Eesti uudised

Mehitamata õhusõidukid – kas lendavate kaamerate ajastul kaob privaatsus lõplikult? (6)

Teet Teder, 23. august 2013 06:59
LIPULAEVAGA: Threod Systems OÜ tegevjuht Sten Reimann ettevõtte lipulaevaga – UAV Theiaga. Foto: Tiina Kõrtsini
Siseministeerium plaanib mudellennukite ja -kopterite kasutuselevõttu ja uurib, milleks neid kasutada saab.

Telekanaleid edastav firma teab täpselt, millal ja kui kaua pereisa kodus erootikakanaleid vaatab. Mobiilifirma teab, kus ja millal sa parajasti liigud. USA luurajad võivad lugeda sinu e-kirju. Lendavad kaamerad saavad su igalt poolt kätte, ole sa üksinda kodus või armukesega pargis.

Vandenõuteoreetikud kirjeldavad, kuidas suur vend jälgib igaüht ja enam ei ole kohta, kus end privaatselt tunda. Kui loo sissejuhatuses kirjeldatud esimesed sammud on tegelikkus, siis viimast – lendavaid kaameraid – Eesti jõustruktuuridel veel ei ole. Aga mitte kauaks.

Siseministeerium sõlmis Eesti ettevõtte Threod Systems OÜ vahel rakendusuuringu lepingu ja palus välja uurida, kuidas mehitamata õhusõidukeid Eestis kasutusele võtta. Rakendusuuring peab valmima 10. septembriks. Rahvakeeli droonid ehk UAVd või mehitamata lennuvahendid on Threod Systemsil juba Viimsi tehases valmis. Lendavad ka.

UAV on ohutu kui fotoaparaat

Tegelikult ei ole kõik nii salajane vandenõuteoreetikute pärusmaa kui esimesel pilgul tundub. Threod Systems OÜ tegevjuht Sten Reimann ei põikle ajakirjanike eest ega peida Viimsis asuva spetsiaalselt mehitamata lennumasinate ehituseks püstitatud hoones ettevõtte meisterdatud UAVsid.

"Need ei ole droonid!" täpsustab Reimann alustuseks.

"Droonid on erialases mõistes lennukite imitaatorid. Teisisõnu sihtmärgid, UAVd, mida lastakse õhutõrjerelvadest," teeb Reimann selgeks.

Kas privaatsus on nüüd kadunud ja lennukaamerad hakkavad aknast sisse piiluma?

"UAV puhul on tegemist lendava kaameraga. Privaatsust reguleerib meil põhiseadus ja muud seadused, mida ja mis tingimustel tohib jälgida või pilte koguda, eriti kui varjatult jälgida. UAVd ei asu seadusandlusest väljaspool. See on pigem emotsionaalne küsimus," kaitseb Reimann lennumasinat.

Siiski on väike lennumasin salaja jälgimiseks parim. "Arvuti on sama rumal kui selle kasutaja. Samamoodi on fotoaparaadiga. Sellega saab paparatsitada, aga iseasi, kes seda teha viitsib," ütleb Threod Systemsi peainsener Kristjan Tiimus ja lisab, et tegelikult saab UAVga palju rohkem kurja teha, mille kõrval on mõni salapilt väike mure.

"Palju suurem küsimus on see, et selliste väikeste helikopterite või lennukitega saaks üle vanglamüüri mingeid pakke visata. Suur probleem on USA ja Mehhiko piir, kus suur osa USAsse jõudvast kokaiinist viiakse samasuguste lennukitega (Tiimuse selja taga on kaks alla kahemeetrise tiivaulatusega aparaati). Lennukite hind on seal 20 000–30 000 dollarit, aga laadung miljon dollarit. See on palju suurem probleem kui kellegi kardina pildistamine," selgitab Tiimus.

"Meie privaatsuse piiramise ohtu ei näe, enne kui ajakirjanikud või kurjamid hakkavad seda ära kasutama," ütleb Reimann.

Madal õhk on eikellegimaa

Ville Jehe – inseneri ja disaineri taustaga laiahaardeline ettevõtja, kes toodab lendavaid kaadreid muu hulgas Bollywoodi filmitööstusele. Muide multirootor (mitme tiivikuga helikopter), mida Jehe kasutab, on Kristjan Tiimuse ja tema isa välja mõeldud.

Jehe tõdeb, et õhuruum maast 152,4 meetri kõrgusele (500 jalga) on eikellegimaa (või õhk) ja seal võib kõike teha.

"Kuna tegu on mehitamata lennukitega, siis Eestis ei ole see kuidagi reglementeeritud. Praegu võib igaüks osta kaameraga helikopteri, maksab paarsada eurot, ja lennata," ütleb Jehe ja lisab, et ettevalmistamisel on siiski vastav seaduseelnõu. Samas ei ole selliseid piiranguid Jehe sõnul ka mujal Euroopas.

"Soomes oli kaks kuud tagasi lennuõnnetus, kus politseiga kokkulepitult sõitis ajaleht Iltalehti renditud kopteriga õnnetuspaigast üle ja sai inimestele taastada lennu trajektoori – video lenduri silmade läbi. Politseile oli sellest väga palju kasu. Neil endal sellist aparaati ei olnud, aga päev hiljem tuli skandaal – õnnetuse ala oli piiratud ja seda filmida poleks tohtinud. Lõpuks tegi ülikooli professor ülevaate, et kõik oli juriidiliselt korrektne. Piiratud ala oli maapinnal ja õhusõidukitele see ei loe," kirjeldab Jehe põhjanaabrite dilemmat.

Ebaeetiline küll, aga USAs New Yorgis rippus mitte erakätes, vaid politsei kasutuses olev 9,8 miljonit dollarit maksev mehitamata helikopter kahtlaselt kaua üht varjatud katusekorterit filmides. Võimsa kaamera kaadrisse saadi see, kuidas mees ja naine intiimset hetke jagasid.

Politsei selgitas juhtunut sellega, et lendur peabki aeg-ajalt katuseid kontrollima, kas kellelgi ei ole ehk võimalus võimude lennuvahendit millegagi visata. Politsei kõneisiku sõnul lõpetati filmimine kohe kui saadi aru, et paarikese tegevus ei kujuta lendavale kaamerale ohtu. Selleks kulus ligi neli minutit.

Milleks tarku lennumasinaid kasutada?

"Neid saab kasutada toiminguiks, mida varem tehti lennukite ja kopteritega, ja kopterite osas ei pea ma silmas ainult siseministeeriumi haldusala, vaid ka eraettevõtteid ja riigi äriettevõtteid, kes tellivad kopteritunde Soomest, Rootsist, Norrast," ütleb Sten Reimann.

"Kopterid tulevad siia, põrisevad ega tee midagi muud, kui kannavad põhimõtteliselt sellist kaamerat," näitab Reimann laual väiksema meloni suurust ja umbes sama kujuga halli kaamerat.

"Sellise kaamera hoidmiseks ei ole vaja kopterit, mille hooldus aastas maksab rohkem kui mitu mehitamata lennuvahendi komplekti," selgitab Reimann ja jääb siis mõttesse.

Ta pakub multirootori Sylph, Threod Systemsi kõige pisema UAV, aastahoolduseks 100 eurot. Insener Kristjan Tiimus siiski parandab – kulub 1000 eurot vast. "Stream lendab selle kaameraga minimaalselt 10 tundi järjest. Ja kui kõik protseduurid on korralikult tehtud, siis ülalpidamiskulu on minimaalne ja seda on raske välja tuua," jääb Tiimus numbriga hätta.

Stream on ettevõtte väiksemat sorti lennuk.

Samasugused kopterid, nagu ehitab ka Threod Systems, on USA patrullpolitsei standardvarustuses. "See on kokku pakitult auto pagasnikus ja kui patrullil mingi situatsioon tekib, siis nad vaatavad kopteriga, kuhu kurjam läks ja vastavalt sellele toimetavad. Multirootori eeliseks on see, et ta ei kima mööda riiki ringi, vaid on stabiilselt paigal." Tiimuse väljamõeldud lennumasinal on päevane ja öine juhitav kaamera. Lennata saab sellega kuni 40 minutit.

Enamasti kasutataksegi UAVsid kaamerate kandmiseks. Infrapunakaameraga on hea metsast inimesi otsida või metsatulekahjukoldeid näha. Ka saab täpseid kaarte joonistada või elektroonilist sõda pidada. Näiteks vaenlase raadiosidet häirida või suurtükkide tuld juhtida.

USAs on UAV üks suuremaid kasutusvaldkondi põllumajanduses. "Kaks põhikasutusvaldkonda, mida UAVdega teha, on väetamine (traktor tallab 5–10 % saagist lihtsalt rataste alla ja suur lennuk on kallis) ja saagi seire, et kas on vaja kasta või lisaväetist panna," räägib Tiimus. Suurtel põllumaadel on 10% sääst või lisasaak meeletu väärtusega, seepärast ka kasulik.

Lendavad kontvõõrad kuulsuste pulmapeol

Helikopteri või lennukiga (nende suurte ja päris õhusõidukitega) on juba seltskonnaüritusi luuratud. Näiteks rentis ajakiri Kroonika 2005. aastal helikopteri Raplamaal Linnaaluse külas Tarsi talus peetud Priit Võigemasti ja Evelin Pange pulmapeo pildistamiseks, kus eelnevalt oli maa peal peo pildistamine seltskonnaajakirjale ära keelatud.

Eesti lennukitehas Viimsis

Threod Systems OÜ on registreeritud eelmisel aastal ja tootmisega alustati alles aprillis. Siiski pakub ettevõte lennumasinaid sõjaväele ja välismaale.

"Meie kompetents tuleneb sellest, et me ei saa pakkuda kliendile asju, mis meid huvitab, sest klientide vajadused on erinevad. Kogu meie inseneritegevus algab kasutaja vajadustest," seletab Reimann firma lipukirja.

Threod Systems on spetsialiseerunud militaaraparaatide ehitusele, aga teevad ka erasektorile. "Praeguse tegevuse kokkuvõttes tundub, et erasektoris on huvilisi rohkem kui militaarsektoris. Nõudmised julgeolekus on nii kõrged, et see annab eelise ja erasektorile müüa ei ole mingi probleem. Teeme lihtsalt kergema versiooni," ütleb Reimann.

Reimanni sõnul ei taha klient vahel teada midagi lennuki mootorist, lennuajast, kandevõimest. Tahab ainult andmeid koguda ja kõik. "See puudutab elektriliine ja nende seisundit või vigade otsimist," räägib Reimann senisest klientuurist.

Vahel on ostja aga vägagi kompetentne sensorite ja kaamerate arendamisel ning vajab nende õhkutõstmiseks sobilikku platvormi.

On ka ettevõtteid, kes soovivad UAVsid ise toota, kuid puuduvad teadmised uute süsteemide konstrueerimiseks. Sellisel juhul tellitakse kogu mehitamata lennuvahendi arendus.

Rootsi kasutab USAst pärit Shadow UAVd ja lisab sellele oma juhtimissüsteemi ning sensorid. Soomes, Lätis ja Leedus nii võimekaid mehitamata lennukeid nagu Viimsis ei valmistata.

Mis on UAV?

• UAV on mehitamata õhusõiduk (inglise keeles unmanned aerial vehicle). Selle pardal ei ole pilooti ja see töötab kas iseseisvalt või kaugjuhtimisega.

• Tugevamad UAVd lendavad teisele poole maakera ja tagasi. Suudavad lasta rakette ja maanduda lennukikandjatele.

Samal teemal

20.01.2014
Piirivalvegi vajab droone: valvavad piiri ja otsivad seenelisi
10.01.2014
Eesti kaitsevägi soetab luuredroonid

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee