Selle puhul oli Eestisse sõitnud ka Jeltsini lesk Naina Jeltsina. Lisaks temale osalesid bareljeefi pidulikul avamisel riigikogu esimees Ene Ergma, haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, president Arnold Rüütel, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Valgevene esimene president Stanislav Suskevich, tuntud Venemaa 90 aastate riigimehed Gennadi Burbulis ja Fjodor Shelov-Kovedjajev ning mitmed teised tänased ning tolleaegsed riigimehed.
Oma pöördumise saatis bareljeefi avamiseks endine Läti Ülemnõukogu esimees ja Seimi spiiker Anatoli Gorbunovs.
Bareljeefi autor on noor Eesti skulptor Rene Reinumäe, kes valmistas selle maailmakuulsa New Yorgis elava skulptori Ernst Neizvestnõi (88) loodud Jeltsini büsti alusel. Arhitektuurse lahenduse valmistas Tallinna Kunstiakadeemia õppejõud Viljar Lohu.
Vaata galeriid SIIT!
Samal teemal
Iseseisvumise mälestuseks tulnuks panna ausammas vene viinale... kuigi ka selline stiliseeritud viinapits pole just halb mõte.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused ? ??-1, ? ??-2, ? ??-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.