Kommentaar

KOMMENTAAR | Teekond tegeliku võrdsuse poole

Mari-Liis Sepper, võrdõigusvolinik, 6. september 2013 07:00

7 KOMMENTAARI

n
naisinime/ 9. september 2013 15:06
Tänan Sepperit asjaliku seletuse eest! Minu arvates vajaksime rohkem selliseid naiste-meeste õigusi lihtsalt lahti seletavaid kirjutisi. Tundub tõesti, et paljudel kodanikel (sh ka näiteks haridusminister Aaviksool!) puudub ülevaade, mida soolise võrdõiguslikkuse seadus sisaldab, millised on tööandjate kohustused, millal kedagi diskrimineeritakse ja mida siis teha. Eriliselt torkab silma ka haridussüsteemis laialdaselt domineeriv traditsiooniline käsitlust naise ja mehe rollidest, mis omakorda külmutab igasugused arengud aastakümneteks.
t
To Rita/ 6. september 2013 20:21
Kas Sina arvad, et munitsipaalkoolises töötavad naised ja mehed (puhastusteenindajad,majahoidjad ,remondi-naised-mehed),linna parkides ja haljasaladel iga ilmaga rabelevad trimmerdajad,leheriisujad,sigalas sõnniku sees toimetavad töölised jp.teised toredad inimesed peaksid olema rahul miinimumpalgaga ? Munitsipaalasutustes tavaliselt miinimumpalgaastmed kehtestataksegi omavalitsuse poolt- kes küsib suuremat palka ,näidatakse ust.Sama on eraettevõtetes.Samas riigikogus ,valitsuses ,riigi ministeeriumises ja ametites kehtestatakse ise endale kordades suurem palk ja hüved ning koostatakse seadused, mis neid hüvesid aina kasvatab.Vot sellise organiseeritud ebaõigluse vastu tuleks võidelda.Inimese sugu ei mängi selles kontekstis mingit rolli.
i
Im/ 6. september 2013 17:28
Kas tõesti peab olema selliste jaburuste tarvis kohe eraldi ametiasutus? Mina kui töövõtja
võin-pean kirjutama töökuulutuse sugu mainimata aga tööle võtan ju nii ehk nii kelle tahan! Alati võin leida põhjenduse,miks just sellise valiku tegin ja mis on ühel soovolinikul köhida? Paneb mu firma seisma? On ju siililegi selge,et minu sekretär on siresäärne näitsik,mitte kõhukas ja higistav mehejõmm ja keevitaja ning treial on sitked sellid,kes rauda ikka tõsta jõuavad. Kelle tarvis siis soovolinik,riigiasutuste?Noh muidugi,eks maksuraha järele limpsa kõik keelt,kaasa arvatud volinik ise.
r
Rita/ 6. september 2013 10:29
Pensionär kipub elu nägema vaid suguelundite ja muude bioloogiliste tunnuste prismas. On aeg vaadata elule laiemalt ja näha inimesi nende võimete, teadmiste, oskuste ja soovidega. Sageli on siin sarnasusi meeste ja naiste vahel rohkem kui rühmana meeste ja naiste endi seas.
j
JUURAKAS/ 6. september 2013 10:17
Võrdse töö eest võrdne palk. Õige! Aga riigitööl kus on kehtestatud palgamäärad, ei saa naissoost kohtunik, prokurör või riigikogulane üldse vähem kui tema meesolleegid. Ebavõrdsus on pigem meie erasektori probleem. Ahned tööandjad püüavad iseenda tasku huvides oma töötajate töötasudelt igati kokku hoida. Just nendel on naiste suhtes eelarvamused ning ka naised on palgaprobleemi arutusel meestest kehvemad tingijad. Riik aga palgamääradesse ei sekku, kuna on välja kuulutanud isereguleeruva turumajanduse, ka palkade läbirääkimise alal. Palgamiinimum, muu riiki ei huvita.
m
MATS/ 6. september 2013 10:10
Räägitakse küll sookvootide hädavajalikusest. Aga kuidas on lugu töötajate soolise kooseisuga lugupeetud voliniku enda kontoris?
p
Pensionär/ 6. september 2013 07:15
Soolist VÕRDÕIGUSLIKKUST ei saa iialgi olema. Sel juhul tuleks kõigilt meestelt pool peenist ja üks muna amputeerida ja need naistele külge siirata. See on JAMA. Võrdõiguslikkus tuleb sisse viia ELUKVALITEEDIS. See pole ju loogiline, et isikk, kes laiiab EE juhi kabinetis, teeb SADU KORDI rohkem tööd, kui marketi kassapidaja, osaühingu treial, või keevitaja, või kallurijuht. Toompea saali pingikulutajad peaksid lausa miinimumpalka saama, aga vähe sellest----Lausa tulevik kindlustatakse omale veel hiigelpensioniga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee