Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas Eesti kurdide transiidimaa oli 

Tõnis Erilaid, 28. august 2013, 20:37
Läinud sajandi üheksakümnendate aastate esimest poolt saab (paljude muude kuritegelike ja permanentsete Ida-Eesti kriiside kõrval) kutsuda ka kurdide ajaks. Eestisse tuli ja siit pürgis edasi Rootsi sadu, kui mitte tuhandeid Iraagist pärit kurde. 1993. aasta veebruaris eksis Eesti laev Revalia Soome rannavetesse 108 kurdiga pardal. 9. ja 10. mail viis Soome humanistide rühmitus salaja Eestist ära 18 kurdi. Jaan Kaplinski kirjutab oma vestlusest president Meriga, kes kartnud põgenike sissevoolu, mis võib muutuda laviiniks, kui Venemaa kokku variseb. «Aga ta kardab ka, et eestlased võivad põgenikega midagi valesti teha ja sellega rikkude Eesti mainet,» muretseb Kaplinski.Täna 1993. aastal oli kõige teravam mure 53 kurdi põgenikuga, kes mõni päev varem leiti ühest Tallinna ühiselamust: 29 meest, 16 naist ja kaheksa last. Mõni Vene viisaga, mõni ilma igasuguse viisata, enamik dokumentideta. Harku pagulaskeskuses alustasid nad kohe näljastreiki ja nõudsid enda saatmist Rootsi.«Nei

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee