Oma raha mõneks kuuks kuni mõneks aastaks kõrvale panemiseks ja sellelt intressitulu teenimiseks on mitu võimalust: näiteks hoiustamine pangas või hoiu-laenuühistus. Mis neil vahet on, lisaks sellele, et hoiu-laenuühistud pakuvad kõrgemat intressi?
Portaal minuraha.ee tõigi ära, mida tuleb silmas pidada hoiustamisel pangas või hoiu-laenuühistus.
Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas.
Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest, kuid need võivad ulatuda kokku minimaalselt 30-40 euroni.
Pangahoiuste intressid on madalamad kui hoiu-laenuühistutes. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,36-1,8 protsenti.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel viidatud hoiu-laenuühistutes on aastase hoiuse intress 3-6 protsenti.
Pangahoiuse intressilt teenitud tulult ei pea maksma tulumaksu. Hoiu-laenuühistus hoiustades tuleb intressitulult maksta 21 protsenti tulumaksu, mille peab kinni hoiu-laenuühistu.
Hoiuste tagatus. Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele riiklik tagatisskeem ei laiene.
2 kommentaari