegemisi vaatama. Sinimustvalgete prillideta.

Loomulikult tuleb sekka õnnestumisi, muidu asuksime edetabeli tagumises pooles. Aga ebastabiilsus on Eesti esitustesse sisse kirjutatud.

8 KOMMENTAARI

k
Kolga Kalev 16. september 2013, 13:20
Ma pakun, et ei näita ei üks ega teine. Mäng Hollandiga oli tugevalt üle keskmise ja mäng Ungariga suht tugevalt alla keskmise.
p
pk 14. september 2013, 15:04
Tundub, et lisaks uuele kujundusele on ÕL saanud ka eriti karmid moderaatorid, mida seadustele, headele tavadele ja moraalinormidele mittevastat leiti kommentaaris, kus ma nentisin, et sama hästi võiks meie korvpallikoondise tõelist taset näitavaks pidada kaotusi Hollandile ja Portugalile.
Loe kõiki (8)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee