Foto: Andres Varustin
Eerik-Niiles Kross, IRLi Tallinna linnapeakandidaat 7. september 2013 08:01
Kui rääkida keskmise linlasega, siis tihti öeldakse, et korruptiivne tegevus Tallinna linnavalitsuses nende elu ei mõjuta. Linn ju areneb tasapisi ja niikuinii on kõik poliitikud ühesugused. Samas mainitakse Eesti korrumpeerunuima omavalitsusena tihti just Tallinna ja seda kinnitavad ka paljud kohtuasjad ja süüdimõistvad otsused Tallinna linnajuhtide suhtes.

Korruptsioon takistab arengut

On selge, et meie riik areneb ja Tallinn hammustab tänu oma asukohale ja pealinna staatusele sellest arengust lõviosa. Tallinnas töötab hulk tublisid ametnikke, kes mõtlevad iga päev sellele, kuidas arendada Tallinna ja muuta linnaelanike elu paremaks. Küsimus on selles, kas korruptsiooniga läbipõimunud linnajuhtimine toetab või takistab Tallinna ja kaudselt kogu Eesti arengut. Mina väidan, et takistab ja see mõjutab lõppkokkuvõttes iga tallinlase ja Eesti inimese rahakotti. Seda läbi kogu riigi aeglasema majanduskasvu ja seetõttu väiksemate palkade ja madalama elatustaseme.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti toob oma trükises "Korruptsiooni ennetamine kohalikus omavalitsuses" välja fakti, et 3% Eesti elanikest tunnistas 2010. aastal, et neilt on omavalitsustega suheldes küsitud altkäemaksu raha, kingituse või vastuteene kujul. 3% ettevõtjatest väitis, et nende ettevõte on pidanud viimase aasta jooksul omavalitsusasutusele peale maksma, tegema kingituse või vastuteene.

Mõelgem hetkeks selle peale. See tähendab ligi kümmet tuhandet Tallinna inimest ja sadu kui mitte tuhandeid ettevõtjaid, kes ei saa asju ausalt ajada või peavad loobuma oma plaanidest. Meenutagem, mille eest küsiti Tallinnas viimati raha ettevõtjatelt. Need olid toppama jäetud planeeringud, millega venitamine tähendab ettevõtjatele kadumaläinud raha, teenimata jäänud tulu, loomata töökohti ja ehitamata kortereid.

On selge, et selline info ei jää vaid asjaosaliste teada. Inimesed ju suhtlevad omavahel ja jutud liiguvad. Samamoodi jõuab see info ka investoriteni. Meenutagem, miks inimesed ei taha investeerida Narva. Üks levinumaid põhjuseid on see, et hoolimata kvaliteetsest tööjõust, toimib seal kohapealne bütsantslik ringkäendus, kuhu võõrad pole oodatud. Me ei soovi, et Tallinnast saaks põhjamaade Narva.

Paratamatult tähendab see seda, et igal aastal jääb korruptsiooni tõttu asutamata hulk ettevõtteid, mis võiksid luua uusi töökohti ja maksta inimestele paremaid palkasid, sest ausad ja ettevõtlikud inimesed ei soovi niimoodi asju ajada.

Loomulikult pole side korruptsiooni ja elatustaseme vahel üks-ühene. Loevad ka inimeste haridustase, ettevõtjate innovatiivsus, sidemed, kapitali kättesaadavus ja palju muud. Aga kui vaadata rahvusvahelist korruptsiooni tajumise indeksit, kus Eesti on 2012. aasta arvestuses 32. kohal, siis üldine järeldus on lihtne – nende riikide hulgas, mis meist tahapoole jäävad, on enamasti elatustase meiega sarnane või madalam. Väiksema korruptsioonitasemega riikides on aga riigid, kelle elatustaseme poole me püüdleme. Soome ja Taani jagavad selles edetabelis esimest ja teist kohta, mitte saja esimest ja saja teist.

Tallinn kui korruptsioonipealinn

Vale on arusaamine, et korruptsiooni ohjeldamine on kaitsepolitsei, mitte poliitikute rida. Korruptsioon algab tippjuhtkonnast, ja kui vaadata, keda on Tallinnas viimastel aastatel trellide taha saadetud, siis need pole juhuslikud inimesed, vaid Keskerakonna siseringi tegijad. Ja vaadates Savisaare käitumist omade kaitsmisel ja Eesti riigi julgeolekuasutuste naeruvääristamisel ja usalduse lõhkumisel, on selge, et siin pole oodata mingeid muutusi. Seda kinnitavad ka uuringud, kus inimesed tunnistavad, et korruptsiooniga on linnas läinud asjad pigem hullemaks.

Maailma kogemus näitab, et võitlus korruptsiooniga algab tippjuhtkonna vahetusest ja tippjuhtkonna vahetus on see, mida Tallinn vajab. Tuletan siin meelde, et vaid paari nädalaga, kui Mart Laar juhtis aastaid tagasi linnavolikogu, jõuti linnajuhtimist niipalju tuulutada, et politseil oli tööd aastateks. Selle aja vältel, kui Gruusiat juhtis uus ja avatud valitsus, tõusis see riik maailma korruptsioonitajumise indeksis 133. kohalt 51.-le. Eesti on samal ajal langenud 26ndalt 32,-le ja arusaadavalt on selle põhjuseks eeskätt olukord Tallinnas.

Kokkuvõttes, kui soovime liikuda lähemale Soomele ja teistele Põhjamaadele, siis korruptsioon Tallinnas pole mingi kõrvalküsimus. See on kuritegelik ja ebamoraalne maks, mida me kõik maksame enesele märkamatult ja teadvustamata. Uuringud näitavad, et korruptsioonitasemel on pöördvõrdeline seos inimeste jõukusega. Kõige vähem korrumpeerunud majandusruumides elavad kõige suurema sissetulekuga inimesed. Selleks, et Eesti arengule uut hoogu anda, tuleb kõigepealt Tallinna arengult pidurid maha võtta.