Tallinnas avati bareljeef Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini mälestuseks tema panuse eest Eesti rahumeelse taasiseseisvumise protsessis aastatel 1990-1991. Bareljeefi pidulikul avamisel osalesid riigikogu esimees Ene Ergma, Boriss Jeltsini lesk Naina Jeltsina, haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, president Arnold Rüütel, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning mitmed teised tänased ja tolleaegsed riigimehed.Foto: Mati Hiis
Õhtuleht.ee 22. august 2013 15:15
Täna avati Tallinnas Nunne tänaval Venemaa esimese presidendi  Boriss Jeltsini mälestuseks bareljeef, mälestuseks tema panuse eest Eesti rahumeelse taasiseseisvumise protsessis aastatel 1990-1991.

Selle puhul oli Eestisse sõitnud ka Jeltsini lesk Naina Jeltsina. Lisaks temale osalesid bareljeefi pidulikul avamisel riigikogu esimees Ene Ergma, haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, president Arnold Rüütel, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Valgevene esimene president Stanislav Suskevich, tuntud Venemaa 90 aastate riigimehed Gennadi Burbulis ja Fjodor Shelov-Kovedjajev ning mitmed teised tänased ning tolleaegsed riigimehed.

Oma pöördumise saatis bareljeefi avamiseks endine Läti Ülemnõukogu esimees ja Seimi spiiker Anatoli Gorbunovs.

Bareljeefi autor on noor Eesti skulptor Rene Reinumäe, kes valmistas selle maailmakuulsa New Yorgis elava skulptori Ernst Neizvestnõi (88) loodud Jeltsini büsti alusel. Arhitektuurse lahenduse valmistas Tallinna Kunstiakadeemia õppejõud Viljar Lohu. 

Vaata galeriid SIIT!

Samal teemal

Kommentaarid  (23)

detroit 22. august 2013 22:54
Purjus peaga tegi Jeltsin derzaavale muidugi palju kurja. Lasi Balti riigid vabaks, pakkus Soomele Karjalat müügiks /sommidel polnud küll lama-ajal raha/ ja Jaapanile Kuriili saari. Mäletatavasti täiskarsklasest Gorba oli sellistele separatismiilmingutele käte-jalgadega vastu.
Iseseisvumise mälestuseks tulnuks panna ausammas vene viinale... kuigi ka selline stiliseeritud viinapits pole just halb mõte.
ajalugu 22. august 2013 21:52
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused ? ??-1, ? ??-2, ? ??-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS