Mõned nädalad veel ning maksu- ja tolliamet hakkab tegema tulumaksu tagasimakseid. Tegemist võib-olla väheste hetkedega aasta jooksul, mil raha on rohkem käes, kui seda kohe kulutada jõuab, mistõttu võib nii mõnelgi tekkida soov seda kuhugi investeerida. Kuid kuhu?

2012. aastal oli maksu-ja tolliameti keskmine tulumaksutagastus 226 eurot ning olgem ausad, tegemist pole summaga, mille investeerimisel saaks hakata kohe nautima rantjee elu. Kuid midagi siiski selle rahaga teha saaks. Jätame siinkohal vaatluse alt välja pankade poolt pakutavad investeerimisfondid ja investeerimishoiused ning keskendume otseinvesteerimisvõimaluste peale.

Börs

Tallinna börsile paarisaja euroga sisenemine pole just kõige õigem mõte, kuna siinse rahaturu parimad päevad tunduvad möödas olevat ning samuti söövad sellise summa puhul tehingutasud võimaliku tootluse. Näiteks: kui osta 226 euro eest Tallinki aktsiat, mis maksis 14. veebruari pärastlõunal 0,861 eurot, siis saaks selle eest 262 kodumaise laevandusettevõtte aktsiat.

Kuid nüüd Tallinki aktsia peaks aasta jooksul tegema 10 protsendilise tõusu ja seejärel aktsiad maha müüa, siis jääb peale teenustasude maksmist (mis näiteks Swedbankis on taolise ostu-müügi tehingu puhul 6,40 eurot) puhaskasu 16,4 eurot. Millest omakorda peab maksma ka tulumaksu. Kui aga võtta allesjäänud summast veel maha väärtpaberikonto haldustasu, siis ega palju alles jäägi. Kuid kes garanteerib, et Tallink teeb läbi 10 protsendilise tõusu?

Kuld

Kuigi kullasära investeerimisvõimalusena on viimasel ajal veidi tuhmunud, pole investeerimine kulda kõige halvem mõte, kuna kulla hind on alates möödunud aasta sügisest tipust tulnud jõuliselt alla. Kui 226 eurole veel veidi juurde lisada, siis saaks näiteks Tavidist osta Belgia Leopold II 5, 806 grammise kuldmündi 244,43 euro (14. veebruari hind) eest. Samas tuleb arvestada sellega, et sellise mündi tagasiostu hind Tavidis on umbes 5 protsendi võrra madalam, mistõttu kulda investeerides tuleb võtta kas pikem ajahorisont või uskuda kulla hinna jõulisesse kasvu lähiajal.

Võimatu see pole, sest viimasel kümnel aastal on kulla hind kasvanud eurodes keskmiselt 14,6 protsenti aastas. Kuid samas möödunud aastal tegi kulla hind eurodes läbi vaid 4,9 protsendilise kasvu.

Sotsiaalpangandus

Eestis on viimastel aastatel pankade, kiirlaenufirmade ja ka hoiulaenuühistute kõrvale tekkinud mitmed sotsiaalpanganduse keskkonnad nagu isepankur.ee, omaraha.ee ja rahakott.ee

isepankur.ee ja omaraha.ee on keskkonnad, kus erinevatesse laenudesse saab investeerida juba mõnest eurost alates. Portaalid kontrollivad laenutaotlejate tausta ning annad taotlejatele skoori. Mida kõrgem on taotleja skoor, seda väiksem investori risk tema laenu investeerimisel ning seda odavamalt saab ka laenaja raha.

Investor omakorda saab hajutada riskid erinevate laenude vahel investeerides näiteks 200 eurot kümnesse erinevasse laenu. Kuigi lõplik intressitase on laenuti erinev, on võimalik mõlemas keskkonnas teenida üle 10 protsendi suurust aastatootlust. Kui aga ka laenude tagasimaksed investeerida omakorda uutesse laenudesse, siis võib tootlus olla aasta lõikes juba üsna kopsakas.

Loomulikult on ka nendes keskkondades omad riskid ning hinnanguliselt läheb mõlemas keskkonnas nö hapuks 2-3 protsenti laenudest.

Vahemärkusena olgu öeldud, et mõlemad keskkonnad on väga heaks alternatiiviks ka laenuvõtmisel, kuna korraliku maksekäitumisega laenutaotleja võib sealt saada parema intressiga tarbimislaenu kui näiteks pangast. Rääkimata juba kiirlaenufirmast.

Hoopis teisest puust on selline keskkond nagu rahakott.ee, mis viib kokku investorid ja laenusoovijad. Skeem on väga lihtne. Registreerid ennast keskkonnas kasutajaks ja annad teada, et soovid investeerida näiteks 226 eurot üheks kuuks 25 protsendiga. Kui keegi on nende tingimustega nõus, siis ta võtab nö rahapaki ära. Portaal võimaldab 2,10 euro eest vaadata laenusoovija nime ja kontakti. Kui peale guugeldamist leiad, et tegemist on sobiva inimesega, sõlmitakse leping ning raha kantakse laenusoovijale üle. Erinevalt portaalidest omaraha.ee ja isepankur.ee on laenuintressid rahakott.ee keskkonnas üsnagi äkilised ning laenusoovijad on nõus maksma paarikümne protsendisuuruseid intresse kuus. Paraku on minu arvates tegemist siiski üsna riskantse investeeringuga.

Laenu tagasimakse

Juhul, kui teil on väiksemaid laene, siis oleks üsnagi mõistlik 226 euroga oma laenukoormust vähendada. Loomulikult, siinkohal sõltub kõik siiski konkreetsetest lepingutest ja leppetrahvidest laenu ennetähtaegsel tagasimaksmise puhul. Kuid vähemalt kaaluda seda varianti võiks. Ütleme, et mul on jäänud laenujääk 200 eurot, mille eest ma maksan pangale 18 protsenti intressi aastas. Makstes selle summa ennetähtaegselt tagasi ja kui sellega ei kaasne mingeid trahve, siis olete sisuliselt säästnud 18 protsenti intressikulu aastas. Olgem ausad: eelpool loetletud võimaluste taustal on tegemist vaat, et kõige parema investeeringuga!

Jaga artiklit

7 kommentaari

K
KOHE ALUSTAGE-- JA JÕUGA  /   07:32, 3. märts 2013
ESIMENE ON REF. ERAKONNA SEADUSE --TEGIJAD ,,KEDA PEAKSIME JÜRIÖÖL JÕUGA RIIGIST VÄLJA SAATMA ,,PANGE LOOMA VAGUNID BRÜSSELI SUUNAS MINEMA??)))
SUUREMAID VARGAID EESTI MAAL POLE KUNAGI VAREM RIIGIKOGUS OLNUD ,,,SUREGE RAIPED!!!!
MA VIHKAN SELLIST POLIITIKAT JUBA 15- AASTAT ,,KUI OMA MAALT --PEAB ENAMUS NOOREMAID INIMESI PÕGENEMA;;;
SIIS SEE ON SEADUSE JÄRGI KURITEGU ,,OMA RAHVUSE HÄVITUS??
PEATAGE HAIGE JA LOLL SAATAN??

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis