Eesti uudised

Poliitiliste nõudmiste puhul enam streikida ei tohi, pikettige parem! (39)

Juhan Haravee, 31. august 2013, 08:01
Sotsiaalminister Taavi Rõivas: «Streigireeglid tuleb paika panna!» Foto: Teet Malsroos
Valmiv eelnõu sätestab, millal on streik lubatud ja millal mitte.

Valmiv seaduseelnõu paneb paika kindlad reeglid, millistel tingimustel on streik lubatud ja millistel juhtudel mitte, töörahva õiguste eest seisjad näevad aga juba praegu selles katset streigiõigust piirata.

Minister Rõivas ei näe valmivas seaduseelnõus midagi erakorralist ning tema sõnul on paljudes küsimustes jõutud ka kompromissile.

"Eelnõu eesmärk on õigusselguse suurendamine ning õigusruumi kaasajastamine," ütleb Rõivas.

"Nii töövõtjad kui ka tööandjad saavad selged reeglid, millistel tingimustel on streik lubatud ja millistel juhtudel mitte. Soovin rõhutada, et streik on ja jääb äärmuslikuks abivahendiks ning poliitilise meelsuse avaldamiseks sobivad paremini muud meetodid."

Küsimuses, kas pidada tulevikus vaidlusi seaduste üle, mida ametiühingud peavad osalemiseks töösuhteid puudutavas debatis, jääb sotsiaalminister resoluutseks. Tema hinnangul on tegemist poliitilise küsimusega, mis peaks streikimisvõimaluse välistama.

Streik on vaid töötüli

Kollektiivse töötüli lahendamine, mille äärmuslikuks väljundiks on Rõivase sõnul streik, ei tohiks valmiva eelnõu kohaselt sisaldada poliitilisi nõudmisi. Nii võibki mõne kõrge riigiametniku mahavõtmist nõudev loosung muuta streigi tulevikus seadusevastaseks, sest poliitika pole rahulolematu streikija asi ning selleks on neil kasutada muud seadusega lubatud meelsuse väljendamise võimalused. Pikett näiteks.

Selles küsimuses jäävad ametiühingud eriarvamusele, sest eks protestinud ametiühingud oma praeguse juhi Peep Petersoni sõnul aastate eest ka töölepingu seaduse vastu. Petersoni hinnangul ei muuda seaduste vastu protestimine veel streiki poliitiliseks, mis tuleks ära keelata.

Tööandjate juht Toomas Tamsar nõustub eelnõu ettevalmistajatega, kinnitades, et seadusi puudutavad vaidlused ei peaks kahjustama ettevõtjate huve ning poliitilist meelsust saab vabas riigis väljendada meeleavaldustel ja pikettidel, mitte streikides.

Jõustumiseni veel aega

Eelnõusse on jõudmas ka täiesti uus nähtus, nagu täieliku töörahu mõiste, mille kohaselt lepivad pooled kollektiivlepingus kokku, et streike ei korraldata mitte mingitel tingimustel. Ametiühinguid selline radikaalsus ei rahulda ja Peterson on avaldanud arvamust, et tuleks panna kirja tingimused, mille puhul võib siiski täieliku töörahu kokkuleppest taganeda.

Valmiva eelnõuga soovitakse paika panna ka esindatuse tingimused – kui suurt osa konkreetse sektori töötajatest peaks ametiühing katma, et nende sõlmitud kollektiivleping laieneks kogu sektorile.

Streigiõiguse realiseerimise käigus tähtsat rolli mängiva riikliku lepitaja kandidatuuri esitamist sotsiaalministri poolt peab Rõivas pigem varuvariandiks, mis tuleks seadusega kinnitada, mitte reegliks.

"Minu esimene eelistus riikliku lepitaja nimetamisel on kindlasti see, et ametiühingud ja tööandjad lepiksid kokku ühises kandidaadis. Praktika on näidanud, et alati nad kokkuleppele ei jõua ning siis on vaja erapooletut otsustajat, et lepitusprotsess ei saaks halvatud," tõdeb Rõivas.

Poliitilist võimu mitte usaldavad ametiühingud sellise lahendusega leppida ei soovi, kuid kahjuks pole nad alati riikliku lepitaja kandidatuuri leidmisel edukad olnud, mis tagab sotsiaalministri ettepanekule piisava põhjendatuse.

Streigiseaduse eelnõu ettevalmistus on alles algjärgus ja sotsiaalministri sõnul peaks see jõustuma alles 2015. aastal, järgmiste riigikogu valimiste eel. Algus, et kodanike põhiõigusi puudutav seadus valmiks avalikult, mitte kabinetivaikuses, on juba tehtud. Aega ühe tõeliselt hea seaduse sünniks peaks samuti piisama ning tööandjatel ja -võtjatel suu puhtaks rääkimiseks samuti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee