Uudised

Urmas Nemvalts saab Oskari 

VALDO JAHILO, 26. märts 1999, 00:00
27. märtsil antakse Palamusel seitsmendat korda üle Oskar Lutsu huumoripreemia. Tänavu pälvib selle Postimehe karikaturist ja koomiksijoonistaja Urmas Nemvalts (30). Urmas Nemvalts on teine joonistaja, kes Lutsu huumoripreemia saab. Enne teda on selle napsanud Priit Pärn. Urmas Nemvalts valiti välja põhjendusega, et tema piltide tekstid on väga vaimukad ja teravad. ”Mina arvan, et hea karikatuur räägib enda eest ka ilma tekstita,” ütles Nemvalts. ”Aga kui see kellelegi meeldib, siis on ju hea.”

Preemia oli Urmasele üllatus. ”Eks see auhind rohkem selline edevuse asi ole. Kui vahel vaimu peale ei tule, võibolla siis vaatad, et näe, küll ma olen ikka kord kõva mees olnud, ja saad kriisist üle,” mõtiskleb ta.



Pilte hakkas Urmas Nemvalts joonistama kauges lapsepõlves. ”Alguses seintele, hiljem paberile. Esimesed tööd jõudsid ajakirjandusse enne sõjaväkke minemist, 1986. aastal, need ilmusid Edasi naljalisas ”Herilane”. Pärast armeeteenistust tekkis Urmasel meeletu eneseväljendamistung. ”Hakkasin kõvasti pilte joonistama, neist trükki jõudis võibolla iga kümnes. Ei olnud vist toimetust, kuhu ma karikatuure poleks saatnud. Kvaliteedi proovikiviks sai ajakiri Pikker. Peaaegu igas numbris ilmus ikka midagi,” räägib Nemvalts.



Postimehe palgal on Urmas 1994. aasta sügisest, kui temast sai esimene igapäevakarikaturist Eesti ajakirjanduses. Aasta tagasi jõudis kätte maagiline 1000 karikatuuri piir. ”Need on ainuüksi Postimehes ilmunud päevapoliitilised pildid. Kui muu juurde arvestada, siis on praeguseks neid kogunenud juba...väga palju,” proovib Urmas hulka meelde tuletada.



Möödunud aasta sügisest hakkas Urmas Nemvalts Postimehes ilmutama ka koomiksisarja ”Mürakarud”. ”Selle joonistamine on mõnus vaheldus,” tunnistab ta. ”Karikatuure on keerulisem teha, neis peab olema mingi kindel iva või mõte. Aga koomiksis tuleb nali vabamalt, ei ole nii palju piire.”



Ei karikatuure ega koomiksit saa eriti ette joonistada. ”Need sünnivad jah niimoodi kohe. Et kui homsesse lehte on vaja, siis mõtlen midagi välja,” räägib Nemvalts.



Aga puhkus ja taastumine?



”Suvel tahaks natuke puhata. Siis tuleb veidi ”Mürakarusid” ette teha. Aga ega nad eriti kaela peal ole, neid on päris vahva joonistada.”



Urmas Nemvalts on ka maailmarekordiomanik. 1997. aasta suvel Tartus Postimehe päeval joonistas ta maailma suurima karikatuuri. Raekoja seinale oli tõmmatud suur lina, millele Urmas pintsli ja tõstuki abil naljapildi maalis.



Muheda ja tagasihoidliku mehena ta oma saavutusi eriti esile ei upita. Ta teeb lihtsalt asja ära, ja nagu võite veenduda, tipptopp. Tänu Oskar Lutsu huumoripreemiale on Palamusel avatud ka tema piltide näitus. ”Ega ma mingi eriline jutumees ole,” kohmab ta. Aga anekdoote teab ta küll. 1997. aastal pärast kahe Tartu naljamehe anekdootide kestvusrääkimisrekordi püstitamist sealsel laululaval tuli ta kõnelejate juurde ja ütles: ”Käisin teid siin kõik need kolm päeva kuulamas. Paari nalja ma polnudki varem kuulnud.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee