Eesti uudised

Taluperenaine: hundid jälgisid, millal ma tuppa lähen!

Arvo Uustalu, 9. september 2013, 00:00

46 KOMMENTAARI

k
kanister/ 10. september 2013, 21:13
Teemast jääb mulje, et enne meid nagu keegi Eestis lambaid ei kasvatanud. Et nüüd on hundid, enne polnud. Kui riik ei luba hunti jahtida, siis on kaks võimalust. Esimene on, et tuleb hankida siin juba mainitud valvekoeri. Teine võimalus on palgata labmakarjus. No kui need variandid ei sobi ja ise mees, siis lihtsalt maha lasta lammastele kallaletunginud hundid...hädakaitse ja kogu lugu. Pole mõtet kellegile loota.
a
aga/ 10. september 2013, 18:41
kas kaukaaslane või mingi suur verekoer..kas nemad ka hundile vastu ei saa siis?
m
Maamees/ 10. september 2013, 15:57
Pirukamüüjale soovitus. Kutsu kohale komisjon, kui need teevad kindlaks et pirukad võsavillem pihta pani võid järgmisel aastal saada kadunud pirukate raha. Ainult et omaosalus on mingi 165 jevrot, suurem kahju korral võid ehk midagi saada.
a
arnold/ 10. september 2013, 15:50
loen siin huviga ja vaatan kuidas "asjatundjad" negatiivseid komme jagavad hulgi isikutele,kes soovitavad igat sorti suuremaid karjavalvekoeri kasutada.........ausalt öeldes ei saa sellest aru! kas keegi arvab tõesti ,et 1. lambad maha tappa lasta on odavam? 2. teab keegi nimetada mõnd fakti,et kaks- kolm korralikku karjakoera ei ole suutnud siinmail hunte karjast eemal hoida?
hea küll,koerad ja väljaõpe on muidugi omaette (kallis ja teadmisi nõudev) teema ja igaüks ei viitsi ilmselt sellega mässama hakata,aga suvalise elektroonilise mobiilse süsteemi ,mis näiteks liikumisanduritel baseerudes toimiksid ja sellise helisignaali tekitaksid ( teravad püssipaugu taolised helid mõjuksid kindlasti hästi) ,mille puhul hundid mõneks ajaks antud lambakarja rahule jätaksid ,peaks vast küll saama suhteliselt lihtsalt kokku klopsida ja üles panna.........elektroonika on teadupärast odavam kui inim - või koera tööjõukulu!
ja veel, saksa lambakoertega aastaid tegelenud inimesena ma kahjuks ei jaga seda arvamust ,et väiksem koer on "parem valvaja ja teeb häält jne"........küsimus ei ole selles , kui suur mingi koer peaks olema,vaid et millel põhineb eeldus,et KOER HAKKAB HUNTIDELE RAGEERIMA, mitte ei poe näiteks hirmust kuudinurka? ( mis on VÄLTIMISKÄITUMISENA oma elunatusest lugupidava iga TREENIMATA koera loomulik reaktsioon!) selleks,et koer reageeriks huntidele või karjavarastele,peavad tal olema : 1. pärilikud (karjakoera )eeldused 2. treenitus antud situatsiooni tarbeks (stressitaluvus!) võiks veel antud teemal mõtiskleda,aga jätaks teistele ka ruumi......
lõpetuseks: ise eelistaksin karjavalvurina iseseisvalt toimida suutvat saksa lambakoera. õnneks ei ole ka Saksamaal saksa lambakoera kui karjakoera konsepstioon päriselt veel kadunud: http://www.kirschental.de/index.php/de/die-geschichte-unserers-zwingers
p
pirukamüüja/ 10. september 2013, 12:38
Mina ka tegin hommikul putka lahti ja läksin koju toimetama . Kui paari tunni pärast tagasi tulin olid pirukad nahka pandud. Nõuan kompensatsiooni maksumaksja taskust.
Tõesti - valvake krt. oma vara korralikult, palgake karjus kui ise ei viitsi ja lõpetage vingumine oma laiskuse tagajärgede üle. Muidugi, mis viga kui maksumaksja kõik kinni plekib..
p
peep/ 10. september 2013, 10:51
Rasvasemaks kui julgehundi rind
on saamas lambaliha hind!
k
kollasedroosid/ 10. september 2013, 09:30
Aastal 1950 oli minu koolitee ja huntide rada ühine. Vanaema saatis mind kooli ja kiitis hunte, et nende jälgi mööda on lumes kergem käia.. Alles nüüd mõistan vanaema julgust, Hundikarja ei takista miski. Meie küla lambaid hoiti koos, neid valvas karjus, kes pidevalt takistas huntide rünnakuid. Üks vaatepilt: kaks hunti, lammas keskel, jooksevad metsa poole. Kolmas hunt nende taga ja peksab sabaga. Karjus koertega nende järel. Hunt luurab kaua ja saab aru kui karjus kaotab valvsuse.
Arvan, kui hundid hakkavad inimeste kätetööd hävitama ja metsas on vähe sööki, siis pole vaja huntide arvukust suurendada. Looduses peab olema tasakaal. Hunt ei tohi laudauksi kraapimas käia. ja ketikoeri murda. Lahtiselt kasvavad koerad hävitatakse jahimeeste poolt. Piirata kodu plankudega või hävitada lambad on hullus. Seadusemehed ootavad traagikat, siis leitakse lahendus.
m
missukas/ 10. september 2013, 09:23
huvitav millal on aeg sealmaal, kui väikelapsi hakkavad hundid murdma, kas siis saame ka hüvitist ja kui palju ! Peab ise relv laetud aknapeal olema ja tuld andma !

r
raivo/ 10. september 2013, 08:10
kas lammastel saaks kasutada spetsiaalseid ogadega kaelarihmu nagu neid kunagi müüdi koerte jaoks.
s
seenelkäik/ 10. september 2013, 07:15
ootame kuni hundid mõne poliitiku või tema pereliikme maha murravad, siis ehk on loota, et saame hundinuhtlusest lahti
a
Ametnike loba ja hundiuurijate hala inimesi ju nende hädas ei aita. Tegutsemine aga aitab. / 10. september 2013, 02:01
Kas takistuseks on Euroopa Liidu järjekordsed kyndimatud ja eluvöörad seadused vöi Eesti
Vabariigi ametnike yksköiksus inimeste häda suhtes ? Eesti jahimehed vöi ka lihtsalt Eesti kohalikud mehed peaksid hädas inimesi aitama ja need jultunud kiskjad ilma igasuguse ùleliigse kisa-kärata likvideerima ning inimesi nende hädas viivitamata aitama.
"
9. september 2013, 23:04
"Peale nende abinōude rakendamist ei ole minul kadunud ühtki lammast " ... ainult naabrimees:D
t
Turvalisus eelkõige/ 9. september 2013, 22:01
Minu karjamaa on kaitstud nelja vahitorniga kus asetsevad kuulipildujad paukpadrunitega ja korralikud prozed. Peale selle, karjamaad ümbritseb okastraat, koos kōrgepinge traadiga. Karjamaa keskel asetseb vahimajake, kus katuse platformil on ööpäevaringselt valves 4 snaiperit. Minul on tellitud kaitsma üks kallimaid turvafirmasid eestis, neil meestel on vöö vahel mittu tulirelva. Karjavalve penideks on kaukaaslased ja kangalid ja ... Peale nende abinōude rakendamist ei ole minul kadunud ühtki lammast
M
"Soovitused"/ 9. september 2013, 21:37
Marie-Thérése Chaupin vastas lahkelt ka küsimustele. Selgus, et ka Prantsusmaal ollakse huntidega hädas, eriti mägede piirkonnas, kus kaitsetarade ehitamine on võimatu. Igal aastal on murtud umbes tuhat lammast. Materiaalne kaotus kompenseeritakse, kuid see ei korva karja ja karja omaniku stressi. Seadus kaitseb hunti ja kohustab peremeest oma lambaid turvaliselt karjatama. Kasutatakse ka kaitsekoeri, kelle ostmine, väljaõpetamine ja ülalpidamine on väga kulukas. Mägedes käib palju turiste ja matkajaid ning karja kaitsvad koerad ründavad ka neid.
M
"Soovitused"/ 9. september 2013, 21:37
Marie-Thérése Chaupin vastas lahkelt ka küsimustele. Selgus, et ka Prantsusmaal ollakse huntidega hädas, eriti mägede piirkonnas, kus kaitsetarade ehitamine on võimatu. Igal aastal on murtud umbes tuhat lammast. Materiaalne kaotus kompenseeritakse, kuid see ei korva karja ja karja omaniku stressi. Seadus kaitseb hunti ja kohustab peremeest oma lambaid turvaliselt karjatama. Kasutatakse ka kaitsekoeri, kelle ostmine, väljaõpetamine ja ülalpidamine on väga kulukas. Mägedes käib palju turiste ja matkajaid ning karja kaitsvad koerad ründavad ka neid.
t
Taluperenaine/ 9. september 2013, 21:31
Praegused meetmed Eestis huntide populatsiooni kontrolli all hoidmiseks ei toimi, sestap on uute väljatöötamiseks kokku kutsutud töögrupp, kuhu kuuluvad nii kohalike karjakasvatajate, jahimeeste, maaomanike kui teiste huvigruppide esindajad. Välja kavatsetakse töötada plaan huntide arvukuse kontrolliks

t
Taluperenaine/ 9. september 2013, 21:31
Praegused meetmed Eestis huntide populatsiooni kontrolli all hoidmiseks ei toimi, sestap on uute väljatöötamiseks kokku kutsutud töögrupp, kuhu kuuluvad nii kohalike karjakasvatajate, jahimeeste, maaomanike kui teiste huvigruppide esindajad. Välja kavatsetakse töötada plaan huntide arvukuse kontrolliks.
s
ss-tegutseb/ 9. september 2013, 20:23
Mul on selle tarbeks KALASHNIKOVI automaat.Iga aasta ikka 5-6 hunti peavad elu loovutama.Lambaid on 600 ja kõik ilusti terved.
b
Busa/ 9. september 2013, 19:37
Püüdmiseks tehke hundiaed. Selline kahe ringiga ja kõrge. Keskele lammas ja välimine ring ise kinnilangeva uksega. Hommikul hea loomaaeda viia.
m
Maanaine/ 9. september 2013, 18:20
Meil , Läänemaal, on mitmest karjast juba hundid viinud lambaid. Oleme jahiseltsidele teatanud aga nemad ütlevad, et pole jahihooaeg.Ja lasta ei tohi, saavad kopsaka trahvi.Paar kuud tagasi oli päris õudne- kolme hundi hulgumine meil võsastikus- ajas judinad peale- päris päeva ajal.Paar aastat tagasi võtsid hundid ka meil talus lambaid maha.Pika lunimise peale sai jahiselts ühe hundi laskmisloa ja seegi looduskaitsealal- no mis nali see siis olgu(ei tohi ju lasta seal).Ja nii see jäigi.Ei aita siin el. karjus ega aiad- mitu hunti hirmutab lambad nii ära, et nad ei hooli tugevast aiast. Oleme kõike proovinud.Edu teile lambakasvatajad.Vastuseks ühele kommentaarile tahan öelda, et kaukaasia lambakoer kardab hunti aga ilvest mitte(meil on kaks koera, kui hundid uluvad lähedal on nad vait, aga kui ilves tuleb karja siis nad annavad kohe haukumisega märku).Päikest kõigile.
u
u/ 9. september 2013, 18:11
kolm kaukaaslast lamkarja valvama
o
9. september 2013, 16:37
Ohjee.. Palju õnne kallid, kaasmaalased! Külmavereline rahvas!
l
Lupus Sapiens/ 9. september 2013, 16:17
hundid ootasid ,millal tädi läks tuppa 10.45 Kanal2 -s algava "Igavene armastus" seriaali kordust vaatama.
e
ehh/ 9. september 2013, 16:12
Hunt on looduse sanitar. Peaks rõõmustama, et arstide puudusel kasvõi keegi teeb sellist tänuväärset tööd.

d
debiilsed kolhoosnikud/ 9. september 2013, 16:11
63 lammast on liha ja naha hinnas ca 6300 eurot keskmiselt (rääkimata juba kasvatamisele kulunud kulu) ,kas siis niipalju mõistust pole,et investeerida elektrikarjusesse ja elektritarasse ,mille maksumuseks oleks ca 2100 euri keskmise lambaaia pidamiseks ,siis videokaamerad ,mille reaalajas pilt oleks näidanud seda isukat huntide poegade ründeõpetamise tundi (muide on võimalik videokaamerad reguleerida selliselt ,et kui hakkab suurem sort sebimine ja liikumine ekraanil ,siis hakkab video alles tööle ja tööle asudes annab sireeni toasolijatele ning miks mitte panna paar 5 eorost Volga signaali aia peale hüürgama?! No ja muidugi kutsa (d) .
PS: Jahimehed räägivad ,et hundijahil pannakse punased lipukesed välja sest hunt ei lähe selle lipu alt läbi või mööda ,no ostke punast sitsi riiet ja katke kogu aed punaste lipukestega või pange nad juba aia lähistele,ka metsa tuleb harvendada ,hundid murravad seal taludes ,kus metś maja kõrval,kui vahele jääb tühimik või väli ei ole nad ,eriti lastega üldsegi nii julged.
MINGI LOLL HALA JA TUNNE ,ET TEGEMIST ON SÜSTEMAATILISE KINDLUIUSTUSPETTUSEGA,viimasel ajal on vist "kliendid kullasoone leidnud" ,liha on ja pappi tuleb!
e
Eku/ 9. september 2013, 15:15
Targutajatele veel niipalju, et ega see elektrikarjus hunti takista. Oli samuti kahel real elektrikarjus, aga soed käisid ikkagi murdmas...
m
Mnjah/ 9. september 2013, 15:08
Murdmist treeniv hundikari on kõigile ohtlik. Kui nii edasi läheb, saab olema nagu 19.sajandil. Siis oli inimeste, eriti laste murdmine sagedane.
Ainult hirm inimese ees hoiab neid majapidamistest ja inimestest kaugemal. See hirm paistab kadumas olevat.
Mingid elektrikarjused neid ei pea. Kui alt ei saa, lähevad jõuga läbi. Tagasi hoiaks pinge, mida kasutada ei tohi, sest see on kõigile ohtlik.
j
jama/ 9. september 2013, 14:49
mis ta kasvatab seal lambaid siis? ja ostab uued asemele jälle tapmiseks - vaesed lambad ju. Hunt tuleb kõigest läbi ikka kui nälg silme ees. Küll inimene on ikka rumal loom. Kui raha pole et elektrikarjust ja korralikku aeda ehitada, siis ära piina loomi seal hirmu all.
m
MADIS/ 9. september 2013, 14:45
JU siis tuleks muretseda paremad karjakoerad. Kaukaasia lambakoer saab üks ühe vastu igast hundist jagu.
h
hundu/ 9. september 2013, 13:44
kehtib ütlus-loll kui lammas.
k
kusti/ 9. september 2013, 13:36
no see aed on neil küll selline moe pärast seal, vaevalt täiskasvanud inimesele nabani ja hõre ka....mis seal siis imestada ...kus see hunt siis minema peab neid kutsikaid õpetama? naabri turismitallu ?;-)
k
kas/ 9. september 2013, 13:30
sealkandis keegi püssist pole midagi kuulnud?

l
Liina/ 9. september 2013, 13:27
Tasub rääkida ühest juhtumist korraga, muidu lähevad juba väited rumalaks. Artiklist tuleb selgelt välja, et perenaine pole ka pärast jõhkrat tapatööd hankinud endale karjakoeri ega tegelenud elektri karjusege. Räägib plankudest. On hulganisti farme ja talusid, kus on suured alad ümbritsetud karjusega. Eestis pole päris nii nagu Šotimaal, et lased lambukesed aasale ja miskit ei juhtu. Sellega, et meil on metsloomad ja oht metsadest, tuleb arvestada. Kui elukoht on suurte rahvusparkide ja hundikogukondade juures, siis vb on tegu vale põllumajandussuuna valikuga. Aastasadu on inimene valinud põlluvilja ja karilooma loodusoludest sõltuvalt. Kui ikka hundid elavad kõrvalmetsas, siis vb oli juba alguses kehv mõte lammast kasvatama hakata. Selliseid mõtteid inimene muidugi ei mõtle, tema esimene reaktsioon on kohe looma ja loodust süüdistama hakata ja kohe püss seljas looma maha laskma. Ükskõik, kas tegu on hundi või mõne muu "valesti" käitunud loomaga.
j
9. september 2013, 13:15
Ja vastates Linna komentaarile, siis palun olege meedis toimuvaga kurisis. Mitte ainult sel aastal, vaid ka varasematel aastatel on olnud palju lugusid sellest, kuidas talupidajad kaitsevad oma koduloomi. Küll üht, teist, kolmandat ja igasugu imenippe veel tarvitusele võttes. Miski ei aita!!!
i
9. september 2013, 13:13
Ilmselgelt ma tänan komplimendi eest!
Meile on soovitatud võtta lihtsalt väike koer, kes häält teeks. Selle mis iganes Türgi tõu kohta on öeldud - On koer või mitte, hunti kardab nii või teisite, väikesed klähvatsid on ka palju tragimad kui suured. :) Ma nimesid ei mani kes, kuid mitte mingi suvaline ja lambi inimene pole seda öelnud.
l
Liina/ 9. september 2013, 13:12
Artiklis ei ole juttu sellest, kuidas perenaine oma lammaste turvalisuse tagab. Kas siis kõik karjakasvatajad eeldame, et laseme maha kogu elava looduse metsas, et nemad saaksid rahus oma lambukesi pidada. Ostku omale tõupuhtad pürenee lambakoerad, tarastagu oma lambad kahekordse elektrikarjusega (elektrikarjus jookseb nii üleval, kui all) ja siis alustame uut vestlust. Eesti rikkus on liigiküllus metsades. Kui nagunii enamik eestlasi enam maal elada ei taha, siis võiksid vähemalt etsloomad maal rahus elada.
m
mõni ajab ikka siin pensionäri jura ??/ 9. september 2013, 12:55
See on kindlaks tehtud et Türgi Kangal on spetsiaalselt aretatud tõug,mis on aretatud huntide taltsutamiseks ja hävitamikseks ,palun lugege Kangali kohta siis saab mõni loll siin ka targemaks !!!!!
s
9. september 2013, 12:42
Selge, pidage teie oma koeri suures karjas. olen õpris veendunud, et ka see ei aitaks, olgu neid siis 1 või 5, ikkagi jäävad hundid oma ürgsete instinktidega peale.
u
Unistus/ 9. september 2013, 12:20
Põllumajandusministeerium koostöös Keskkonnaametiga teeb kontrolluuringud, et välja selgitada Eesti looduses olevate huntide täpne arv, paiknemine, käitumismustrid ja populatsiooni majanduslik kahju(kasu)tegur.
Sest praegused seireandmed on küsitavad!
Meie Peebul oli hunt
kes vaid ulus Peebule
ole hea kulla hunt
ulu meile kõigile!
Mää-mää, ei ma saa,
sest mind pole loendatud!
Loominguliselt loendanud: hunt-lambanahas
Senini on hundid olnud USAs ohustatud liikide nimekirjas. Ent see võib lähiajal muutuda. Ameerika Ühendriikide Kala ja Eluslooduse Teenistus (The United States Fish and Wildlife Services) teatas, et neil on plaan vabastada ohustatud liikide nimistust hundid (välja arvatud Mehhiko hundid).
24. ja 25. veebruaril toimusid FACE peakorteris ja Euroopa Komisjonis suurkiskjatele pühendatud nõupidamised.
Seekord oli märgata ka olulisi poliitilise tonaalsuse muutusi. Kui senini keskenduti peamiselt suurkiskjate nii-öelda heaolule, siis nüüd tõdeti, et üldiselt juba kõikjal Euroopas käib suurkiskjate käsi hästi, aga ka inimesed peavad elada ja töötada saama.
Tuleb tõdeda, et ilmselt on meilgi Eestis aeg üle minna senistelt jäikadelt seisukohtadelt reaalsele konstruktiivsele koostööle osapoolte vahel.
t
tuleb../ 9. september 2013, 12:14
muretseda türgi lambakoerad Kangalid 5-7 tk siis näete kuidas teie lambad elavad veel mitu sajandit puutumatuna ; http://www.youtube.com/watch?v=5TOl333F9_w
see et sul ketis on 1 hundikoer 4-5 hundi vastu siis muidugi pole lootustki

m
Merly/ 9. september 2013, 11:07
Ilmselgelt peab täpsustavaks komentaariks lisama, et tegu ei olnud itte kraaviga vaid suisa ojaga - OJAGA!
s
sepp/ 9. september 2013, 09:10
siinkohal tuleks meenutada "hundiuurija" M. Kübarsepa välja öeldut, et Soomaal vaid 2 hunti olevatki, kes inimest pelgavad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee