Elu

Nõukogude mood Haapsalus: «Ega keegi nõukogude aega taga igatse. Seda tuleb võtta ikka läbi huumori.» (25)

Sander Salvet, 11. september 2013, 07:00
Rulluiskudel olümpiale! Teet Malsroos
Moeetendusel «Kuidas siis riides käisime» meenutati nõukaaja trende.

Haapsalu piiskopilinnuse hoovi laval marssisid laupäeval sõjaväelased, olümpiasportlased, kaljamüüjad, maainimesed ja paljud teised, kes olid justkui äsja välja astunud eelmisel sajandil tõusnud ja põrmuks varisenud absurdiimpeeriumist. Õhtuleht valis välja mõned stiilinäited.

Rulluiskudel olümpiale!

Olümpiasportlaseks kehastunud Reeno on nostalgiapäevadel juba kaheksandat korda. Tema rulluisud on käes kaaludes üpris rasked ning nendega püsti seista ja edasi liikuda on paras kunst. Pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui vapper sportlane lavalt treppi mööda alla püüab ronida. Midagi pole teha, käed tuleb appi võtta.

«Ega keegi nõukogude aega taga igatse. Seda tuleb võtta ikka läbi huumori,» selgitab Reeno.

Oma kostüümi ostis ta Orissaare kaltsukast, maksis see umbes 15 eurot.

«Tegelikult need riided päris nõukogude ajast pole. Ostsin bürootarvete kauplusest markeri ja joonistasin dressile olümpiamängude logo ja muud märgid.»

Haapsallu sõitis ta 1978. aasta oranži Ford Transiti minibussiga, mis on vaatamisväärsus omaette. «Kui gaas põhja vajutada, sõidab ta 90 kilomeetrit tunnis. Nii kogu aeg ei saa. Siia sõites oli keskmine kiirus 80 kilomeetrit tunnis. Need, kes meie taga pidid sõitma, väga rõõmsad vist polnud.»

Kindralihärra mundris lõksus

Sirge selg ja kindel kõnnak – nii astub üle lava sovetiaegne kindral Petro, pintsak ja vuntsid ühtmoodi soliidsed ja helehallid. «Pärast pensionile minekut võis mundri endale jätta. Naine kutsub mind kodus kogu aeg kindraliks,» selgitab seltsimees Petro, endal silmad kavalalt vilamas.

«Tegelikult ma ikka ei ole kindral.»

Pärast moeetendust on mundrist üpris raske välja pugeda. Särgi ülemise nööbi kallale võibki pusima jääda, valekindral peab naise appi kutsuma. Ka küllaltki uue väljanägemisega mustad nahksaapad, mis maksnud 28 rubla, ei taha jalast ära tulla. «Sääremarja tõmbas praegu krampi!» oigab Petro.

Mundri juurde kuulub ka vastavast ajastust auto, sinine GAZ 21, mida mees paraku nostalgiapäevadele sel korral kaasa võtta ei saanud, sest see tahab putitamist.

Maanaine purjus maamehega

Musta-roheliseruudulise kleidiga maanaise Kaie aksessuaariks on purjus maamees Priit, kes, ülikond seljas ja nokats peas, tuigerdab kord siia, kord sinna. Priit on tubli mees, tal helgib rinnas koguni tööveterani orden. «Meie riided pärinevad Haapsalu kaltsukatest. Mina sain oma kleidi väga odavalt, ainult kahe euroga. Priidu riided olid palju kallimad – 10 eurot,» räägib Kaie.

Nõukaajast meenub nii Priidule kui ka Kaiele kõigepealt helge pioneeripõlv, piimapudelid, mis suleti korgi asemel hõbepaberiga, ning välismaalt pärit kokakoolapurgid, kuhu sai näiteks Tarhuni sisse valada ja siis neist teiste laste nähes uhkelt juua.

Mustlasnaine ennustab tulevikku

Ühes madrusega ilmub lavale mustlasnaine Orvi ja asub talle tulevikku ennustama. Kust Orvi küll sellise rõivakomplekti on saanud? «Minus on natuke seda verd,» kostab ta sõbralikult ja patsutab kotikest oma puusal: «Mul on siin sees isegi kaardid olemas!»

Orvi vaatab hüpnotiseeriva pilguga otse silma, seejärel pigistab peopesa ja uurib sellel kulgevaid jooni. «Sa saad kaks last, mitte rohkem.»

Eks tuleb siis kahega leppida.

Valged kitlid

Lavale astub kaks valget kitlit. «Üks on naine, mis teine on, seda ei tea!» tutvustab neid šõu juht.

Ei, arstid nad ei ole ja süsti ei tee – hoopis kalja müüvad. Piiskopilinnuse hoovis on veoauto, mille taha haagitud suur kollane kaljapaak, ja selle taha on end omakorda haakinud looklev järjekord.

25 KOMMENTAARI

i
Igatsen küll 13. september 2013, 11:56
Ma olin siis INIMENE!Ja paremini saime ka omavahel läbi. Nüüd võid peksta, tappa, röövida - karistus üks - tingimisi. Ja klassiviha on see kui ei tunn...
(loe edasi)
k
Kui palju sulle, 12. september 2013, 09:59
muky, selle tellitud räuskamise eest makstakse? Tõsiselt?
Loe kõiki (25)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee