Eesti uudised

Kuulsa kapteni maja ära kinkinud naine: kuidas ma nii loll võisin olla! (60)

Juhan Haravee, 11. september 2013, 07:00
KANGE KAPTENI HÄÄRBER: Vaieldava kinkelepinguga omaniku staatusest tähtajatuks ja tasuta kasutajaks saanud Laine ei suuda ära siunata päeva, kui lasi endale augu pähe rääkida.  Teet Malsroos
Eakas naine püüab kinkelepingut kohtu kaudu tagasi pöörata.

«Rääkisin ootamatult pärandiks saadud majast ühele endisele naabrile, kellega pärast pikki aastaid juhuslikult kokku saime. Ei läinudki palju aega mööda, kui mulle tuli lahket abi pakkuma tema tütar oma mehega,» meenutab oma otsuses pettunud kinkija kohtusaali jõudnud vaidluse algust.

«Alguses olin sellele pärimisele vastu, kuid lõpuks suutis perenaine, kellele surmani toeks olin, mind siiski nõusse rääkida,» meenutab Laine ja jätkab: «Rääkisin oma ootamatu pärandi loo ühele endisele naabrile, kellega pärast pikki aastaid juhuslikult jälle kokku saime. Ei läinudki palju aega mööda, kui mulle tuli külla tema tütar oma mehega. Tundsid huvi, kuidas ma elan ja pakkusid abi, kui ma maja nendele kingin. Olin jälle kord lihtsameelne ning kuna mul abistajaid eriti kuskilt võtta ei olnud, jäingi nende pakutud kinkimise ettepanekuga nõusse.»

Nii vormistaski Laine maja 2008. aastal oma kunagise naabri tütrele Annele (nimi muudetud), säilitades vastavalt notariaalselt kinnitatud kinkelepingule õiguse majas oma elupäevad rahulikult lõpule saata. Lisaks lootis kidura tervisega Laine vastsetelt kingisaajatelt abi ja toetust, mida olevat talle ka suusõnaliselt lubatud, kuigi vastavat kokkulepet kinkelepingu juurde ei sõlmitud.

Kapteni maja laenutagatiseks

«Mingit abi ma Annelt ja tema mehelt pole saanud. Kas kaks kilo kartuleid seitsme aasta jooksul on mingi abi. Ka maja korrashoiust pole nad huvitatud – talvel on mõnes ruumis vaid +3 kraadi sooja. Ma pole juba aasta aega Annega rääkinud, sest ta ei soovi seda. Mõned korrad on käinud külas tema mees, kuid kõik on siiani jäänud vaid sõnade tasemele.»

Lainet pahandab, et 2009. aastal sunniti teda koos Anne emaga veetma päevi Saaremaal, väidetavalt tervise kosutamise eesmärgil. Tegelikult aga kasutanud maja uued omanikud tema äraolekut naise sõnul selleks, et viia majas läbi põhjalik inventuur ja koostada kinnistu hindamisakt.

«Ma ei saanud algul kuidagi aru, miks ma ei tohtinud nende toimetuste juures viibida,» meenutab Laine salapärast Saaremaa reisi.

«Alles hiljem, kui selgus, et Anne tahtis Bigbankist laenu võtta ning soovis maja selle tagatiseks kasutada ehk – nagu öeldakse – kinnistule hüpoteeki seada, sai selgeks, miks oli parem, et ma kohal ei olnud.»

Hindamisakt kubiseb Laine sõnul valedest, nagu näiteks see, et majas olevat täielikult vahetatud elektrijuhtmed. Ta on veendunud, et pärast «tervisekosutamist» Saaremaal on majast ühteist väärtuslikku tõenäoliselt kaotsi läinud. Laenuraha, mille suurusest pole Lainel siiani aimugi, olevat Anne aga kasutanud Laine väitel hoopis oma teisel kinnistul.

«Kui aga Anne ei suuda oma laenu ära maksta, võib ju juhtuda, et maja võetakse panga poolt laenu katteks ja mina leiangi end lõpuks enne surma tänavalt,» muretseb Laine.

«Selle hüpoteegi seadmisel minu õigus maja tähtajatule ja tasuta kasutamisele peatati, nagu väidavad juristid.»

Vaidlusele kohtuvälise lahenduse leidmisest polevat Anne Laine sõnul huvitatud. Ettepanek maja kahe peale maha müüa ja Lainele tema osast väike korter osta ei rahulda aga kinkijast endist omanikku sugugi. «Ükskord juba olin loll ja jäin pettureid uskuma,» kurdab Laine.

«Minuga koos nad aga maja müüa ei saa, sest kes see ikka kinnisvara koos vanamutiga ostab.»

Nad ootavad mu surma!

Laine on oma õiguste kaitseks otsinud abi nii õiguskantslerilt kui ka advokaatidelt, uurinud iseseisvalt seadusesõna, saades oma võitluses tuge ja abi sõpradest naabritelt.

Advokaadile on naine oma sõnul kulutanud juba umbes 100 000 krooni (ca 6410 eurot) ja peab nüüd edaspidi rahanappusel leppima tasuta riigiõigusabiga, millesse tal suurt usku ei ole. Küll aga on ta otsustanud tegutseda omal käel just õiguskantsleribüroost ja teistelt nõuandjatelt saadud näpunäidete järgi.

Laine on veendunud, et ainuke asi, mida Anne temalt ootab, on, et ta lõpuks ära sureks. Ta siiski ei kinnita, et talle oleks sellest soovist otse mõista antud. Siiski ei kavatse ta oma maja uutele omanikele seda rõõmu valmistada, vähemalt esialgu, kuni õiglus pole jalule seatud.

Laine naabrinaisest sõbranna hinnangul on korteripettustega kuulsaks saanud Liis Haaveli kuriteod Anne skeemiga võrreldes liivakastimäng: «Siin tegutsetakse ikka nii professionaalselt ja selliste jõududega, et nende vastu saada on väga raske.»

Kohus kinniste uste taga

«Kui te vaid poolt usute, mis see naine teile räägib, olete igal juhul petta saanud,» kommenteerib majaomanik Anne Laine süüdistusi, soovitades need tähelepanuta jätta.

«Kõik see, mida ta kokku ajab, kannab vaid üht eesmärki – mind ja minu peret laimata.»

Anne sõnul on tema ja Laine suhted muutunud teravaks just eaka naise kiuslikkuse ja pahatahtlikkuse tõttu. Ka ei tunnista ta õigeks väidet, et viie aasta eest sõlmitud kinkeleping oleks tehtud tema pere algatusel. «Kohtusse lähen ma täiesti rahuliku südamega ja mul on piisavalt tunnistajaid, kes minu sõnu kinnitavad,» ütleb Anne päev enne istungit Harju maakohtus.

«Jutt, et me pole teda aidanud, on läbinisti vale. Tuletan vaid meelde, et minu ema viis talle mitmel korral süüa ja aitas arsti juurde saada. Oleme teda aidanud küttega ja viisime ta Saaremaale spaasse. See on pikk jutt. Usun, et kohtus ei õnnestu tal enam valetada ja meid laimata. Parem, kui ajakirjandus seda vaidlust üldse ei kajastaks, sest muutute tahes-tahtmata tema laimu käepikenduseks.»

Eile hommikul Harju maakohtu Kentmanni tänava kohtumajas alanud istungi kuulutas kohtunik Iris Kangur-Gontšarov kostja Anne esindaja advokaadibüroo Heta advokaadi Ahti Kuusevälja taotlusel kinniseks. Üleöö sündinud otsus ei üllata, sest oli ju avalikkuse ees piisavalt tuntud Anne väljendanud juba eelmisel päeval Õhtulehele oma tungivat soovi vaidlust mitte torkida. Kohtuniku otsus ja selle põhjendused olid mõistagi juriidiliselt korrektsemad – kohtuvaidluse käigus puudutatakse eraelulisi üksikasju, mida kostja ei soovi avalikustada.

Keda saadab kinniste uste taga edu, kas tasuta riigiõigusabi kasutavat üksiküritajast Lainet või vilunud advokaadi tasulise teenusega arvestav Anne, selgub lähiajal.

Notar priidu pärna: kinki tagasi saada on raske

Kommenteerib notar Priidu Pärna: «Kinkelepingu puhul kehtib reegel, et 9 korda mõõda, 1 kord lõika. Kui vara on kingitud, siis selle tagasisaamine on vaevaline ja selleks peab olema piisav põhjus. Lihtsalt ümber mõelda ei saa.

Piisavaks põhjuseks kinkelepingust taganemiseks on kingisaajate jäme tänamatus või kinkelepingu tingimuste mittetäitmine. Sageli peab nende asjaolude üle otsustama just kohus, sest kingisaaja ei ole valmis vabatahtlikult kingitust tagastama.

Kinkeleping peab olema notariaalselt vormistatud just põhjusel, et notar peab tehingu tagajärgi kinkijale selgitama ja olema veendunud kinkija soovis oma omand tasuta ära anda.

Ebakindlas olukorras, nagu kinkimine mittelähedastele isikutele, on turvalisem teha testament või pärimisleping tulevase omaniku kasuks – sel juhul jääb omanik ikka surmani oma vara omanikuks ja omandiõigus läheb üle alles pärast surma.

Kinke puhul on lisatagatiseks seeselamis-õiguse kandmine märkusena kinnistusraamatusse. See tagab, et isegi kinnisvara edasimüümise korral – see õigus ju uuel omanikul on – jääb seeselamisõigus kestma.

Kui kingisaaja tahab kinnisvara pantida, siis see on võimalik seeselamisõigust omava isiku nõusolekul. Nõusoleku andmisel peab jällegi notar selgitama sellise nõusoleku tagajärge – nõusolekut andes on omanik nõus, et vara sundmüügi korral laenu katteks peab ta välja kolima. Keegi ei saa kohustada seeselavat isikut samas sellist nõusolekut andma.»



60 KOMMENTAARI

n
No jah 12. september 2013, 09:26
Olgu nende osapooltega mis on aga kinkelepingu järgi võib ju Laine elada majas kuni surmani ja big pangi Anne ai suuda laenu tagasi maksta ja maja müüki läheb, peab ju Laine välja kolima.
e
eli 12. september 2013, 09:21
Mis kergelt tulnud see ka kergelt läheb.oleks ta ise endale maja ehitanud ei siis oleks seda kellelegi niisama kinkinud.Kui enam maja pidada ei suuda ...
(loe edasi)
Loe kõiki (60)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee