Eesti uudised

Pangaliit: muretu pensionipõlv nõuab pikaajalist finantsplaneerimist (43)

Toimetas Katrin Rohtla, 17. august 2013, 11:35
Raha. Joosep Martinson
Paides sel nädalalõpul toimuva Arvamusfestivali esimesel päeval tõdesid Pangaliidu ja Praxise ühisel arutelul "Mis saab pärast esimest sammast?" kõnelenud, et pensionieas muretuks äraelamiseks tuleb lisaks riigile ka igal inimesel endal aktiivselt pikaajalise finantsplaneerimisega tegeleda.

"Eestis on alla kümne protsendi inimesi, kes teevad täna rahalisi plaane rohkem kui ühe aasta jagu ette. Esimene- ja teine pensionisammas tagavad pensionieas aga keskmiselt vaid 40% inimese viimasest palgast. Toimetulekuks on seega vaja kuskilt lisaks säästa - kuidas ja mida, see on valiku küsimus," ütles mõttekoja Centar eestvedaja Janno Järve teema sissejuhatuseks.

Järve sõnul on riigi kohuseks hoolitseda selle eest, et inimestele see loogika kohale jõuaks. "Selleks, et inimesed oskaksid seostada oma praegust tegevust tulevikuga on vaja kasvatada finantskirjaoskust. Kui millelegi ühiskonnas panustada, siis on see just haridus," lisas ta.

"Pensioniks säästmine on nagu talveks kartuli kõrvale panemine - ehkki keldris läheb teinekord mõni kartul mädanema, on siiski hea, kui kogu talv midagi võtta on. Need, kes sügisel kõik kartulid ära söövad, kartuses et äkki mõni neist läheb pahaks, kevadel teisi enam ei õpeta. Inflatsiooni või vähese tootlikkuse hirmus ei tasuks samuti veel raha kõrvalepanemata jätta," arvas Tartu Ülikooli majandusteaduste doktorant Indrek Seppo.

SEB elu- ja pensionikindlustuse juhi Indrek Holsti sõnul ei tasu pensionifonde võrreldes lähtuda vaid ka nende minevikutootlusest.

"Lisaks riigi panusele peab sama suure kaalu saama individuaalne kogumine. Instrumendi valiku võib seejuures vabaks jätta," ütles Holsti.

Sama meelt oli ka Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare, kelle arvates on lausa ohtlik mängida ainult ühele kaardile.

"Lisaks kohustuslikule teisele sambale tuleks riskide maandamisele ka midagi muud teha - olgu selleks siis panustamine lastesse või veel parem, enese harimisse, end ümbritsevasse tugisüsteemi, ettevõtlusesse või millessegi neljandasse," tõi Saare näiteid.

Arutelus osalenute sõnul on abi ka sellest, kui keskealisena säästa oma tervist, et pensioniea saabudes oleks võimalik aktiivset elu jätkata.

"Fakt on see, et lisaks riigilt pensionieas saadavale tuleb investeerida veel millessegi, mille kohta on põhjust arvata, et sellest ka 40 aasta pärast midagi alles on," võttis Janno Järve arutelul kõlama jäänud sõnumi kokku.

43 KOMMENTAARI

v
Veel mitte pensionär 19. august 2013, 18:31
ja vist ei saagi. Ei teinud kah mingeid sambaid, vedas et polnud kohustuslik. Suren enne kui see iga kätte jõuab, muudkui tõstetakse ja tõstetakse...
p
pensionär 19. august 2013, 13:58
Ei teinud mingeid sambaid. Põhimõtteliselt. Pidasin kinni oma isa targast nõuandest, kelle põhimõte oli: raha ei pea sa mitte koguma ja sul peab olema...
(loe edasi)
Loe kõiki (43)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee