Kuni 15. septembrini saavad II sambaga liitunud suurendada omapoolset sissemakset sambasse ühe protsendi võrra, millele riik lisab siis omalt poolt veel 2 protsenti, mis ühtekokku suunaks järgmisel neljal aastal igakuisest brutopalgast pensionifondi senise 6 protsendi asemel 9 protsenti. Kuid kas selle esmapilgul ahvatleva pakkumisega on mõtet kaasa minna?

Riigipoolse pakkumise eellugu ulatub 2009. aastasse, mil valitsus otsustas majanduslanguse tipus lõpetada riigipoolsete sissemaksete tegemise II sambasse. Omapoolse präänikuna lubas riik, et kui majanduse nominaalkasv ületab 5 protsendi piiri, suurendab riik neil, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult sissemakseid jätkata, riigipoolseid sissemakseid.

Kuna mullu oli nominaalne majanduskasv Eestis 6,6 protsenti, siis tõusebki automaatselt II samba riigipoolse makse osa kuue protsendini neil peale 1955. aasta sündinutel, kes jätkasid aastatel 2010-2011 makseid ilma, et sellele oleks riigilt neli protsenti lisandunud.

Kuid ka need 1955. aastal ja hiljem sündinud, kes toona omapoolsed maksed lõpetasid, saavad avalduse esitamisel suurendada järgmisel neljal aastal oma makse osa seniselt kahelt protsendilt kolmele, kusjuures riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa suureneb sellisel juhul kolmelt protsendilt kuuele.

Ühtekokku läheks sellisel juhul aastatel 2014-2017 brutopalgast pensionifondi ühtekokku 9 protsenti, millest riigi osa moodustaks kaks kolmandiku. Pole ju paha?

Mida tasub arvestada?

Eesti 33 protsendilisest sotsiaalmaksust suunatakse praegu 13 protsenti ravikindlustuseks ja 20 protsenti riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.

Nendel 640 000 inimesel, kes on aga kohustusliku kogumispensioniga liitunud, suunab riik riikliku pensioni osast 4 protsenti nende pensionikontole ja seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.

Samas muutub aga kogumispensioniga liitunud inimese riikliku pensioni kindlustusosak samuti samavõrra väiksemaks, mistõttu jutud riigipoolsest kingitusest ei pea päris paika.

Milleks siis üldse seda keerulist pensionisammaste süsteemi vaja on? Õhtulehega vestelnud ja anonüümsust palunud eksperdi sõnul on põhjus väga lihtne. Kuna maailmakogemus näitab, et inimesed pole suutelised pikas perspektiivis säästma, siis ongi riigid välja töötanud sellised kohustuslikud lahendused.

Kes kogumispensionist võidavad?

Paraku on pensionifondide tootlused midagi sellist, millega kiidelda eriti ei saa: nii oli keskmine II sammaste tootlus ajavahemikul 2002- 2012 pelgalt 4 protsenti, kuid reaaltootlus oli isegi negatiivne ehk -0,44 protsenti.

Veel nutusem seis on aga III sambaga pensionifondidega, mille viimase viie aasta tootlus on miinuses ning inflatsiooni on suutnud lüüa vaid üks fond ja seda ajal, mil rahaturud on viimasel neljal aastal tõusnud.

Küll on aga II samba pensionifondide keskmine valitsemistasu püsinud aga 10 aasta jooksul stabiilselt 1,5 protsendi lähedal ja see annab vastuse ka küsimusele, miks pangad on huvitatud inimeste sissemaksete suurenemisest, kuna see annab ju suurema sissetuleku pensionirahasid haldavatele fondidele.

Eesti pensionisüsteemi ei saa kuidagi nimetada ideaalseks, kuna riigipoolse I sambaga ei saa endale tulevikus kindlasti kohe vanaduspõlve kindlustada.

Seda enam, et paarikümne aasta pärast pole Eestis piisavalt ka sotsiaalmaksumaksjaid, kes saaksid kindlustada praegustele keskealistele inimestele nende elamisväärse riikliku pensioni.

II pensionisammas annabki tulevikus seega mingisuguse lisasissetuleku, mistõttu II sambast võidavad eelkõige need, kellel pole ei teadmisi ega huvi ise säästude investeerimise vastu ning kelle eest riik on kohustusliku pensionisüsteemiga selle töö ära teinud.

Seega lõpliku otsuse, kas sissemakseid suurendada või mitte, peab igaüks ikka ise tegema.

Autor pole kohustusliku pensionisüsteemiga liitunud.

#g_2733#

Jaga artiklit

6 kommentaari

M
mädchen  /   14:42, 16. juuni 2013
No olles üks neist õnnetutest, kellele riik selle sambajura kohustuslikult kaela sumas ja, kes igakuiselt peab seda "surnud siga maksma" siis võin õelda, et minult ei saa nad vabatahtlikult sentigi juurde. Saavad, millele omal ajal taipasid küüned taha ajada aga mitte rohkem! Kurat maksa nigu esivanemad omal ajal mingit kümnist :(
M
mina katkestasin  /   21:10, 15. juuni 2013
Swedbangas oma aastaid makstud III samba ja maksin tulumaksu-väga suure summa.
Ei soovi tõesti mingeid sambaid. Juba see sõna on vastik.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis